Sa oled siin

Kõik küsimused ja vastused

Siia lehele on koondatud kokku eriolukorra ja koroonaviirusega seotud Eesti inimeste esitatud küsimused ning vastused neile.

Vastused on koostanud Eesti Vabariigi seotud ametkonnad ning need väljendavad Eesti ametlikke seisukohti ning sõnumeid.

Küsimused, vastused

 

Fookuses: Koroonakriisist järk-järgult väljatulek

 

Millistel tingimustel avati 15. maist koolide tavaõpe?

Alates 15. maist lubati eritingimuste täitmisel naasta tavalise õppetegevuse juurde kooli ruumides. See kehtib

  • üldhariduskoolidele,
  • kutseõppeasutustele,
  • kõrgkoolidele,
  • täienduskoolitusasutustele,
  • huvikoolidele ja huvitegevuse pakkujatele ning
  • avatud noortekeskustele.

Kooli ruumides on lubatud õpe kuni 10-liikmelistes rühmades. See piirang ei kehti eksamite, riigieksamite ja kutseeksamite kohta juhul, kui eksam korraldatakse suuremas ruumis, näiteks aulas, võimlas või suuremas auditooriumis.

Tavalise õppetegevuse jaoks tuleb

  1. kooli ruumides piisavalt desinfitseerida ühiskasutatavaid asju ja ruume pidevalt õhutada;
  2. nii õppijatel, harrastajatel kui ka õpet korraldavatel inimestel teha kõik, et koroonaviiruse levikut piirata.

Kaitsemaski kanda ei ole kohustuslik, aga see on tungivalt soovituslik riskirühma kuuluvate huvitegevuse harrastajate, õpetajate ning kõrgkoolides õpet korraldavate akadeemiliste töötajate, õpilaste ja üliõpilaste jaoks. Lisaks on neil tungivalt soovitatav kasutada muid isikukaitsevahendeid.

Millal tohib taas korraldada avalikke üritusi ning minna kinno, teatrisse ja kontserdile?

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused nii õues kui ka siseruumis.

See tähendab, et lubatud on kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid jms.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse järgmisi piiranguid:

  • 2 + 2 reegel;
  • siseüritusel tohib ruum olla täidetud kuni 50% ulatuses, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • vabaõhuüritusel tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist ei kehti muuseumites ja näitustel 10-inimeselise rühma piirang. Endiselt tuleb täita 2 + 2 reeglit.

Millised piirangud otsustas valitsus 21. mail tühistada plaanitust varem?

Autokino seanss ja autokontsert võib toimuda ka sobivas siseruumis.

Autokino seansi ja autokontserdi võib korraldada selleks sobivas siseruumis (näiteks suurhallis) juhul, kui

  • järgitakse 2 + 2 reeglit,
  • autost ei väljuta vältimatu vajaduseta,
  • autod on pargitud piisava vahemaaga,
  • vajaduse korral tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused nii õues kui ka siseruumis.

See tähendab, et lubatud on kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid jms.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse järgmisi piiranguid:

  • 2 + 2 reegel;
  • siseüritusel tohib ruum olla täidetud kuni 50% ulatuses, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • vabaõhuüritusel tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist ei kehti muuseumites ja näitustel 10-inimeselise rühma piirang.

Endiselt tuleb täita 2 + 2 reeglit.

1. juunil avatakse kasiinod ja mängusaalid.

Arvestada tuleb järgmisi piiranguid:

  • siseüritusel tohib ruum olla täidetud kuni 50% ulatuses, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • töötajatele ja klientidele on kättesaadavad desinfitseerimisvahendid.

Alates 1. juunist tohib veeta restoranides ja baarides aega ka pärast kella 22.

Arvestada tuleb järgmisi piiranguid:

  • 2 + 2 reegel,
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Alates 1. juunist ei kehti enam alkoholimüügi piirang. Alkoholi jaemüük on alates 1. juunist lubatud samamoodi nagu enne eriolukorda.

Alates 1. juulist on lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused nii siseruumis kui ka õues.

Arvestada tuleb järgmisi piiranguid:

  • 2 + 2 reegel;
  • siseüritusel tohib ruum olla täidetud kuni 50% ulatuses, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • kui järgitakse reegleid, tohib väliüritusel olla kuni 1000 inimest.

Mis reeglid kehtivad nüüd kaubanduskeskustes?

Kaubanduskeskused võis avada alates 11. maist. Seal tuleb järgida 2 + 2 reeglit ning tagada töötajate ja klientide ohutus. Klientidel on tungivalt soovitatav kanda maski või katta nina ja suu muul viisil.

Keskuste toitlustusasutustes võib pakkuda toitu ka kohapeal, aga ainult kuni kella 22-ni. Nii välditakse restoranides, kohvikutes ja baarides inimeste õhtust kogunemist.

NB! Keskustes jäävad endiselt suletuks laste mängutoad, kasiinod, mänguautomaatide saalid ning meelelahutusasutused, sealhulgas keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid ning täiskasvanute klubid.

Samuti jääb nii kaubanduskeskustes kui ka mujal kehtima avalike kogunemiste, kinoseansside, ööklubiürituste, etenduste, kontsertide ja konverentside korraldamise keeld.

Kas suvel võib jälle üritusi korraldada?

Jah, suvel võib valitsuse otsusel Eestis jälle avalikke üritusi korraldada, aga eritingimustel.

Mais ei tohi veel avalikke üritusi korraldada.

Erandina tohib alates 15. maist korraldada eritingimustel vabaõhuüritusi, kus osalejad viibivad kogu ürituse ajal autos.

Näiteks on sel moel lubatud korraldada autokino seansse ja autokontserte.

  • Ühes autos tohib olla kuni kaks inimest (piirang ei kehti koos viibivatele perekonnaliikmetele).
  • Autode vahel peab olema piisav ruum.
  • Autost väljuda pole osalejatel lubatud (v.a tervislikel põhjustel või tualeti minekuks).
  • Korraldajad ja esinejad peavad pidama kinni 2 + 2 reeglist.
  • Pileteid tohib müüa ainult internetis.
  • Kohapeal kontrollitakse pileteid läbi autoakna: osaleja näitab nutitelefoni ekraanilt e-piletit.
  • Kui üritusel on toitlustamine, peab saama toite valida ja nende eest maksta nutitelefoni rakenduse kaudu ning tellitud toit tuuakse auto juurde.
  • Kehtivad ka muud soovitused ja nõuded (maskide kandmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu).

Autokinosid ja -kontserte võib korraldada ka sobivates sisetingimustes, kui on täidetud samad tingimused, mis ka vabaõhu autokinos.

1. juunist alates tohib korraldada avalikke üritusi, kui korraldaja tagab:

  • 2+2 reegli täitmise;
  • õues kuni 100 osalejat;
  • siseruumides üritusi kuni 50 osalejalet.

NB! Siseruumi avaliku ürituse puhul tohib olla hõivatud kuni 50% ruumi lubatud mahust.

Piirangute leevendamine annab seega alates juunist võimaluse ka kinodel ja teatritel tegevust taasalustada.

Valitsuse otsused on kooskõlas teadusnõukoja soovitustega.

Millised on esimesed reeglid kriisiaja lõpu kohta kultuuri- ja spordiasutustes?

Alates 2. maist lubati

  1. külastada vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealal olevaid eksponaate ning
  2. korraldada õues sporditegevusi ja -treeninguid.

Vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealadel

  • tuleb järgida 2 + 2 reeglit (välja arvatud perekonnad),
  • peab muuseum tagama desinfitseerimisvahendid,
  • on ühiskülastus lubatud kuni 10 inimesele rühmas,
  • kehtib avalike ürituste keeld.

Lisaks ei tohtinud kuni 10. maini siseneda eksponaathoonesse.

Loe ka COVID-19 käitumisjuhendit vabaõhumuuseumidele ja muuseumide õuealadele.

Alates 11. maist on lisaks lubatud eritingimustel külastada

  1. muuseumide ja näituseasutuste siseruume,
  2. vabaõhumuuseumide eksponaathooneid ja muuseumide õuealade eksponaate.

Eritingimused:

  • järgida tuleb 2 + 2 reeglit (välja arvatud perekonnad);
  • muuseumis peavad olema käte desinfitseerimise vahendid;
  • muuseumid peavad märgpuhastama pindu, mida külastajad sagedasti puudutavad;
  • ühiskülastus on lubatud kuni 10 inimesele rühmas;
  • kuna viirus võib levida ka saastunud pindadelt, ei ole lubatud külastajatele jagada füüsilisel kandjal olevaid tasuta infomaterjale (nt reklaamvoldikuid) ega korraldada ühiselt kasutatavate töövahenditega loovtöid ja töötube;
  • riskirühma kuulujatel on soovituslik katta nina ja suu.

Loe ka juhendit: COVID-19 käitumisjuhend muuseumidele ja näituseasutustele (külastajatele taasavamise korral).

Alates 15. maist tohib eritingimustel korraldada vabas õhus avalikke üritusi, mille külastajad viibivad kogu ürituse toimumise ajal autos. Näiteks on sel moel lubatud korraldada autokino seansse ja autokontserte.

Eritingimused:

  • ühes autos tohib olla kuni kaks inimest (piirang ei kehti koos viibivatele perekonnaliikmetele);
  • autode vahel peab olema piisav ruum;
  • autost väljuda pole osalejatel lubatud (v.a tervislikel põhjustel või tualetti minekuks);
  • korraldajad ja esinejad peavad pidama kinni 2 + 2 reeglist;
  • pileteid tohib müüa ainult internetis;
  • kohapeal kontrollitakse pileteid läbi autoakna: osaleja näitab nutitelefoni ekraanilt e-piletit;
  • kui üritusel on toitlustamine, peab saama toite valida ja nende eest maksta nutitelefoni rakenduse kaudu ning tellitud toit tuuakse auto juurde;
  • kehtivad ka muud soovitused ja nõuded (maskide kandmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu).

1. juunist alates tohib korraldada

  • vabaõhuüritusi kuni 100 osalejale,
  • siseruumides üritusi kuni 50 osalejale.

NB! Siseruumi avaliku ürituse puhul tohib olla hõivatud kuni 50% ruumi lubatud mahust.

See tähendab, et kinod ja teatrid võivad alates 1. juunist taas etteantud piirides tööd alustada.

Valitsuse kriisikomisjoni otsuse alusel olid kinod ja muud kultuuriasutused eriolukorra ajal suletud. Valitsuse otsusel ei toimu Eestis mais avalikke üritusi.

Alates 5. maist on lubatud Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatult täiskasvanute koondistesse kuuluvatele tippsportlastele sporditreeningud ka siseruumides eesmärgiga tagada nende sportlik tase ning treeningute järjepidevus. See erand ei kehti mitte harrastussportlastele, vaid ainult tippsportlastele.

Alates 7. maist on võistkondlike sportmängude meistriliigade võistkondadel lubatud treenida vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 18. maist võis taasavada spordiklubid, korraldada treeninguid siseruumides ja ujulates. Samuti võib korraldada spordivõistlusi vabas õhus juhul, kui need on pealtvaatajateta ja osaleb kuni 100 inimest.

1. juunist saab taas meelt lahutada veekeskustes, spaades, saunades jm. Selleks tuleb täita eritingimusi.

Teenusepakkuja peab tagama, et järgitakse

  • broneeringusüsteemide vm lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõuet;
  • ruumi kuni 50% ulatuses täituvuse nõuet.

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused, sh kinoseansid, etendused, kontserdid ja konverentsid.

Ürituse korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reeglit;
  • ruumi kuni 50% ulatuses täituvuse nõuet (kuid ruumis ei tohi olla üle 50 inimese);
  • nõuet, et õues ei ole üritusel üle 100 inimese.

Millised piirangud jäävad veel kehtima pärast eriolukorra lõppu, st alates 18. maist?

Kehtima jäävad järgmised piirangud, mis on vajalikud tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast:

  1. Kehtib 2 + 2 reegel.
  2. Koroonadiagnoosiga inimesed ja nende lähikontaktsed peavad püsima isolatsioonis.
  3. Koroonadiagnoosiga inimesel, kes viibib hooldekodus, on keelatud puutuda kokku teiste inimestega, välja arvatud hooldekodu töötajate ja meditsiinitöötajatega.
  4. Toitlustusasutused võivad olla lahti ja alkoholi tohib müüa kuni kella 22ni.
  5. Lubatud ei ole pealtvaatajatega spordivõistlused.
  6. Suletud on ööklubid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jms meelelahutuskohad.
  7. Kasiinod ja mänguautomaatide saalid on suletud kuni 1. juunini, pärast mida võib need avada kui on tagatud 2+2 reegli täitmine ning ruumides kuni 50%-line täituvus. Samuti ei või olla ruumis rohkem kui 50 inimest.
  8. Tallinna-Stockholmi laevaliinil ei toimu kruiisi- jm huvireise.
  9. Kehtivad riigipiiri ületamise piirangud, välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega.
  10. Inimestel, kes on saabunud Eestisse välismaalt, on kohustus viibida 14 päeva isolatsioonis (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).

Valitsus vaatab piirangute vajaduse regulaarselt üle.

Millal ja millistel tingimustel pääseb taas muuseumidesse ja näitusesaalidesse?

Eritingimustel on taas lubatud alates 11. maist

  • külastada muuseume ja näituseasutuste siseruume,
  • minna vabaõhumuuseumide eksponaathoonetesse ja muuseumi õuealadel asuvatesse eksponaatidesse.

