Sa oled siin

Käitumine nakatumise korral

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul või minu pereliikmel on diagnoositud koroonaviirus?

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Kui Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus või viibid temaga püsivalt samas viibimiskohas, jää eneseisolatsiooni 10 päevaks alates lähikontaktist (10 kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates). Terviseseisundi halvenemisel teavita oma perearsti ning järgi edasisi perearsti juhiseid. Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10 kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 10 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10 kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 10 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib isolatsioonist väljuda, kui

  • ta on vähemalt 72 tundi olnud ilma palavikuta ja
  • ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustesti ei tehta.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglast välja saamist. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.

Kas haiguse läbi põdenud inimene kannab viirust edasi?

Selle poolt ega vastu ei ole tõendeid, sest neid on teaduskatsega väga keeruline koguda.

Kui neid andmeid koguda läbipõdenutelt juhuslikkuse alusel, ei saaks sellest midagi otseselt järeldada, sest erinevaid muutujaid on palju, nt kust nad viiruse said ja kui suur on viiruse kogus, millega nad kokku puutusid; mis tüvedega olid inimesed nakatunud; millised on tema enda individuaalsed omadused jmt.

Seepärast teadlased eeldavad, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kui ema ja isa pannakse haiglasse, kuhu jääb siis alaealine laps?

Kui on tekkinud selline situatsioon, siis tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud?

Siin on Teile käitumisjuhised 10 päevaseks jälgimisperioodiks:

1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud

  • kui olete saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui lahkute oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui olete tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui olete, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
  • kui hangite elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui on välistatud igasugune kontakt teiega samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui viibite õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

3. Järgige terviseohutuse nõudeid:

  • peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt;
  • vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist;
  • tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga);
  • köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, peate kandma maski.

5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis

  • helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220;
  • öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga;
  • kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöörduge oma perearsti poole.

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

Soovi korral on võimalik minna 10. päeval testima, info selleks saad kas robotkõnelt, Terviseameti poolt saadetud SMSi või e-kirja kaudu.

Mis saab loomaga jalutamisest, kui ma olen haiguse tõttu karantiinis?

Juhul kui pole võimalik ise koeraga jalutada, siis selleks paluda tuttava või naabri abi. Vajadusel saab kasutada suukorvi. Kindlasti tuleks abistajal vältida kokkupuudet viirusehaigega kasutades vajadusel isikukaitsevahendeid ja järgides Terviseameti juhiseid. Koroonahaige, kes elab eramajas, võib oma aias koeraga jalutada.

Kui kaua pärast koroonaviiruse põdemist võib test veel positiivne olla ning kas siis tohib tööle või kooli minna?

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"

 

Viimati uuendatud: 10. mai 2021