Nende siseruumide kohta kehtivad järgmised eritingimused:

  1. külastajaid lubatakse ruumi kuni 10-liikmelistes rühmades (peredele on erandid);
  2. järgida tuleb 2 + 2 reeglit;
  3. tagatud peavad olema käte desinfitseerimise vahendid;
  4. pindu, mida külastajad sageli puudutatavad, tuleb märgpuhastada;
  5. interaktiivsete eksponaatide puhul tuleb kasutusele võtta abinõud, et tagada nende kasutamine koroonaviiruse nakkuse ohuta (alternatiivina võib interaktiivsed eksponaadid hoida suletuna);
  6. külastajatele ei tohi jagada näiteks reklaamvoldikuid, sest viirus võib levida ka saastunud pindadelt;
  7. pole lubatud korraldada ühiskasutuses töövahenditega loovtöid ja töötube.

Alates 1. juunist jääb muuseumite ja näituste külastamisel kehtima 2+2 nõude täitmine.

Riskirühma kuulujatel on muuseumis ja näitusesaalis soovituslik katta suu ja nina.

Kultuuriministeerium on valmistanud koostöös valdkonna asutuste ja Terviseametiga ette käitumisjuhendi, kus on nii kohustuslikud miinimumnõuded kui ka lisasoovitused.

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, kuidas on Eestis sel aastal korraldatud riigieksamid?

Kui soovid minna õppima välisriigi ülikooli ja vajad sellist tõendit, siis kirjuta oma soovist Haridus- ja Teadusministeeriumi aadressile pille.koiv[at]hm[dot]ee. Anna kindlasti teada, millise ülikooli jaoks Sa tõendit vajad.

Ministeeriumist saad sellele ülikoolile edastamiseks mõeldud infokirja, kus on selgitatud, millised tingimused kehtivad sel õppeaastal Eestis gümnaasiumi lõpetamise kohta ja milliseid eksameid on abiturientidel võimalik teha.

Tahan minna vaatama hooldekodus või haiglas olevat lähedast. Millal on see taas lubatud?

1. juunini kehtib haiglates ja hoolekandeasutustes Terviseameti kehtestatud külastuskeeld, erandiks loetakse surija külastamist ja kliendi vaimse tervisega seotud abi andmist.

Asutuse pidaja peab tagama, et koostöös Terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhend ja seda ka täidetakse.

Muu hulgas on vaja tagada, et

  • külaline, külastatav ja/või personal kasutab vajaduse korral isikukaitsevahendeid (nt maski);
  • kohtutakse võimaluse korral õues või eriruumis;
  • külaline esitab enne tervisedeklaratsiooni (täidab asutuses kohapeal);
  • külastusjuhendi alusel on täidetud desinfitseerimisnõuded.

Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.

Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

Alates 15. maist on lubatud kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna koduõppele, osaline kontaktõpe

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • võimalikult hajutatult, võimaluse korral järgides 2 + 2 reeglit.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Lisaks on alates 15. maist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • järgides 2 + 2 reeglit.

Seejärel on alates 1. juunist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus järgmistel eritingimustel:

  • täidetakse 2 + 2 reeglit,
  • siseruumides on täituvus kuni 50%,
  • õues on kuni 100 inimest.

Millal taasavatakse spordiklubid, jõusaalid ja ujulad?

18. mail on lubatud avada spordiklubid (sealhulgas jõusaalid ja ujulad) treeninguteks siseruumides.

Korraldaja peab tagama eritingimuste täitmise:

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid rühmas ei tohi olla üle 10 inimese.

Alates 18. maist on lubatud ka

  • korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ja neil osaleb kuni 100 inimest;
  • treenida kõigi spordialade võistkondadel vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reegli nõuet;
  • siseruumides on kuni 50% täituvus;
  • õues on kuni 100 inimest.

Valitsus lubas 1. juunil avada spaad, veekeskused ja saunad. Kas nende kohta kehtivad ka eritingimused?

Tõepoolest, alates 1. juunist saab taas lahutada meelt veekeskustes, spaades, saunades jmt. Selleks tuleb täita eritingimusi.

Teenusepakkuja peab tagama, et järgitakse

  • broneeringusüsteemide jms lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõuet,
  • ruumide kuni 50% ulatuses inimestega täitmise nõuet.

Kas tänavu suvel tohib üldse korraldada lastelaagreid ja õpilasmalevaid?

Jah, tohib. Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse neid reegleid:

  • kuni 300 inimese piirang,
  • rühmas tohib olla kuni 20 inimest,
  • kehtivad Terviseameti kehtestatud desinfitseerimisnõuded.

Mis saab piljardi- ja keeglisaalidest, mänguväljakutest jt meelelahutuskohtadest?

Valitsus lubab alates 1. juunist kaubanduskeskustes ja mujal taas meelt lahutada, st avada mänguväljakud, mängutoad, piljardi- ja keeglisaalid jms. Selleks tuleb aga täita eritingimusi.

Teenusepakkuja peab tagama, et järgitakse

  • ruumi kuni 50% ulatuses täituvuse nõuet,
  • desinfitseerimisnõudeid Terviseameti juhiste alusel.

Millal võib hakata uuesti avalikke koosolekuid pidama?

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.

Millised tingimused kehtivad Soome valitsuse otsuse alusel töörände taastamise kohta alates 14. maist?

Soome valitsus otsustas 7. mail, et taastab alates 14. maist Schengeni riikide ja Soome vahelise töörände.

Kõik muud 19. märtsil kehtestatud piiriliikluse ajutised piirangud (nt piirikontroll piiripunktides, piiriliikluse piiramine turistidele) kehtivad praeguse seisuga 14. juunini.

KES JA MIKS TOHIB ALATES 14. MAIST SOOME MINNA?

Eestist on lubatud minna Soome:

  • sealse töösuhte või -ülesandega seoses;
  • vältimatul perekondlikul põhjusel, nt kohtumine lähedastega, matus, pulm, haigestumine;
  • õppimise eesmärgil.

Kuni 13. maini on lubatud üksnes vältimatu Soomes tööl käimine (tervishoiu-, pääste- ja transporditöötajad, eakate hooldajad jt). Alates 14. maist ei pea töö vältimatust enam tõendama: siis tohivad Soome minna kõik, kellel on seal töösuhe või -ülesanne.

Soome maismaapiiridel, sadamates ja lennujaamades teeb piirikontroll kindlaks Soome sisenemise põhjuse, st reisija peab suutma piiril reisi eesmärki tõendada. Millised dokumendid on selleks piisavad, otsustab Soome Piirivalve, kes teeb lõpliku otsuse riiki lubamise kohta.

MIDA TULEB TEHA SOOME SAABUDES?

Iga Soome saabuv inimene peab püsima 14 päeva karantiinitaolistes oludes. See tähendab, et lubatud on liikuda töö- ja elukoha vahel, kuid vältida tuleb tarbetuid kontakte.

Karantiini ei pea järgima esmaabi- ja päästetöötajad ning piirivalve- ja tolliametnikud. Siiski tuleb ka neil viiruse leviku tõkestamiseks järgida Soome ametlikke juhiseid, hügieeninõudeid ja turvalise vahemaa reeglit ning vältima füüsilisi kontakte.

Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad peaksid leppima tööandjaga kokku töökorralduse. Tööandja peab hindama nakatumisohtu ja vajaduse korral muutma tööülesandeid esimeseks 14 päevaks pärast riiki saabumist, et tagada klientide ja patsientide ohutus ning töökeskkonna turvalisus.

KUST SAAB LISATEAVET?

Tallinnas asuv Soome saatkond on tõlkinud eesti keelde Soome Piirivalve eeskirjad. Loe neid siit joone alt.


SOOME VALITSUSE 07.05.2020 ANTUD OTSUSELE VASTAV PIIRIVALVEAMETI JUHEND PIIRILIIKLUSE KOHTA

Soome Valitsus otsustas 07.05.2020 jätkata sisepiiride valvamist ja piiriliikluse piiranguid kuni 14.06.2020. Piirivalveameti juhendis antakse reisijatele informatsiooni 14.05.2020 kehtima hakkavatest muudatustest lubatud piiriliikluse kohta.

Sisepiiridel lubatakse:

  • tagasisõiduliiklus Soome
  • tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse
  • tööpõhine liiklus
  • muu vältimatu liiklus

Välispiiridel lubatakse:

  • tagasisõiduliiklus Soome
  • tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse
  • kolmanda riigi kodaniku riigist lahkumine
  • muu vältimatu liiklus

Soome põhiseaduse § 9 järgi ei tohi Soome kodaniku naasmist riiki takistada, samuti on igaühel õigus Soomest lahkuda. Õigust riigist lahkuda saab seadusega piirata, et tagada kohtuprotsessi või karistuse täidesaatmine või kaitseväekohustuse täitmine.

LIIKLUS SISEPIIRIDEL

Soome piirivalveametnikud lubavad sisepiiridel ehk Soome ja teise Schengeni riigi vahelises liikluses järgmist.

  1. Tagasisõiduliiklus Soome: a) Soome kodanikud ja nende pereliikmed, b) Soomes elavad EL-i ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed, c) Soomes elamisloa alusel elavad kolmanda riigi kodanikud.

  2. Tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse: a) teiste EL-i ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed, b) elamisloa alusel teises EL-i või Schengeni riigis elavad kolmanda riigi kodanikud.

  3. Tööpõhine liiklus ja muu vältimatu liiklus: a) tööpõhine liiklus, mis põhineb töösuhtel ja tööülesannete täitmisel; b) diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide personal, sõjaväe ja abistamisorganisatsioonide personal tööülesannete täitmisel; c) Soomes õppivad isikud; d) Soome väljastatud elamisloa või elamisõiguse alusel Soome tulevad isikud (sh elamisõiguse registreerinud EL-i või Schengeni riigi kodanikud); e) vältimatul perekondlikul põhjusel reisivad isikud (nt lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid); f) rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või mõnel humanitaarsel põhjusel reisivad isikud; g) muu vältimatu ja põhjendatud liiklus (nt vältimatud personaalsed põhjused, saamide eluala ja kultuuri teostamine).

Lisaks sisepiiride ületamisele Soome ja Rootsi ning Soome ja Norra välisel piiril oleks piiri ületamine lubatud ka kalapüügi eesmärgil maabumiseta teise riigi territooriumile.

Kaubaliikluses lubatakse peale rahvusvahelise kaubaveo ka tellimusvedu ettevõtetelt tarbijatele.

Töösuhtel ja -ülesannetel põhineva töörände eesmärk ja eeldused selgitatakse piirikontrolli käigus. Töörände alusel sõitva isiku käest võidakse paluda riigisisenemisõiguse tõendamiseks dokumente. Sellised dokumendid on näiteks tõendid töösuhte ja -ülesannete kohta.

Teise Schengeni riigi kaudu riiki saabuvate kolmanda riigi kodanikud registreeritakse erijuhendite alusel.

Riiki saabuval isikul tuleb 14 päeva vältel hoiduda lähikontaktidest ja püsida karantiinitaolistes oludes. See tähendab, et lubatud on liikuda töö ja kodu vahel ning muu vältimatu liikumine. See põhimõte ei laiene esmasele ravi- ja päästepersonalile ega piirivalveameti ja tolliameti personalile, ent ka neil tuleb jälgida ametnike üldiseid juhendeid hügieeninõuete, vahemaa hoidmise ja lähikontaktide vältimise kohta nakkushaiguse leviku takistamiseks. Hingamisteede haiguste nähtude korral tuleb viivitamata pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Terviseametnike reaalajas juhendid jagatakse riiki sisenemisel.

Millised leevendused kehtivad Eesti ja Soome vahel liikumisele alates 14. maist?

Alates 14. maist ei kehti 14-päevane isolatsiooninõue inimestele, kes saabuvad Soomest Eestisse

  1. tööle;
  2. õppima;
  3. vältimatul perekondlikul põhjusel, nt matustele, pulma, lähisugulasega kohtuma või haigusjuhtumite korral.

NB! Soomest tohivad Eestisse isolatsiooninõudeta töö ja õppimise eesmärgil või perekondlikel põhjustel senisest tihedamini tulla ainult need, kellel on Soome kodakondsus või elamisluba või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soomes ja kellel ei ole haigusnähte. Eesti kodakondsete ja elanike liikumist Soomest Eestisse see piirang ei puuduta.

Soomest Eestisse saabujatel on siiski soovitatav piirata 14 päeva jooksul kokkupuuteid teiste inimestega (välja arvatud tööl käimine või muu vältimatu).

Laevadel ja sadamates rakendatakse lisameetmeid:

  • Soome ja Eesti vahel sõitvatel laevadel toimub 14.–19. maini koroonaviiruse vabatahtlik testimine, et vähendada viiruse võimalikku levikut Eestisse. Testimiskorralduse töötab välja Sotsiaalministeerium;
  • Soome piiril jääb kehtima pisteline piirikontroll piiriületaja isiku ja tema reisi eesmärgi tuvastamiseks.

Kas saan Eestist Soome minna?

See sõltub sellest, kas kuulud nende inimeste hulka, kellele Soome seda praegu võimaldab.

Soome tohivad endiselt siseneda:

  • Soomes registreeritud elamisõigusega Eesti kodanikud;
  • Soomes töötavad inimesed, kel on püsiv tööleping ja tööandja hangitud eriluba, mida tuleb piiril näidata;
  • Soomes õppivad inimesed;
  • Eesti kodanikud, kelle pereliige elab Soomes, juhul kui külastus on vältimatult vajalik.

Enne reisimist vaata ka lisateavet erandite ja eriloa kohta ning piiriületuse juhendit.

Tõendamiskohustus piiril lasub inimesel, lõpliku otsuse riiki lubamise kohta teeb Soome piirivalve. Vaata ka erandite täisnimekirja.

Soome saabujatele kehtib üldine 14-päevase eneseisolatsiooni nõue.

Lisateave laeva- ja lennureiside kohta

  • Tallink, Viking Line ja Eckerö Line laevareiside kohta saab infot nende kodulehelt.
  • Finnair plaanib lennata Tallinna ja Helsingi vahel nõudluse alusel. Lisateabe saamiseks soovitame pöörduda Finnairi poole.

Kaubavedu Eesti ja Soome vahel jätkub mõlemas suunas, samuti saavad reisijad sõita Helsingi-Tallinna suunal.

Mis muutub Eesti, Läti ja Leedu vahel liikumises alates 15. maist?

Alates 15. maist taastub Eesti, Läti ja Leedu kodanike ja elanike vaba liikumine Baltimaades.

Muu hulgas loobutakse:

  • Eesti ja Läti piiril ajutiselt taastatud piirikontrollist;
  • Lätist või Leedust Eestisse saabuvatele Eesti, Läti või Leedu kodanikele või elanikele seatud 14-päevasest isolatsiooninõudest.

Piiriületajad peavad endiselt järgima koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtivaid nõudeid, näiteks maski kandmise nõuet või 2 + 2 reeglit, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahemaad. Kuna nõuded võivad riigiti erineda, tuleb piiriületajal tutvuda talle kättesaadavaks tehtava teabega.

Millal saab taas hakata saarte ja mandri vahel tavaviisil liikuma?

Mandri ja saarte vahel võivad alates 8. maist taas vabalt liikuda kõik peale nende, kes on nakatunud koroonaviirusega, ja nendega koos elavate või samas elukohas püsivalt viibivate inimeste.

Kas kaubanduskeskuse söögikohas on alates 11. maist lubatud ka kohapeal süüa?

Jah, kaubanduskeskustes on alates 11. maist lubatud pakkuda toitlustusasutustes toitu ka kohapeal söömiseks.

Kehtivad järgmised reeglid:

  • 2 + 2 reegel,
  • tagada tuleb desinfitseerimisvahendid nii töötajatele kui ka klientidele,
  • lauas teenindamine on kohustuslik,
  • kliendid tohivad ise võtta ainult pakendatud toitu.

Toidu kohapealne söömine peab lõppema hiljemalt kell 22, et vältida inimeste õhtust kogunemist.

Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

Kui Sa lähed kaubanduskeskusse või mujale poodi, siis kehtib tungiv soovitus kanda seal maski või katta suu ja nina muul viisil. Maski kandmise kohustust siiski ei ole.

Kas müüjatel on kohustus kanda maski?

Kohustust maski kanda ei ole, kuid isikukaitsevahendite kasutamine on soovitatav. Kaupluse omanik peaks töötajatele tagama isikukaitsevahendite või alternatiivsete meetmete olemasolu, see võib olla nii mask, visiir, pleksiklaasist kate kassa ümber vms.

Kas alates 11. maist saan minna ka kaubanduskeskuses olevatesse riidekauplustesse?

Jah, alates 11. maist on lubatud kaubanduskeskustes avada kõik kauplused ja pakkuda kõiki teenuseid eeldusel, et seal

  1. järgitakse 2 + 2 reeglit ja
  2. tagatakse desinfitseerimisvahendid nii töötajatele kui ka klientidele.

Klientidel soovitame tungivalt kanda kaupluses maski või katta oma suu ja nina muul viisil.

Peale selle soovitame Sul ostud enne läbi mõelda, et viibiksid kaupluses võimalikult lühikest aega ja väldiksid kauba tarbetut katsumist.

NB! Kui Sul on haigusnähte, siis Sa ei tohi kauplusse minna.

Kuidas pean kaupluse omanikuna sorteerima maske ja kindaid?

Kauplejal tuleb tõenäoliselt viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) visata teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. Jäätmed tuleb visata olmejäätmemahutisse 72 tunni möödudes.

Kas kaubanduskeskustes ja seal asuvates poodides tohib teha kampaaniaid?

Kauplejatel on tungiv soovitus hoida ostukampaaniad e-poodides ja mitte korraldada tootetutvustusi, et vältida inimeste massilist kogunemist keskustesse.

Milliseid kultuuriasutusi ja sporditreeninguid puudutavad 2. mail kehtima hakanud leevendused?

Alates 2. maist on lubatud

  1. külastada vabaõhu- ja teiste muuseumide õuealal olevaid eksponaate,
  2. teha õues sporti ja korraldada seal treeninguid.

Mõlemad tegevused on lubatud sarnastel tingimustel.

Muuseumide õuealal

  1. tohib olla rühmas kuni 10 inimest,
  2. kes järgivad 2 + 2 reeglit ja
  3. kellele on muuseum taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  4. ei tohi siseneda hoonetesse, näiteks vabaõhumuuseumi talumajadesse.

Sporditegevuste ja -treeningute õues korraldamise tingimused:

  1. rühmas tohib olla kuni 10 inimest;
  2. nad järgivad 2 + 2 reeglit;
  3. sporditegevuste korraldaja tagab neile desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerib sportimisvahendeid;
  4. tegevus on korraldatud nii, et rühma inimesed hoiavad omavahel distantsi ja tegutsevad hajutatult, samuti on rühmade loomisel arvestatud osalejate vanust.

2 + 2 reegel tähendab, et koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet.

Valitsuse kriisikomisjoni otsusega on endiselt suletud kõik muud kultuuri- ja spordiasutused 17. maini (kaasa arvatud).

Sportimispaikade erand kehtib ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes osalevad olümpiaettevalmistuses. Vähesed erisused võivad puudutada raamatukogusid.

Millised nõuded kehtivad välijõusaalidele alates 2. maist?

Välijõusaalide all mõeldakse õues asuvaid treeninguseadmeid ja -vahendeid.

Välijõusaalis võib alates laupäevast, 2. maist treenida juhul, kui selle

  1. omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise pärast igat kasutuskorda, kuid mitte harvem kui iga 24 tunni järel;
  2. kasutaja peab kinni 2 + 2 reeglist.

2 + 2 reegli järgi võib jõusaalis olla üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. See ei kehti koos treenivate perekondade kohta.

Nõuetest kinnipidamise järelevalvet teevad kohalikud omavalitsused.

Endiselt on keelatud viibida siseruumides olevates jõusaalides, sest siseruumides on nakkuse leviku oht suur.

NB! Välijõusaalide puhul võivad kohalikud omavalitsused kehtestada nende avamiseks omad reeglid ehk sõltuvalt kohalikest oludest võivad reeglid omavalitsuseti erineda.

Kas saan juba alustada plaanilisele ravile registreerimist?

Jah, sest haiglad ja polikliinikud on samm-sammult alustanud plaanilist ravi.

Soovitame pöörduda enda perearsti poole või helistada perearsti nõuandeliinile 1220. Seal osatakse anda raviasutuste kohta täpsemat nõu.

 

Suletud ja avatud kultuuriasutused

 

Millal tohib taas korraldada avalikke üritusi ning minna kinno, teatrisse ja kontserdile?

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused nii õues kui ka siseruumis.

See tähendab, et lubatud on kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid jms.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse järgmisi piiranguid:

  • 2 + 2 reegel;
  • siseüritusel tohib ruum olla täidetud kuni 50% ulatuses, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • vabaõhuüritusel tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist ei kehti muuseumites ja näitustel 10-inimeselise rühma piirang. Endiselt tuleb täita 2 + 2 reeglit.

Kas suvel võib jälle üritusi korraldada?

Jah, suvel võib valitsuse otsusel Eestis jälle avalikke üritusi korraldada, aga eritingimustel.

Mais ei tohi veel avalikke üritusi korraldada.

Erandina tohib alates 15. maist korraldada eritingimustel vabaõhuüritusi, kus osalejad viibivad kogu ürituse ajal autos.

Näiteks on sel moel lubatud korraldada autokino seansse ja autokontserte.

  • Ühes autos tohib olla kuni kaks inimest (piirang ei kehti koos viibivatele perekonnaliikmetele).
  • Autode vahel peab olema piisav ruum.
  • Autost väljuda pole osalejatel lubatud (v.a tervislikel põhjustel või tualeti minekuks).
  • Korraldajad ja esinejad peavad pidama kinni 2 + 2 reeglist.
  • Pileteid tohib müüa ainult internetis.
  • Kohapeal kontrollitakse pileteid läbi autoakna: osaleja näitab nutitelefoni ekraanilt e-piletit.
  • Kui üritusel on toitlustamine, peab saama toite valida ja nende eest maksta nutitelefoni rakenduse kaudu ning tellitud toit tuuakse auto juurde.
  • Kehtivad ka muud soovitused ja nõuded (maskide kandmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu).

Autokinosid ja -kontserte võib korraldada ka sobivates sisetingimustes, kui on täidetud samad tingimused, mis ka vabaõhu autokinos.

1. juunist alates tohib korraldada avalikke üritusi, kui korraldaja tagab:

  • 2+2 reegli täitmise;
  • õues kuni 100 osalejat;
  • siseruumides üritusi kuni 50 osalejalet.

NB! Siseruumi avaliku ürituse puhul tohib olla hõivatud kuni 50% ruumi lubatud mahust.

Piirangute leevendamine annab seega alates juunist võimaluse ka kinodel ja teatritel tegevust taasalustada.

Valitsuse otsused on kooskõlas teadusnõukoja soovitustega.

Millised on esimesed reeglid kriisiaja lõpu kohta kultuuri- ja spordiasutustes?

Alates 2. maist lubati

  1. külastada vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealal olevaid eksponaate ning
  2. korraldada õues sporditegevusi ja -treeninguid.

Vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealadel

  • tuleb järgida 2 + 2 reeglit (välja arvatud perekonnad),
  • peab muuseum tagama desinfitseerimisvahendid,
  • on ühiskülastus lubatud kuni 10 inimesele rühmas,
  • kehtib avalike ürituste keeld.

Lisaks ei tohtinud kuni 10. maini siseneda eksponaathoonesse.

Loe ka COVID-19 käitumisjuhendit vabaõhumuuseumidele ja muuseumide õuealadele.

Alates 11. maist on lisaks lubatud eritingimustel külastada

  1. muuseumide ja näituseasutuste siseruume,
  2. vabaõhumuuseumide eksponaathooneid ja muuseumide õuealade eksponaate.

Eritingimused:

  • järgida tuleb 2 + 2 reeglit (välja arvatud perekonnad);
  • muuseumis peavad olema käte desinfitseerimise vahendid;
  • muuseumid peavad märgpuhastama pindu, mida külastajad sagedasti puudutavad;
  • ühiskülastus on lubatud kuni 10 inimesele rühmas;
  • kuna viirus võib levida ka saastunud pindadelt, ei ole lubatud külastajatele jagada füüsilisel kandjal olevaid tasuta infomaterjale (nt reklaamvoldikuid) ega korraldada ühiselt kasutatavate töövahenditega loovtöid ja töötube;
  • riskirühma kuulujatel on soovituslik katta nina ja suu.

Loe ka juhendit: COVID-19 käitumisjuhend muuseumidele ja näituseasutustele (külastajatele taasavamise korral).

Alates 15. maist tohib eritingimustel korraldada vabas õhus avalikke üritusi, mille külastajad viibivad kogu ürituse toimumise ajal autos. Näiteks on sel moel lubatud korraldada autokino seansse ja autokontserte.

Eritingimused:

  • ühes autos tohib olla kuni kaks inimest (piirang ei kehti koos viibivatele perekonnaliikmetele);
  • autode vahel peab olema piisav ruum;
  • autost väljuda pole osalejatel lubatud (v.a tervislikel põhjustel või tualetti minekuks);
  • korraldajad ja esinejad peavad pidama kinni 2 + 2 reeglist;
  • pileteid tohib müüa ainult internetis;
  • kohapeal kontrollitakse pileteid läbi autoakna: osaleja näitab nutitelefoni ekraanilt e-piletit;
  • kui üritusel on toitlustamine, peab saama toite valida ja nende eest maksta nutitelefoni rakenduse kaudu ning tellitud toit tuuakse auto juurde;
  • kehtivad ka muud soovitused ja nõuded (maskide kandmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu).

1. juunist alates tohib korraldada

  • vabaõhuüritusi kuni 100 osalejale,
  • siseruumides üritusi kuni 50 osalejale.

NB! Siseruumi avaliku ürituse puhul tohib olla hõivatud kuni 50% ruumi lubatud mahust.

See tähendab, et kinod ja teatrid võivad alates 1. juunist taas etteantud piirides tööd alustada.

Valitsuse kriisikomisjoni otsuse alusel olid kinod ja muud kultuuriasutused eriolukorra ajal suletud. Valitsuse otsusel ei toimu Eestis mais avalikke üritusi.

Alates 5. maist on lubatud Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatult täiskasvanute koondistesse kuuluvatele tippsportlastele sporditreeningud ka siseruumides eesmärgiga tagada nende sportlik tase ning treeningute järjepidevus. See erand ei kehti mitte harrastussportlastele, vaid ainult tippsportlastele.

Alates 7. maist on võistkondlike sportmängude meistriliigade võistkondadel lubatud treenida vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 18. maist võis taasavada spordiklubid, korraldada treeninguid siseruumides ja ujulates. Samuti võib korraldada spordivõistlusi vabas õhus juhul, kui need on pealtvaatajateta ja osaleb kuni 100 inimest.

1. juunist saab taas meelt lahutada veekeskustes, spaades, saunades jm. Selleks tuleb täita eritingimusi.

Teenusepakkuja peab tagama, et järgitakse

  • broneeringusüsteemide vm lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõuet;
  • ruumi kuni 50% ulatuses täituvuse nõuet.

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused, sh kinoseansid, etendused, kontserdid ja konverentsid.

Ürituse korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reeglit;
  • ruumi kuni 50% ulatuses täituvuse nõuet (kuid ruumis ei tohi olla üle 50 inimese);
  • nõuet, et õues ei ole üritusel üle 100 inimese.

 

Küberohud

 

Kas praeguses olukorras esineb varasemast rohkem küberpettusi?

Ei, pigem on Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud küberintsidentide hulk jäänud kriisieelsega võrreldes samasugusele tasemele. Kuid arvestades praegust mastaapset kaugtöö tegemist, on risk uuteks küberkuritegudeks siiski suurenenud. Riigi Infosüsteemi Amet on näinud, et küberkelmid nii Eestis kui ka mujal maailmas proovivad koroonaviirust uuel moel ära kasutada – näiteks on pahavara sisaldav e-kiri olnud maskeeritud Terviseameti saadetud viirusealaseks infoks.

Täpsemalt vaata artikleid Tõnu Tammer: küberkurjamid rakendasid koroonaviiruse oma vankri ette ja Olukord küberruumis.

Millised on hetkel levinuimad küberohud?

Et koroonaviirusega seotud info on praegu arusaadavalt inimeste huvi keskmes, kasutavad pahavara levitajad seda ära – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, mis sisaldavad mõnd dokumenti või linki, mis justkui annaks kirja saajale uut teavet koroona leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ära viiruse leviku kaarti. Need kirjad nakatavad Sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada Sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära suurenenud kaugtöö vajadust. Kodus töötades tuleb tihtipeale liituda erinevate kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui saad kirja, mis kutsub Sind klikkima lingil, mille kaudu peaks saama liituda tööga seotud grupiga, tee kindlaks, et see on ikka tööandjaga kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeili saades tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja "tegevjuhi" petuskeemid. Kui ülemus (kellest oled hetkel tõenäoliselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekanne täiesti ootamatule pangakontole, küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles ikka kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest maksta uuele pangakontole, siis kinnita ka see temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades üle.

Viimasel ajal on taas aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus küberkurjategija saadab personalijuhile töötaja nime alt lühikese, kuid suhteliselt veenvas eesti keeles kirjutatud e-kirja, kus palub järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole kanda. Uus konto on muidugi kurjategijate oma. Selleks kasutatakse visuaalset pettust, näiteks asendatakse nimes mõni täht või muudetakse vaevumärgatavalt domeeni (ettevõte.ee vs. ettveõte.ee). Samuti võidakse kasutada meilikonto puudulikku turvalisust ning teeseldakse ettevõtte töötaja aadressi, mida tavainimesel on keeruline märgata.

Kriisi alguses levisid Eestis ingliskeelsed telefonikõned, milles küsiti ligipääsu vastaja arvutile. Kõned tulid välismaistelt numbritelt ja helistaja tutvustas end rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindajana. Viidates praegusele olukorrale, kus paljud töötavad kodukontoris, ja vajadusele hoida kaugtööks kasutatavad seadmed turvalisena, küsisid helistajad ligipääsu arvutile. Põhjenduseks tõid nad soovi kontrollida, kas seade on ikka piisavalt turvaline. Keeldumise korral ei lõpetanud helistajad kõnet, vaid jätkasid visalt ligipääsu küsimist. Petturite eesmärk võis olla varastada paroole ja pangakaartide andmeid. Selliste kõnedega võidakse müüa ka hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad ohvri arvutist pahavara. Petturitele makstes saab kahjuks päriselt lahti rahast ja vaid näiliselt nn pahavarast, mida arvutis tegelikult polnudki.

 

Ajateenistus

 

Mis saab jaanuaris teenistusse kutsutud ajateenijatest?

Selle aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad teenistust.

Kas ajateenijaid testitakse viiruse suhtes enne reservi arvamist?

Kaitsevägi testib vastavalt vajadusele ajateenijate gruppe enne reservi arvamist, et kontrollida nende võimalikku haigestumist koroonaviirusesse.

Kui kauaks ajateenijad kaitseväkke jäävad?

Kaitseväe juhataja otsusel saadetakse 2019. aastal teenistust alustanud ajateenijad ennetähtaegselt reservi. Enamik ajateenijaid pääsevad reservi 15. maiks, sõltuvalt väljaõppekavadest võidakse osa ajateenijaid reservi arvata mõni päev varem või hiljem.

Kaitsevägi saadab ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud. Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal.

Arvestades ühiskondliku transpordi vähesust eriolukorra ajal, organiseerib kaitsevägi kõigile, kes soovivad, transpordi kodule võimalikult lähedasse asustatud punkti.

Kas mitte ükski ajateenija ei pääse praegu oma väeosast välja?

Väljaloale lubatakse praegu vaid erandjuhul, kui see on põhjendatud.

Kas lähedased tohivad ajateenijaid praegu väeosades külastada?

Kõik väeosade külastuspäevad on hetkeseisuga kahjuks tühistatud. Olukorda ja külastuspäevade võimalikku lubamist hinnatakse vastavalt olukorra muutumisele.

Miks võivad kaadrikaitseväelased linnakust välja liikuda, ajateenijad seda aga ei tohi?

Erinevalt ajateenijatest on tegevväelastel igapäevaseid kohustusi ka väljaspool kaitseväge – oma perekonna ja lähedaste ees. Seetõttu ei peeta sellist piirangut neile hetkel otstarbekaks. Küll aga on ettevaatusabinõuna vähendatud ajateenijatega väljaõppel kokku puutuvate kaadrikaitseväelaste hulka. Samuti on piiratud ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist – nemad jäävad võimalusel linnakutesse ööbima.

Kõigil tegevväelastel on kohustus rakendada enesedistsipliini, vältides kontakte väljaspool väeosa ja teenistust.

Kas üksuste väljaõpe nüüd peatub?

Väljaõpet korraldatakse praegu väiksemates üksustes ja ennekõike välitingimustes, nn metsalaagrites, kus asustatud punktidest kõrvale hoidutakse. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses järgus üsna tavapärane, keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele. Üksuste koostöö võib hetkeseisuga välitingimustes jätkuda, kuid kompaniide välised kontaktid viiakse miinimumini. Suheldakse peamiselt sidevahenditega ning siseruumidesse kavandatud õppused on tühistatud.

Kuidas ajateenijale väeossa pakki saata?

Nii 1. kui ka 2. Jalaväebrigaadi väeosadesse saad paki saata Omnivaga. Ära mine isiklikult pakki kohale toimetama! Kirjuta paki peale ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Ära pane pakki kiiresti riknevaid tooteid, sest pakkide kättetoimetamine võib aega võtta.

Aadressid, kuhu pakid saata:

  1. Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, Võru, 65603
  2. Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond
  3. Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond
  4. Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond

Kuidas ma saan ühendust väljaõppelt eraldatud sõduriga? Kui kauaks sellised sõdurid väljaõppe tegevustest eemale jäävad?

Ajateenijad ja tegevväelased, kes on potentsiaalselt koroonahaigega kokku puutunud, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse sõdurile termosega väeosa sööklast toitu ja jäetakse talle ukse taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saad Sa ühendust, kui helistad talle mobiilile. Ka on Sul võimalik talle linnakusse pakk saata, kas posti teel või jättes oma paki väeosa pääslasse.

 

Põllumajandus ja maaelu

 

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Abinõud käivituvad tõenäoliselt mai alguses. Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris. Meede on ettevalmistamisel.

Kui saan eriolukorraga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.

Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.

Lisainfot saate aadressilt tth[at]tootukassa[dot]ee või telefonilt 15501.

Milliseid abimeetmeid pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

Ühine põllumajanduspoliitika

On tehtud erand, mille järgi võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengutoetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).

Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist.

Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega; teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal; vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni); asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi poolt esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).

Ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates 1. veebruarist 2020 kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.

Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKFi määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKFi eelarve paindlikumat kasutamist.

 

Sporditegevus, välirajatised, treeninglaagrid

 

Sportimisvõimaluste piiranguid on leevendatud 2. maist. Mida täpselt spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse ning millised on uued reeglid?

Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus toimuvat treenimist.

Ühes rühmas võib üldjuhul olla kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt, ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).

NB! Järk-järgult on kehtestatud ka erandeid!

Alates 5. maist on lubatud Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatult täiskasvanute koondistesse kuuluvatele tippsportlastele ka sporditreeningud siseruumides eesmärgiga tagada nende sportlik tase ning treeningute järjepidevus. Selline erisus ei kehti harrastussportlastele, vaid ainult tippsportlastele. Juhend täpsete suunistega on Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/tippsportlaste_treeningute_korraldamine_siseruumides.pdf.

Valitsuse 7. mai otsusega tehti erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes, arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku. Võistkondlike sportmängude alad on jalgpall, korvpall, käsipall, võrkpall, saalihoki, jäähoki, ragbi, kriket. Nendest mängitakse enam kui 10-liikmeliste võistkondadega jalgpalli, ragbit ja kriketit. Selliste võistkondade treeningutel ei kohaldata 2 + 2 reeglit.

Alates 18. maist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides. Selleks tuleb täita eritingimusi. Korraldaja peab tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas.

Alates 18. maist on lubatud ka korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni 100 inimest.

Alates 18. maist tohivad ka kõigi spordialade võistkonnad treenida vabas õhus vastavalt spordiala rahvusvahelisele võistlusmäärustikule.

Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%;
  • õues ei ole rohkem kui 100 inimest.

Alates 1. juulist on lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused nii sise- kui välitingimustes teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et:

  • järgitakse 2+2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 500 inimest (osalejad ja pealtvaatajad kokku);
  • õues ei ole rohkem kui 1000 inimest (osalejad ja pealtvaatajad kokku).

Millised on reeglid spordivaldkonnas pärast eriolukorra lõppu?

Välijõusaalis ehk õues asuvate treeninguseadmete ja -vahenditega võib treenida, kui selle omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise mitte harvem kui iga 24 tunni järel. 2 + 2 reegel ei kehti koos treenivate perekondade kohta. Nõuetest kinnipidamise järelevalvet teevad omavalitsused. Välijõusaalide puhul võivad omavalitsused kehtestada nende avamiseks oma reeglid ehk sõltuvalt kohalikest oludest võivad reeglid omavalitsuseti erineda.

Kuni maini lõpuni on lubatud vabas õhus spordi- ja liikumisüritused eritingimustel, kus ühes rühmas on üldjuhul kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt. Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vmt).

Alates 18. maist on lubatud korraldada sporditreeninguid siseruumides ja avada selleks spordiklubid, jõusaalid ja ujulad. Selleks tuleb täita eritingimusi. Korraldaja peab muuhulgas tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet),
  • siseruumides on täituvus maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas.

Lubatud on korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui

  • need on pealtvaatajateta,
  • osaleb korraga kuni 100 inimest. Lubatud on ka kõigi spordialade võistkondadel treenida vabas õhus tulenevalt spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud vabas õhus sportida, treenida, korraldada spordi- ja liikumisüritusi eritingimustel, kui

  • järgitakse 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet).,
  • kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms),
  • osalejaid võib olla kuni 100 inimest.

Lubatud on ka spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Rühma suurus piiratud ei ole. Korraldaja peab tagama, et lisaks 2 + 2 nõudele täidetakse siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.

Alates 1. juulist on lubatud sise- ja välitingimustes spordivõistlused pealtvaatajatega. Korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reegli nõuet,
  • siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse reeglit (kuid mitte rohkem kui 500 inimest) ning õues mitte rohkem kui 1000 inimest.

Millal taasavatakse spordiklubid, jõusaalid ja ujulad?

18. mail on lubatud avada spordiklubid (sealhulgas jõusaalid ja ujulad) treeninguteks siseruumides.

Korraldaja peab tagama eritingimuste täitmise:

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid rühmas ei tohi olla üle 10 inimese.

Alates 18. maist on lubatud ka

  • korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ja neil osaleb kuni 100 inimest;
  • treenida kõigi spordialade võistkondadel vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reegli nõuet;
  • siseruumides on kuni 50% täituvus;
  • õues on kuni 100 inimest.

Valitsus lubas 1. juunil avada spaad, veekeskused ja saunad. Kas nende kohta kehtivad ka eritingimused?

Tõepoolest, alates 1. juunist saab taas lahutada meelt veekeskustes, spaades, saunades jmt. Selleks tuleb täita eritingimusi.

Teenusepakkuja peab tagama, et järgitakse

  • broneeringusüsteemide jms lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõuet,
  • ruumide kuni 50% ulatuses inimestega täitmise nõuet.

Kas treeneritoetuse maksmine eriolukorras jätkub?

Treeneritoetuse taotlemine ja eraldamine ning töötasu maksmine jätkub senises korras. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus ei korralda olukorra normaliseerumiseni paikvaatlusi.

 

Hoolduslehed

 

Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui mul on kerged hingamisteede haiguse nähud?

Kui Sul on kerged hingamisteede haiguse nähud:

  • pese hoolikalt käsi,
  • võimaluse korral püsi kodus, kuni oled tervenenud,
  • jälgi oma tervist,
  • ära mine EMO-sse.

Kui Sul ilmnevad koroonale iseloomulikud nähud (köha, palavik, hingamisraskused vms):

  • pea telefoni teel nõu oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonil 1220. Enne perearstile helistamist vaata üle tema tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, sest haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused,
  • raske seisundi (nt hingamisraskuste) korral kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

 

Haiglate ja kliinikute töö

 

Tahan minna vaatama hooldekodus või haiglas olevat lähedast. Millal on see taas lubatud?

1. juunini kehtib haiglates ja hoolekandeasutustes Terviseameti kehtestatud külastuskeeld, erandiks loetakse surija külastamist ja kliendi vaimse tervisega seotud abi andmist.

Asutuse pidaja peab tagama, et koostöös Terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhend ja seda ka täidetakse.

Muu hulgas on vaja tagada, et

  • külaline, külastatav ja/või personal kasutab vajaduse korral isikukaitsevahendeid (nt maski);
  • kohtutakse võimaluse korral õues või eriruumis;
  • külaline esitab enne tervisedeklaratsiooni (täidab asutuses kohapeal);
  • külastusjuhendi alusel on täidetud desinfitseerimisnõuded.

Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.

Kui palju on Eestis haiglakohti koroonaviirusega patsientide raviks?

Eesti haiglates on koroonahaigete raviks piisavalt kohti.

Nakkushaigusega patsientidele mõeldud negatiivse rõhuga palatites on Eestis 163 voodikohta. Negatiivse rõhuga palat on spetsiaalse ventilatsioonisüsteemiga ruum, kus haigustekitajate kandumine õhuga palatist välja on takistatud. Selliseid palateid on kokku viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus (100), Pärnu haiglas (20), Narva haiglas (20), Ida-Viru Keskhaiglas (12) ja Tartu Ülikooli kliinikumis (11).

Intensiivravi kohti on Eestis kokku 191, vajadusel on võimalik suurendada nende arvu 500ni. Ravikohti on haiglates 5300. Vajadusel saab aktiiv- ja intensiivravi kohti juurde luua, kasutada on ka kaitseväe välihaigla (20 intensiivravi kohta ja 40 üldpalatikohta).

Hingamisaparaate on meie haiglates ligi 300. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, mille abil saab vajadusel juurde hankida nii isikukaitsevahendeid kui ka hingamisaparaate.

Millistel kaalutlustel lubas Terviseamet erameditsiiniasutustes taastada plaanilise ravi?

  1. aprillil andis Terviseamet loa plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks, kuna haigestumine COVID-19 viirusesse on Eestis langustrendis ja vajadus plaanilise ravi jätkamise järele suur.

Siiski on oluline arvestada, et plaaniliste ravi taastamine toimub järk-järgult, esmatähtis on nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutus - selle tagamise eest vastutab iga raviasutus ise. Vastav juhend haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele plaanilise ravi taasalustamiseks on siin.

Erameditsiiniasutustes peatati plaaniline ravi Terviseameti otsusega 26. märtsil. Selle otsuse eesmärk oli piirata nakkusohtlikke kontakte, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja tagada isikukaitsevahendite võimalikult kokkuhoidlik kasutamine. Ühtlasi tuli olla valmis juhuks, kus võis vaja olla ka erasektori tervishoiutöötajate töökäsi ja erakliinikute pinda. Tegemist oli erakorralise otsusega, mis lähtus kriisiolukorra tingimustest.

Kuidas tasustatakse haiglatesse appi läinud eratervishoiuasutuste töötajaid?

Kõik tervishoiutöötajad, kes suurenenud vajaduse tõttu abi osutavad, peavad saama tasu sarnastel alustel. Tasustamine lepitakse kokku vastavalt olukorrale kas haigla-, üldarstiabi osutamise lepingu või muu lahenduse alusel.

Kuidas hüvitatakse erakliinikutele plaanilise ravi peatamise tagajärjel saamata jäänud tulu?

Neil eratervishoiuasutustel, kellel on leping Haigekassaga, tuleb pöörduda Haigekassa poole ja lahendada rahastamise küsimus koostöös. Ülejäänutel on võimalik kasutada riigi poolt välja töötatavaid muid meetmeid.

Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.

 

Passi kättesaamine välismaal

 

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.

 

Perearstide töö, retseptid

 

Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 (lauatelefonilt valides +372 6346 630) saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kindlasti on ingliskeelne nõustaja liinile vastamas iga päev kell 15-17.

Lühinumbrile 1220 helistamisel ei lisandu praeguse olukorra tõttu tavapärast lühinumbri tariifi 30 senti minuti eest.

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.

Olen helistanud retsepti pikendamiseks perearstile/eriarstile, kuid ei saa teda kätte. Mida teha?

Sinu esimene kontakt tervisemure korral on ikka perearst, kes saab pikendada ka enamikku eriarsti väljakirjutatud retsepte.

Kindlasti vaata enne helistamist üle perearsti tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, kuna haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused.

Osa perearstikeskustes on võimalik retsepti saamise või pikendamise soov saata e-kirjaga.

NB! Palun ära jäta retsepti pikendamist päevale, mil ravimid Sul juba otsa saavad – parem pikenda retsept juba nädal-paar varem.

Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.

 

Haiguspäevade hüvitamine

 

Kas esimese kolme haiguspäeva eest tohib saada hüvitist nii tööandjalt kui ka Eesti Haigekassalt?

Alates 13. märtsist kuni 17. maini avatud haiguslehtede puhul makstakse haigushüvitist ka esimese kolme haiguspäeva eest. Kuna osa tööandjaist maksis töötajale nende päevade eest hüvitist ka varem, võib tekkida olukord, kus töötaja saab hüvitist topelt: nii tööandjalt kui ka Eesti Haigekassalt.

Pelgalt see asjaolu ei anna tööandjale õigust töötajale makstud haigushüvitist tagasi nõuda. Hüvitise tagasimaksmine sõltub tööandja ja töötaja kokkuleppest.

Minu haigusleht algas 13. märtsil või hiljem. Miks ma pole veel haigushüvitist saanud?

Eesti Haigekassa peab haigushüvitise välja maksma 30 päeva jooksul pärast haiguslehe lõpetamist. Siiani on inimesed hüvitise kätte saanud kõigest paari päeva jooksul ja on selle kiirusega harjunud.

Kindlasti makstakse eriolukorra ajal (alates 12. märtsist) avatud haiguslehe alusel hüvitis välja seaduses nõutava 30 päeva jooksul. Haigekassa on alustanud üle 9 päeva kestnud haiguslehtede hüvitamist ja suur osa inimesi on oma hüvitise kätte saanud. Lühikeste haiguslehtede ehk alla 9-päevaste lehtede puhul on samuti hüvitamist alustatud, kuid nende puhul läheb tasumisega kauem, maksimaalselt mai keskpaigani.

Hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe alusel makstakse hüvitist tavapärasel moel, olenemata lehe alguskuupäevast.

Kas mul on võimalik saada haigusleht, et tööle mitte minna, kuigi mu tervis on korras?

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda. Jälgi oma tervist, tee võimaluse korral kaugtööd ja hoia teistest inimestest eemale.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse haigestumisena. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal, või
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Haigus- ja hooldushüvitist makstakse tavapärasel moel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

Haigushüvitis

Alates 13. märtsist kuni eriolukorra lõpuni hüvitab Sulle esimesed kolm haiguspäeva Eesti Haigekassa. Hüvitist hakatakse välja maksma alates 4. maist. Selle hüvitise määr sõltub Su töövõimetuslehe liigist.

Kuna eriolukord on lõppenud, siis esimese kolme päeva eest saavad hüvitatud lehed, mis on avatud hiljemalt 17.05, seda sõltumata, kaua haigusleht kestab.

4.–8. haiguspäeva töötasu hüvitab Sulle tööandja ja alates 9. haiguspäevast teeb seda Eesti Haigekassa. Need hüvitised arvutatakse Su viimase kuu keskmise palga põhjal. Sa saad hüvitisena 70% oma keskmisest töötasust.

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Loe haigushüvitistest lähemalt.

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

 

Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi jälgimine

 

Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Alates 18. maist ei saa enam kasutada eriolukorra ajal olnud võimalust digilugu.ee kaudu haiguslehe soovist teada anda.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kel oli palavik ja kes köhis?

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

  • minema kohe koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.

Haiguslehe saad vormistada patsiendiportaalis digilugu.ee. Perearst kontrollib haiguslehe vajaduse üle. Kui selgub, et haiguslehe saamiseks ei ole siiski alust, siis Sulle haigushüvitist ei maksta. Arstil pole põhjust haiguslehte anda näiteks juhul, kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220 (praeguses olukorras on kõne tasuta).
  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 14 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 14 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekorrakindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest.

Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida. Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Kui seisund muutub raskeks, kutsu kiirabi telefonil 112.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad

  • palavik vähemalt kaks päeva,
  • hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Miks on vaja kodus püsida?

Kodus püsimise kohustus on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.

Kodus tuleb püsida 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigusnähud avalduma. Kui jääd haigeks, ravi end kodus täieliku tervenemiseni. Tervise halvenemise korral kutsu endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt. See ohustab eriti vanemaealisi ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kellel võib kujuneda välja raske kopsupõletik. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise viiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad 14 päeva kodus oma tervislikku seisundit jälgima. Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole, siis kas teine abikaasa võib tööle minna või peab ta samuti koju jääma?

Võimaluse korral peaksid mõlemad abikaasad jääma 14 päevaks koju.

Kas on alust Lõuna-Eestis ringleval jutul, et eeter aitab koroonaviirusse nakatumise vastu?

Sel rahvajutul ei ole mingit alust. Eetrit juuakse joobe saamise eesmärgil, ent juba 30ml tekitab tõsiseid tervisekaebusi ning 60ml võib olla surmav.

 

2 + 2 reegli täitmine müügi- ja teenindussaalides

 

Kas kaupmehed, apteekrid ja teised peavad hakkama jälgima, kui palju inimesi müügisaali siseneb?

Alates 4. aprillist tohib kauplustes, apteekides, postkontorites, pankade teenindussaalides, sideettevõtete esindustes ja mujal olla korraga vaid nii palju kliente, et nende vahele jääks 2 meetrit ruumi. Kliendid võivad liikuda üksi või äärmisel juhul kahekesi. 

Kui pead kauplust, apteeki või muud klientidele avatud teenindus- või müügisaaliga ettevõtet, toimi järgmiselt.

  1. Arvuta välja, kui palju inimesi teenindus- või müügisaali mahub, kui neile peab jääma 2 meetrit vahet. 
  2. Reguleeri uksel inimeste sissepääsu. Kui vaja, luba inimesi sisse jaokaupa, et müügi- või teenindussaalis ei oleks korraga liiga palju rahvast. 
  3. Jälgi, et sissepääsu juurde ei tekiks rahvasumma. Kui sissepääsu juures tekib järjekord, tuleta inimestele meelde, et nad hoiaks üksteisega vähemalt 2-meetrist vahet. 
  4. Varusta müügi- või teenindussaal antiseptikuga. Paiguta see kohta, kus antiseptikut enim vajatakse.
  5. Teavita kliente selgelt, kus antiseptik asub, vastasel korral ei tohi kliente müügi- või teenindussaali lasta. 

Need nõuded kehtivad kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni ning nende nõuete vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

Nõuete eiramine võib kaasa tuua sunniraha 2000 eurot. 

 

Autokinod

 

Kas autokino korraldamine on lubatud?

Alates 15. maist tohib korraldada vabas õhus toimuvaid avalikke üritusi, mille külastajad viibivad kogu ürituse toimumise ajal autos. Näiteks võib nii korraldada autokino seansse või autokontserte.

Ürituse korraldamiseks peavad olema täidetud eritingimused. Nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

  • Ühes autos tohib olla koos perekond või kuni kaks inimest.

  • Ürituse külastajad peavad viibima autos kogu ürituse ajal ja võivad autost väljuda vaid vältimatu vajaduse korral, näiteks tervislikel põhjustel või tualeti külastamiseks.

  • Ürituse korraldaja peab tagama, et külastajad peavad kinni autost väljumise keelust ning töötajad ja üritusel esinejad täidavad 2 + 2 reeglit.

  • Teenuseosutaja peab korraldama külaliste autode parkimise nii, et sõidukite vahele jääb piisav distants.

  • Piletimüük toimub külastajatele internetis.

  • Piletikontroll tehakse läbi aknaklaasi, külastaja näitab nutitelefoni ekraanil elektroonilist piletit.

  • Ürituse alal korraldatakse toitlustamine selliselt, et külastaja autost ei välju, menüüvalik ja maksmine toimub nutitelefoni rakenduse kaudu, tellimus tuuakse auto juurde.

  • Teenuseosutaja töötajatel on soovitav kasutada kaitsemaski (piisab ka tavalisest näokattest, kui on kaetud suu ja nina).

  • Ürituse toimumise alal tuleb tagada nõuetekohased desinfitseerimisvahendid.

Valitsuse otsusel ei toimu Eestis avalikke üritusi mais ja juunis. Juulist alates on vabas õhus korraldatavate ürituste piiriks 1000 inimest ning siseruumides korraldatavate avalike ürituste piiriks jääb 500 inimest. See tähendab, et tavapärasesse rütmi saavad tasapisi liikuda ka statsionaaris töötavad kinod ning teatridki.

 

Ettevaatusabinõud, pindade puhastamine, desinfitseerimisvahendid

 

Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.

Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel. Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada koroonaviiruse levikut ruumis piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Viiruse leviku igakülgseks tõkestamiseks tuleb ruume korralikult õhutada.

Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

  • Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
  • Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
  • Pane tähele toiduainete säilivusaega.
  • Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
  • Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
  • Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
  • Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.

Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Kas ja kuidas on tagatud veterinaarjärelevalve?

Veterinaar- ja Toiduamet on võimaluste piires lükanud edasi kõik plaanilised järelevalvetoimingud, mis nõuavad kohapealset kontrolli.

Lihakäitlemisettevõtetes ja piiridel jätkub tavatöö. Senisest ulatuslikumalt tehakse kontaktivaba järelevalvet (tõendavad dokumendid, video- ja fotomaterjal, toidu tootjate e-keskkonnad jms). Kaubavahetuse jätkumise huvides väljastatakse sertifikaate maakondade keskustest.

Klientidega suheldakse telefoni ja kirja teel ning e-kanalites, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. Erand on vajaduspõhised kontrollid ja ohtudele reageerimine.

Ka klientidel palub amet kõik võimalikud toimingud teha e-kanalites.

  • Andmeid ja taotlusi saab edastada riiklikus alkoholiregistris ja kutselise kalapüügi registris.
  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis saab esitada väljaveosertifikaatide taotlusi.

Amet on valmis reageerima ohuolukordadele, nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ja loomade väärkohtlemine.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab loomahaiguste laboratoorseid uuringuid ja toidu nõuetekohasuse hindamist.

  • See tähendab, et kõik laborisse toodud proovid analüüsitakse.
  • Vastu võetakse ka jahimeeste võetud organi- ja vereproovid ning loomapidajate võetud proovid, mida soovitakse analüüsida loomahaiguste suhtes.

Kas ja kuidas tuleks puhastada poest ostetud kaupa?

Poest ostetud marju, köögi- ja puuvilju tuleb pesta põhjalikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada.

Kilepakendid võib üle pesta seebiveega või kasutada desovahendit, paberpakendeid võib puhastada desovahendiga.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedases kontaktis inimesega, kellel on haigusnähud, eelkõige palavik, köha ja hingamisraskused.

Viirus püsib pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teadusuuringute põhjal koroonaviirus toidu kaudu ei levi. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.

Kuidas ennetada koroonaviiruse levimist kauplustes, kaubanduskeskustes ja toitlustuskohtades?

Kauplustes ja toitlustusasutustes on soovitatav:

  • vältida kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kokkupuudet;
  • müüa valmistoitu (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid või salat) ainult pakendatult ja pakendada võimaluse korral ette ka valmistoidu iseteeninduslettides müüdav lahtine valmistoit. Valmistoitu tuleb pakendada eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Ühekorrapakendid (nt kohvitopsid) ei tohi olla klientidele vabalt kättesaadavad;
  • järgida tavapäraseid toidu käitlemise nõudeid ja tagada, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud toiduhügieenikoolituse;
  • mitte korraldada tootetutvustusi, sh toidu degusteerimisi;
  • puhastada ja desinfitseerida tavapärasest sagedamini kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu (sh müügilette);
  • tagada kõigile kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad või remontijad) käte pesemise ja desinfitseerimise võimalus;
  • koristada ja tuulutada ruume tavapäraselt. Puhastusvahendi kasutamisel ja puhastusgraafiku koostamisel tuleb lähtuda puhastusvahendi kasutusjuhendist;
  • visata jäätmed (sh isikukaitsevahendid), mis võivad olla viirusega saastunud, teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. 72 tunni pärast võib need visata olmejäätmemahutisse.

Loe lähemalt: Terviseameti käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele

Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.

Millal tuleb käsi pesta?

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.

 

Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis

 

Kuidas käituda, kui minu viisa või viibimisaeg lõppes eriolukorra ajal ja siiani viibisin Eestis üldkorralduse alusel?

Pärast eriolukorra lõppu on Sul sel juhul 10 päeva aega, et

  • Eestist lahkuda või
  • enda siin viibimine uuesti seadustada (viisat taotleda) juhul, kui selleks on alus.

Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/.

Kui Eestis seaduslikult viibival välismaalasel lõppeb siin lühiajalise töötamise aeg, siis kas tema lühiajalise töötamise saab uuesti registreerida?

Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti välismaalaste Eestis lühiajalise töötamise registreerimist.

Seda saab teha juhul, kui

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. tema tööandja soovib seda.

Pikim lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Kas tööandja saab välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

Ei saa. Nii nagu ka enne eriolukorda, ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada. Erand on põllumajandussektor.

Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

Jah, see on lubatud.

Minu lühiajalise töötamise registreering ehitussektoris lõpeb. Kas tööandja saab minu töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

Ei, see ei ole võimalik. Erand on ainult põllumajandussektoris töötamine.

Mis ajani saab pikendada põllumajandussektoris töötava välismaalase lühiajalise töötamise luba?

Põllumajandussektoris lühiajaliselt töötava või sinna tööle asuva, juba Eestis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise luba saab pikendada kuni 31. juulini 2020.

Mida peab tegema selleks, et pikendada välismaalase põllumajandusliku töö õigust?

Tööandja, kelle majandustegevus on taime- ja loomakasvatus, jahindus või neid valdkondi teenindav tegevusala, saab välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/. Tasuda tuleb ka riigilõiv.

Kui kaua tohib välismaalane Eestis töötada?

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Millistel tingimustel tohib välismaalane Eestis töötada?

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda. Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise. Juhul kui välismaalase viisa on lõppemas, tuleb esitada ka uus viisataotlus.

Erandiks on põllumajandussektoris lühiajaline töötamine.

Kui kaua võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada?

Lühiajaliselt võib Eestis töötada kuni

a) 365 päeva (9 kuud 12 kuu jooksul) või

b) 270 päeva (12 kuud 15 kuu jooksul).

Praegu Eestis viibivad võõrtöölised, kelle lühiajalise töötamise aeg (9 kuud 12 kuu jooksul või 12 kuud 15 kuu jooksul) on lõppenud või hakkab lõppema, võivad Eestis töötamist jätkata järgmistel tingimustel (kõik neli tingimust peavad olema täidetud):

  1. välismaalane viibib praegu Eestis seaduslikult ja saabus siia enne 17.03.2020;
  2. välismaalane on ära kasutanud maksimaalse lubatud töötamise aja (olenevalt töötamise liigist kas 365 või 270 päeva) või see lõppeb enne 31.07.2020;
  3. välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis;
  4. tööandja põhitegevusala on põllumajandus (taime- ja loomakasvatus, jahindus ning neid teenindavad tegevusalad).

Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus üldtingimustel kauem kui 31. juulini 2020 või kehtiv elamisluba, tohivad Eestis töötamist jätkata ka hiljem.

NB! Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba lõppenud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses ega taotle lühiajalise töötamise luba põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellisel juhul tuleb välismaalasel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.

Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla. Kui piiriülese liikumise piirangutest loobutakse, siis taastub endine korraldus, mille järgi viisaga või viisavabalt Eestis viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandjal on võimalik kasutada välistööjõudu kuni 12 kuu vältel 15 kuu jooksul.

Loe lähemalt välismaalaste seadusest.

Kas nende Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste, kelle lühiajalise töötamise aeg on läbi, siin töötamise luba saab uuesti Politsei- ja Piirivalveametis registreerida?

Jah, Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti lühiajalise töötamise registreerimist.

Seda saab teha juhul, kui

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. välismaalase tööandja soovib seda.

Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Lühiajalise töötamise saab tööandja registreerida Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.

Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ühtlasi palume senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki tagasipöördumisele.

Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa[at]politsei[dot]ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

Kui kaua võib Eestis viibida välismaalane, kelle viisa või viisavaba viibimisaeg lõppeb või on lõppenud?

Need Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kelle lühiajalise töötamise aeg on lõppemas või on juba lõppenud, tohivad Eestis töötada kuni 31. juulini 2020 juhul, kui põllumajandusega tegelev tööandja soovib neid tööle võtta.

Välismaalase palkamise peab tööandja registreerima tavaviisil Politsei- ja Piirivalveametis.

Pärast 31. juulit on võõrtöölisel aega kuni 31. augustini, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus üldtingimustel kauem kui 31. juulini 2020 või kehtiv elamisluba, tohivad Eestis töötamist jätkata ka hiljem.

Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba lõppenud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellisel juhul tuleb välismaalasel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.

Kuidas lahendatakse välistööjõu vajaduse küsimus põllumajanduses, kus hooajalisi põllutöid ei saa edasi lükata?

Välismaal viibivad välismaalased

Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla.

Kui piiriülese liikumise piirangutest loobumine saab võimalikuks, siis taastatakse endine kord, mille alusel viisaga või viisavabalt Eestis viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandja saab kasutada välistööjõudu kuni 12 kuud 15 kuu jooksul.

Eestis viibivad välismaalased

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda.

Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis tema lühiajalise töötamise. Uut lühiajalise töötamise perioodi registreerides peab tööandja veenduma, et välismaalasel jaguks piisavalt viibimispäevi (oleks seaduslik alus) sel perioodil töötamiseks.

Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.

Erand on põllumajandussektor. Seal lühiajaliselt töötavate või sinna tööle asuvate juba Eestis viibivate välismaalaste lühiajalise töötamise luba saab pikendada kuni 31. juulini 2020. Tööandja majandustegevus peab olema

  • taime- ja loomakasvatus,
  • jahindus või
  • neid teenindav tegevusala (EMTAK A 01).

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada

  • kuni 12 kuud 15 kuu jooksul,
  • hooajatööde korral kuni 9 kuud 12 kuu jooksul.

Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Tööjõu leidmise võimalused

Eesti Töötukassa on valmis vahendama tööotsijatele Eestis ettevõtete tööpakkumisi: neid saab avaldada www.tootukassa.ee portaalis ja ajutise tööjõu leidmiseks sobib ka virtuaalmess toomess.ee/ajutinetookoht.

Nõu ja abi saamiseks võib pöörduda oma maakonna tööandjate konsultandi poole, kelle kontaktandmed on Eesti Töötukassa kodulehel.

Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

 

Matused, surnukeha käsitlemine

 

Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhise COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks haiglates. Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid. Terviseamet on koostanud haiglatele asjakohase juhise.

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on:

  • hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik,
  • lähtuda mõistlikkusest.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda:

  • Eesti välisesindustest,
  • piiripunktis (põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda).

Kas soovitatav on surnukeha tuhastada või võib korraldada ka kirstumatuse?

Surnu matmisel on matmise korraldajate otsustada, kas tuhastamine ja urnimatus või mittetuhastamine ja kirstumatus.

Kas peielauda võib pidada ja mis on neil soovituslik maksimaalne inimeste arv?

Valitsus ei ole peielaudade pidamist keelanud, kuid samas tuleks nende korraldamise puhul olla väga ettevaatlik ja mõelda praegusele olukorrale. Mingeid osalejate arvulisi piiranguid ei ole kehtestatud, kuid valitsus loodab, et inimesed lähtuvad vastutustundest ja tervest mõistusest, hoiavad osalejate hulga mõistlikuna ning järgivad üldisi hügieeninõudeid. Koroonaviirus levib väga kergesti, mistõttu tasuks füüsilisi kontakte vältida.

 

Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

 

Kas inimene võib haigestuda kokkupuutes toiduga, mida on käsitsenud koroonaviirusega nakatunud inimene?

Koroonaviirusega nakatumine toidu käsitsemisel on äärmiselt ebatõenäoline. Lisaks ei ole Euroopa Toiduohutusameti andmetel ühtegi tõendit selle kohta, et viirus leviks toidu kaudu.

Nii nagu kõigi viirusega saastunud kontaktpindade puhul on teoreetiliselt võimalik, et ka toiduaineid katsudes võib haigestuda. Seetõttu on oluline järgida käte pesemisel Terviseameti nõuandeid.

Töötajad, kes peavad toitu käsitsema (näiteks liha lõikama, piimatooteid või liha viilutama, kala puhastama, puu- ja juurvilju pakendama), peavad kandma kindaid, neid tihti vahetama või oma käsi sageli pesema.

Tarbijad ei tohiks poes katsuda toiduaineid, mida nad ei plaani osta. See aitab vältida toiduainete saastamist võimalike kätel olevate haigustekitajatega.

Kas loom võib saada koroonaviiruse loomatoidu kaudu?

Nii nagu inimestele mõeldud toidu puhul, ei ole teada ühtegi juhtumit koroonaviiruse edasikandumisest loomadele lemmikloomatoidu kaudu. See kehtib ka põllumajandusloomade sööda kohta.

On äärmiselt ebatõenäoline, et loomatoitu käsitsedes oleks võimalik nakatuda koroonaviirusega.

Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.

Kas koroonaviirus levib toidu kaudu?

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Millest sai puhang alguse?

Uus koroonaviirus on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

Kuidas erineb koroona gripist?

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,
  • koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

  • on üle 60aastased,
  • on nõrgenenud immuunsusega,
  • põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

  • pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
  • mitte katsuda nägu pesemata kätega,
  • vältida kontakti haigetega,
  • haigestumise puhul viibida kodus,
  • desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

 

Tarbija ja ettevõtja õigused – reisimine, üritused, kinkekaardid, piletid jne

 

Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses koroonaviirusega?

Ei. Justkui toote viirusevaba olekut kinnitav sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses koroonaviirusega. Igasugused nõudmised sellist sertifikaati tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.

Kuidas mõjutab eriolukord lepingukohustuste täitmist eraõiguslikes suhetes?

Üldiselt on lepinguosalistel kohustus lepingust kinni pidada. Lepinguõiguse reeglid, sh lepingu täitmisega seotud kohustused, kehtivad ka eriolukorras.

Hädaolukorra seadus ei võimalda riigil sekkuda eraõiguslikesse lepingutesse (nt pikendada maksetähtaegu vms). Samas on lepinguõiguses kindlaks määratud erireeglid sellisteks olukordadeks, kus lepingu

  • täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu või
  • sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja lepinguosaliste kohustuste vahekord on märkimisväärselt muutunud.

Loe täpsemat infot Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Kas eriolukorra tõttu suletud ettevõtted võivad riigilt nõuda kahju hüvitamist?

Üldine põhimõte on, et riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge. Eriolukorras vastutavad solidaarselt nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid. Millised eeldused peavad kahju hüvitamise nõudmiseks täidetud olema ning mis aja jooksul peaks ettevõtja tegutsema, loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on Sul õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL-i vedaja).

Lisaks on Sul õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks saada toitlustust või majutust, kui Sa ootad esimesel võimalusel tehtavat asenduslendu. Kuid palun arvesta, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui Sa valid

  • piletiraha tagastamise või
  • lepid kokku asenduslennu mõnel hilisemal kuupäeval,

ei ole lennuvedajal enam kohustust Sinu eest hoolitseda.

Lennuettevõtjad paluvad Sul arvestada, et neil võib päringutele või nõuetele vastamine praegu veidi enam aega võtta. Nad loodavad Sinu mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele.

Lisateavet, missugused on lennureisija õigused praeguses olukorras, saad soovi korral lugeda Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.

Minu lend ja majutus on eraldi broneeritud, kuid ma ei soovi reisile minna. Mida teha?

Oleks hea, kui Sa võtaksid ühendust vahendajaga, kes Sulle piletid ja majutuse müüs.

Teine võimalus on ühendust võtta otse lennufirma ja majutusasutusega.

Soovitame Sul uurida, kas on võimalik teenusest loobuda ja raha tagasi saada.

Palun arvesta, et praeguse olukorra tõttu võib ettevõtjate vastus viibida, seepärast on kõigilt palutud mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.

Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

See, millised reisikindlustuse tingimused sulle kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui oled sõlminud reisikindlustuse, uuri kindlustusandjalt täpselt järele kindlustuskaitse ulatus ja selle tingimused.

Mida teha, kui kinkekaart või pilet aegus ajal, mil seda ei olnud võimalik piirangute tõttu kasutada?

Teil kui tarbijal on õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi või pileti eest tasutud raha. Palun pöörduge kaupleja poole, kes teile kinkekaardi või pileti väljastas. Tasub uurida infot kaupleja kodulehel infot, sest praeguses olukorras on paljud kauplejad ise kõik vajaliku info üles pannud.

Kas teenuseid saab ka hiljem tarbida, kasutades sama kinkekaarti (mis sest et hilisemaks ajaks on see kaart aegunud)?

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, paljud kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Palun võtke ühendust kinkekaardi väljastanud kauplejaga. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jts). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.

Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldamine, millest soovin nüüd taganeda?

Esmalt palun pöördu teenusepakkuja poole. 1) kui oled teenusepakkujale teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata kulud, mis ta on juba teinud, ja ülejäänu peab ta sulle tagastama; 2) kui sa aga ei ole teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus sinult nõuda mõistlikku hüvitist kulude eest, mis ta on juba teinud. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.

Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.

Pretensiooni esitamise aeg hakkab kätte jõudma. Mida teha?

Soovitame kauplejale esitada kaebuse e-kirja teel. Kaebusesse kirjutage oma ees- ja perekonnanimi, millal on kaup ostetud, mis puudused on kaubal ilmnenud ja kirjutage selge sõnaga oma nõue (soovite vahetada, tagastada vm). Palun märkige selles taotluses, et kauba toimetate kaupleja juurde esimesel võimalusel, st veenduge, et teie ja kaupleja vahel on olemas kokkulepe.

Kas kaupluses peab kauba eest olema võimalik tasuda tavakassas või võib kaupleja teha praeguse olukorra ajal nii, et tasutakse üksnes nutikassas?

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt viibib nutikassade alal ka kaupluse teenindaja, kes abistab ostjat ja vajaduse korral õpetab, kuidas iseteeninduskassas kaupa osta.  

Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

Paljud reisikorraldajad on lähiajal toimuma pidanud pakettreisid tühistanud juba praegu. Kuna olukord muutub kiiresti võivad reisid, mis on plaanitud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, toimuda nii, nagu on kavandatud. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta mõtlemisaega ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamine on vältimatu.

Kui reisikorraldaja ei ole lähitulevikus toimuvat reisi tühistanud, on ka reisijal õigus lõpetada pakettreisileping lõpetamistasu maksmata enne pakettreisi algust, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad tähendada näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme (nt terrorism), märkimisväärseid ohte inimese tervisele (nt raske haiguspuhang reisisihtkohas), või loodusõnnetusi (üleujutus, maavärin või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil).

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid reisikorraldajatega kokku leppima paindlikke lahendusi. Näiteks, ettemaksu tagastamise asemel võib reisikuupäevad muuta hilisemaks või pakkuda kinkekaarte, mida reisija saab oma äranägemisel kasutada talle sobival ajal hiljem.

Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

Ürituse korraldajal on võimalik peale raha tagastamise pakkuda teile muid ürituse aegu või anda kinkekaart. Kui teile need valikud ei sobi, on teil õigus saada raha tagasi. Kuna ärajäävate ürituste hulk on väga suur, palun varuge kannatust asjaajamisel.

Soovin mängutoa broneeringu tühistada koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab ettemaksust?

Teil on õigus broneeringu eest ettemakstud raha tagasi saada. Kuid poolte kokkuleppel võib broneeringu kuupäeva muuta ka hilisemaks.

Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab enne reisi olema sõlmitud tervisekindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustuslepingu sõlmimise kohustuslik eeldus, st kui inimene ei soovi tervisekindlustust sõlmida, ei sõlmita temaga ka reisikindlustust.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu. Seega loetakse kindlustusjuhtumiks ka koroonaviirusesse haigestumine. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil piirkonnas, kuhu reisiti, kuulutati välja epideemia.

Kui inimene siiski otsustab reisida epideemia piirkonda ja haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole tema ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest inimene on end teadlikult ohtu asetanud.

Kas olukorras, kus viibin veel välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ja kindlustuslepingu tingimustest. Loe oma kindlustuslepingu tingimused veel kord läbi. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, ning inimene ei pääse kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja seepärast tekib reisijale lisakulu.

Kas reisikindlustus üldse kehtib olukorras, kus Maailma Terviseorganisatsioon on välja kuulutanud ülemaailmse koroonapandeemia?

Reisikindlustus on vabatahtlik kindlustus, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlusvõtja kokku, missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma kohustuse täitma.

Hüvitatakse üksnes see kahju, mille hüvitamise on pooled varem kokku leppinud.

Kindlustusandja tingimustes on kirjas, mida kindlustusandja loeb kindlustusjuhtumiteks ja mida mitte.

Enamasti on kindlustusandjate tingimustes loetletud ka välistused, mille korral ta hüvitist ei maksa.

Eesti Kindlustusseltside Liit on välja töötanud reisikindlustuse hea tava, mille kohaselt ei hüvita kindlustusandjad üldjuhul kahju, mis on tekkinud pandeemia, epideemia või ametivõimude tegevuse tõttu. Siinjuures ei ole oluline, kas reisikindlustus on sõlmitud enne või pärast pandeemia väljakuulutamist.

Seda, kas Sinu kindlustusandja hüvitab eriolukorra tõttu tekkinud kahju, sõltub konkreetsest kindlustusandjast. Osa kindlustusandjad on praeguseks teada andnud, et hüvitavad näiteks ravikulud, karantiiniga seotud lisakulud majutusele ja transpordile jms.

Olen pensionär ja olen ostnud endale pesumasina, kuid see läks katki. Pesumasina müünud firma keeldus remondimeest saatmast viiruseohu tõttu. Kas firma saab keelduda teenuse pakkumisest viirusehirmu tõttu?

Jah, erakorralistel asjaoludel on õigus keelduda. Eriolukorra ajal kehtisid piirangud teiste inimestega kontaktis olemisele, sestap oli kaupleja keeldumine mõistetav.

Kui tarbijal läheb 2 aasta jooksul arvates ostust pesumasin katki, vastutab müüja, kui asi ei vasta lepingutingimustele, ja tarbijal on sel ajavahemikul õigus nõuda parandamist.

Tavatingimustes loetakse, et müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud muu hulgas ka siis, kui müüja õigustamatult keeldub asja parandamast või asendamast, või ei tee seda mõistliku aja jooksul hetkest, mil talle on teatatud, et asi ei vasta lepingutingimustele. Samuti, kui asja parandamise või asendamisega on ostjale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.

Kui ettevõtja õigustamatult keeldub pesumasinat parandamast või ta põhjustab asja parandamise või mitteparandamisega tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi, on ta müügilepingut oluliselt rikkunud, mis on alus tarbijal lepingust taganeda. See tähendab, et tarbija võib toote tagastada ja raha tagasi küsida.

Samas, müüja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui ettevõtja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida ettevõtja ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Ajal, mil kehtis eriolukord, palus valitsus kõigil kodus püsida ja avalikus kohas teiste inimestega kontakte vältida ning seda piirangut võib laiendada ka võõra isiku kodus käimisele. Ettevõtja aga ei saanud eriolukorra ja piirangute kehtestamist mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ettevõttelt oodata, et ta kokkuleppe sõlmimise ajal oleks osanud arvestada eriolukorra piirangutega.

Seepärast on ettevõtja tegevus – keelduda tarbija kodus tema pesumasina parandamist eriolukorra ja sellest tulenevate piirangute tõttu, sh eesmärgida kaitsta enda ja oma töötajate tervist –, vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Seega jah, ettevõte sai eriolukorra tõttu keelduda teenuse pakkumisest ka siis, kui kehtib garantii või õigus esitada pretensioon, ja ka muul põhjusel, näiteks viirusehirmu tõttu. Loodetavasti on tarbijal võimalik jõuda ettevõtjaga kokkuleppele nüüd, pärast eriolukorra lõppu, ning leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.

Kas kaupleja võib keelduda tagasi maksmast kinkekaardi eest tasutud summat, kui ta on kinkekaardi kasutamiseks pakkunud kliendile muud võimalust?

Kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi, ei ole tarbijal õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi ostuks kulutatud raha.

Näiteks, kui inimene ei saa kinkekaarti kasutada kinos, ent saab seda teha kaupleja e-poes, ei ole tal õigust lepingust taganeda (loe: nõuda raha väljamaksmist).

Mu laps ei saa käia huviringis, kuid olen selle eest maksnud. Kas mul on õigus vähem maksta?

Oleneb konkreetse lepingu tingimustest. Näiteks, kui olete kokku leppinud nii, et lepingu kestel tuleb teenuse osutajal korraldada kindel hulk trenne/tunde, ent täpsed kuupäevad lepite kokku hiljem, võib olla lahendus see, et teenuse osutaja annab trennid/tunnid pärast olukorra normaliseerumist. Kui aga kokkulepe on selline, et igas kuus tuleb anda kindel arv trenne/tunde, võib märtsi-aprilli-mai trennid/tunnid lükata edasi, või vähendada teenustasu nende trennide/tundide võrra, mis osutamata jäävad.

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida.

 

Pangandus

 

Kas praegu on hea aeg pangast laenu võtta?

Laenu võttes pead olema veendunud, et suudad tagasi maksta nii laenu põhiosa kui ka tasuda intresse. Ootamatuste puhuks peaks Sul olema rahaline puhver, millest katta paari kuu kulutused, sh laenumaksed.

Kui tead, et Su tulevik on ebakindel, näiteks võib Sind ees oodata koondamine või sissetulekute märkimisväärne vähenemine, ja Sul ei ole rahalist puhvrit, tasub laenuvõtmist pisut edasi lükata.

Kui laenu on siiski kohe vaja, siis vaata oma rahaasjad üle ja hakka kohe ootamatuste puhuks säästma.

Enne laenu võtmist tutvu sagedasemate küsimustega.

Kas üldise majandusolukorra halvenemise tõttu võib pank nõuda eluasemelaenu lisatagatist?

Eluasemelaenu tagatised on kokku lepitud laenulepingus. Kui poolte omavaheliste kohustuste tasakaal muutub, võib olla põhjust kokku leppida nii lepingutingimuste kui ka laenu tagatiste muutuses. Siiski ei anna üldise majandusolukorra halvenemine pangale õigust nõuda lisatagatisi.

See keeld tuleneb asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3, mille kohaselt ei või pank nõuda lisatagatist ega võla osalist tasumist juhul, kui inimese põhiliseks eluasemeks oleva kinnisasja väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.

Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.

Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Kas notari juures saab teha tehinguid, näiteks kinnisvara ostu- ja müügitehinguid, ka kaugteel, tehingupoolte füüsilise kohaletulekuta?

Kaugteel on võimalik notariaalset toimingut teha ainult videosilla kaudu, kusjuures kõik tehingu osapooled peavad sellise mooduse kasutamisega nõus olema. Abielluda ja abielu lahutada videosilla kaudu ei saa, küll aga saab esitada abiellumise või lahutamise avalduse.

Kui soovid teha notariaalset toimingut kaugtõestuse teel, tuleb tähele panna järgmist:

  • Notariga tuleb enne kokku leppida, mis on see tehing, mida kaugtõestuse kaudu tahetakse teha, ja millal on selle tegemiseks sobiv aeg. Seda kokkulepet saab notariga teha kas otse või notar.ee iseteeninduskeskkonna kaudu.
  • Osapooltel peab kaugtõestusega toimingu tegemiseks olema arvuti, milles on veebikaamera ja mikrofon, ID-kaart koos kaardilugejaga või mobiil-ID digiallkirjastamiseks.
  • Kaugtõestus töötab vaid Google Chrome’i veebibrauseriga ja kliendi internetiühenduse kiirus peab olema selline, mis võimaldab videokõnet.

Toimingu tegemiseks tuleb notar.ee veebilehel logida iseteenindusse.

Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.

Millised on suurettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

Suurettevõtjatega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Lisaks kavandab KredEx abimeetmeid, mis võimaldavad kasutada olemasolevate laenude proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast).

Maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja 2019. aasta kahekordne palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on vaid 100 miljonit eurot, ilmselt on vaja seda suurendada.

Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.

Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Kas pangad on kokku leppinud ühtsed põhimõtted, kuidas praeguses olukorras inimestele ja ettevõtetele vastu tulla?

Eesti Pangaliidu andmetel annavad kõik pangad maksepuhkust nii laenude kui ka liisingute puhul, kuid maksepuhkuse andmise üksikasjades võib esineda erinevusi.

Makseraskuste korral on soovitatav pöörduda panga poole aegsasti, enne maksetähtaja ületamist, et vältida võla tekkimist.

Kas peaksin sularaha välja võtma?

Selleks ei ole põhjust. Viirusepuhangu ajal soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on tõstnud viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.

Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui oled kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaate piisavalt täita ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid sularaha juurde saamiseks.

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.

Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

Jah, tõepoolest soovitame maksta

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.

 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

 

Mitu korda saab kriisitoetust taotleda?

Ettevõtjal tuleb mitme kriisitoetuse hulgast (nt turismiettevõtjatele mõeldud toetus ja väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus) valida üks toetus ja ta saab seda taotleda ühe korra.

Endale sobivaima toetuse leiad ja avalduse saad esitada siin.

Millal toetus välja makstakse?

Pärast taotluse esitamist toimub taotluse analüüs ja rahuldava või äraütleva otsuse koostamine. Kriisiabi meetmetega seotud toetuse maksab riigikassa välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selleks kulub kuni kümme tööpäeva. Tavatoetustega seotud meetmete puhul makstakse raha üldjuhul välja pärast aruannete kinnitamist.

Meetme määruses on määratud toetuse maksmise tingimused.

Mis keeles saan taotluse esitada? Kas seda saab teha ka vene või inglise keeles?

Üldjuhul käib taotluste esitamine EASi e-teeninduses eesti keeles. COVID-19 mõjude leevendamiseks mõeldud toetuste taotlusi on võimalik esitada tegevuste sisulise kirjelduse osas ka vene ja inglise keeles.

Taotluse esitamisel on taotleja kontaktandmed ja projekti nimetus vajalik täita siiski eesti keeles. Projekti tegevusi ja tulemusi on võimalik vajadusel kirjeldada inglise või vene keeles. Et oleks lihtsam, oleme tõlkinud taotlusvormide näidised vene ja inglise keelde, leiad need vastava toetuse lehelt.

Kõigi COVID-19 toetuste info on koondatud siia: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/. Vajaliku taotlusvormi näidise leiad Sind huvitava toetuse lehelt.

Soovin esitada toitlustusettevõtjana taotlust COVID-19 kahjude hüvitamiseks. Mis selleks vaja on?

Toitlustusettevõtjate kahjude hüvitamise toetuse kohta leiad lähema info siit: https://www.eas.ee/teenus/covid-toitlustus/.

Lisaks on COVID-19 viiruspuhangus kannatada saanud turismiteenuse pakkujal võimalus taotleda toetust oma ärimudeli arendamiseks, et kohaneda uute oludega. Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.

Soovin esitada majutusettevõtte taotlust COVID-19 kahjude hüvitamiseks, mis selleks vaja on?

Majutusettevõtjate kahjude hüvitamise toetuse kohta leiad lähema info siit: https://www.eas.ee/teenus/covid-majutus/.

Lisaks on COVID-19 viiruspuhangus kannatada saanud turismiteenuse pakkujal võimalus taotleda toetust oma ärimudeli arendamiseks, et kohaneda uute oludega. Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.

Millised toetused on turismiettevõtetele?

Turismisektori ettevõtjate COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus kogumahus 25 miljonit eurot on suunatud kriisist enim puudutatud ja kannatanud sihtgruppidele, kelle äritegevus on reisimise peatumise tõttu seiskunud või oluliselt kannatanud. Selleks on turismisektoris tegutsevad majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, püsiatraktsioonide ning turismiteenuse pakkujad.

Lisaks on võimalik taotleda toetust turismi ärimudelite arendamiseks.

Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.

Kust ma leian mikro- või väikeettevõtte toetuse?

Mikro- ja väikeettevõtjal on COVID-19 kriisi toetusena võimalik taotleda väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust. Toetust saab mikroettevõte, kelle 2019. aasta käive oli minimaalselt 20 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot.

Tutvu toetuse tingimustega: http://www.eas.ee/teenus/covid-ettevotlus/.

 

Käitumine nakatumise korral

 

Mida peab tegema, kui kaubandusettevõttes jääb töötaja haigeks? Kas pood tuleb kinni panna?

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub töövälisel ajal,

  • siis peab ta püsima kodus 14 päeva ning võtma ühendust oma perearstiga, kes saadab ta vajaduse korral testimisele ja avab haiguslehe.
  • Haigestunud töötaja võib 14 päeva pärast tööle naasta, kui tal ei ole palavikku, köha, nohu ega muid hingamisteede haiguste nähte.

Kui arst on töötaja haiguslehe lõpetanud, siis võib ta tööle naasta ja tööandjal ei ole õigust töötajalt uut testi nõuda.

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub tööajal,

  • siis peab ta kohe koju minema, võtma ühendust oma perearstiga ja püsima kodus 14 päeva.
  • Kui haigestunud töötaja saab positiivse koroonaviiruse diagnoosi, peab ta sellest tööandjat teavitama.
  • Tööandja peab seejärel kohe kaupluse sulgema vähemalt 48 tunniks ja desinfitseerima ruumid.
  • Tuleb välja selgitada haigestunud töötajaga lähikontaktis olnud inimesed ning paluda ka neil 14 päeva kodus olla.

Täpse juhise leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/kaubandusettevotete_juhis_12.04.20-2.pdf.

Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud? Mida teha, kui nakatunut pole võimalik teistest eraldada?

Nakatunu peab kindlasti püsima kodus kuni tervenemiseni.

Ka pereliikmed peavad jääma 14 päevaks koju, kuna nad on vahetult haigega kokku puutunud. See aitab vältida viiruse edasist levikut.

Kui pereliikmel tekib sel ajal palavik või köha, tuleb pidada nõu perearstiga.

Nakatunud pereliige tuleb eraldada nii palju kui võimalik ja temaga peaks suhtlema vaid üks inimene.

Kodus tuleb iga päev hoolega puhastada kõiki katsutavaid pindu ning tuulutada tuba.

Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes on nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Praeguse eriolukorra ajal peab tööandja saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Selleks selgitab tööandja välja töötajad, kes on haigestunud kolleegiga viimasel kahel nädalal töökohal kokku puutunud. Nemad peavad samuti 14 päevaks koju jääma ja hoolikalt oma tervist jälgima. Kui sel ajal tekib inimesel palavik või köha, tuleb tal võtta ühendust oma perearstiga.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

Tööandja peab tagama, et tööl kasutatakse nakkuse piiramiseks

  • vajalikke kaitsevahendeid,
  • tuulutatakse ruume ja
  • puhastatakse hoolega pindu.

Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik 7–14 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Seetõttu tuleb isolatsioonis olla 14 päeva.

Isolatsioonist võib väljuda, kui inimene on

  • vähemalt 48 tundi ilma palavikuta ja
  • vähemalt 24 tundi ilma ägedate viirushaiguse nähtudeta.

Kui palavik ja köha püsivad veel ka 14ndal päeval, siis tuleb olla kodus nende möödumiseni ja seejärel veel kaks päeva.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat.

See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

14-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest.

Arsti soovitusi tuleb järgida.

Milliseid ravimeid kasutatakse koroonahaiguse raviks Eestis? Kas ka meil kasutatakse malaariaravimit nagu mõnes teises riigis?

Koroonaviiruse spetsiifiline ravi puudub, võimalik on leevendada ainult haigusnähte. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Mõnes riigis on katsetatud malaariaravimit, kuid Eestis eksperimentaalset ravi ei praktiseerita.

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 48 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja vähemalt viimased 24 tundi ei ole olnud köha ega kurguvalu.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid kodust lahkuda ainult siis, kui

  • lähed tervishoiutöötajana täitma tööülesandeid või osutad muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • lähed kodu lähedalt hankima igapäevaseks toimetulekuks vajalikke kaupu (nt toit, ravimid) ja keegi teine Sind selles aidata ei saa;
  • Sul on välistatud igasugune kokkupuude koroonaviirusesse haigestunud inimesega;
  • soovid olla õues.

Igal juhul järgi avalikus kohas kehtivaid piiranguid: hoia teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, liigu üksi või kahekesi (piirang ei kehti perega liikudes). Lisaks pead kandma kaasas isikut tõendavat dokumenti.

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teha liikumispiirangute täitmise üle järelevalvet. Kui inimene nõudeid ei täida, on võimalik määrata talle kuni 2000 euro suurune sunniraha.

Vaata ka Vabariigi Valitsuse 26. märtsi korraldust: [https://www.riigiteataja.ee/akt/326032020007].

 

Hambaravi

 

Kas hambaarstid võtavad jälle vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

Plaaniline hambaravi on alates 21. aprillist taas lubatud, paljud hambakliinikud on alustanud uute visiitide broneerimisega. Endiselt kehtivad eriolukorras kehtestatud reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi. Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping - kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.

 

Eriarsti tühistatud ajad

 

Mulle oli juba ammu määratud eriarsti vastuvõtu aeg, kuid nüüd lükkub kõik edasi. Millal ma lõpuks arstile saan ja mida pean selleks tegema?

Haiglad avavad praegu vastuvõtte järk järgult.

Kui Sul on aeg eriarsti juurde, siis Haigekassa on saatnud tervishoiuasutustele juhendi, milles palutakse hiljemalt kaks päeva enne planeeritud vastuvõttu patsiendiga ühendust võtta.

Haiglal on kolm võimalust:

  • Esitaks on võimalik pakkuda patsiendile kaugvastuvõttu telefoni või videokõne teel. Kaugvastuvõtte tehakse kõikidel eriarsti erialade ja haigekassa tasub nende eest.
  • Teiseks on arstil jätkuvalt õigus vastavalt inimese terviseseisundile patsient vastu võtta. Sul ega sinu lähedastel ei tohi olla viirussümptomeid, et hoida enda ning arsti tervist.
  • Kolmandaks on arstil või tervishoiuasutusel võimalus vastuvõtt edasi lükata. Kui vastuvõtt edasi lükatakse, on haiglal soovitav võimaluse korral anda patsiendile kohe uus aeg või võtta patsiendi kontakt ja anda talle uus aeg teada siis, kui eriolukorrast tulenevad piirangud on leevenenud ja on teada, millal saab taas patsiente vastu võtta.

Kui uued ajad avanevad, saavad eriarsti tavavastuvõtule enne need patsiendid, kelle vastuvõtt edasi lükati. Haigekassa Facebooki lehel on link tagasisideküsitlusele, kus uuritakse, kuidas need inimesed, kes kaugvastuvõtul käisid, sellega rahul on.

Kui mu arstiaeg tühistati, kuidas ma sellest teada saan ja mida pean ise tegema?

  • Kui olid pannud omale eriarsti aja, kuid vastuvõtt jäetakse koroonaviiruse tõttu ära, võtab raviasutus Sinuga ise ühendust, kui uued graafikud saavad pärast eriolukorra lõppu paika. Palun ole telefonitsi kättesaadav ja ära unusta oma telefoni laadida.
  • Võimaluse korral pakutakse Sulle telefoni- või videokonsultatsiooni. Kui see võimalik ei ole, annab arst või raviasutus Sulle uue aja.

NB! Kui Sulle antakse uus aeg, ei tohi raviasutus selle eest haigekassale arvet esitada. Raviarveid saad vaadata patsiendiportaalist digilugu.ee.

 

Ettevaatusabinõud

 

Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

  • Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
  • Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
  • Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
  • Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  • Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.

Mida peaks ettevõtete küberturvalisuse osas silmas pidama pärast kriisiolukorra lõppemist?

Kriisi möödudes tuleks kõigil järjepidevalt jätkata küberhügieeni nõuete järgmist.

Tänapäeval tehakse suur osa tööst arvutiga ning ettevõtte või asutuse toimimiseks vajalik info talletatakse serveritesse või kõvaketastele. Seega tuleks nii asutustel kui ka ettevõtetel meeles pidada, et IT-valdkond pole enam ammu väike ja toetava rolliga killuke organisatsioonist, vaid vahel just ettevõtte toimimise alustala.

Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.

Mu laps istub päevad läbi internetis – e-kool, suhtlus sõpradega, niisama ajaviide. Mida pean silmas pidama?

Tunne regulaarset huvi, mida laps arvutis teeb. Mugavam on seda teha, kui lapse arvutiekraan paikneb nõnda, et sellel toimuvat on võimalik möödudes kergesti tuvastada. Samuti tunne huvi, suhtle, küsi. Proovi selleks aega leida ka kaugtööd tehes.

Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.

Millised on soovitused paroolide kohta?

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.

 

Andmete säilimine

 

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.

 

Video- ja telekonverentsid

 

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.

 

Kaugtöö turvalisus

 

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.

 

Liikumispiirangud hooldekodudes

 

Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada.

Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud.

Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata. Alates 3. aprillist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni on hoolealustel keelatud lahkuda hooldekodu territooriumilt.

Hooldekodust tohib koju minna üksnes haigusnähtudeta inimene, kes ei saa sinna naasta enne eriolukorra lõppu.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige haigustunnusteta inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse.

Kui hooldekodul sobivat õueala ei ole, võib eriolukorra juht koostöös hooldekoduga kehtestada väljas viibimiseks mõne muu ala.

Hooldekodu töötajad võivad jätkata tavapärast tööl käimist eeldusel, et nad on terved.

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

Alates 3. aprilli õhtust ei tohi hooldekodude elanikud hooldekodude territooriumilt lahkuda.

Hooldekodu territooriumilt tohivad lahkuda ainult need elanikud, kellel pole haiguse tunnuseid ja kes tahavad minna koju. Sel juhul tuleb arvestada, et enne eriolukorra lõppu nad enam hooldekodusse tagasi ei pääse.

Neile hooldekodude elanikele, kes on juba eraldi paigutatud (koroonaviirusega nakatunud või nakatunutega kokku puutunud) kehtivad ranged liikumispiirangud. Nemad tohivad kokku puutuda vaid nende hooldekodu töötajatega, kes kasutavad isikukaitsevahendeid, ning meditsiinitöötajatega. Vajaduse korral viiakse hooldekodu elanik hooldekodust haiglaravile või ravitakse teda kohapeal.

Lisaks on patsientide kaitseks kehtestatud hooldekodudele külastuskeeld, et vältida patsientide nakatumist.

Hooldekodu töötajad võivad jätkata tavapärast tööl käimist eeldusel, et nad on terved.

Need nõuded kehtivad kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

NB! Leevendus Alates 1. juunist on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kannavad vajadusel isikukaitsevahendeid.

 

Nakatunute hulk Eestis ja infoallikad

 

Kui tihti uuendab Terviseamet oma kodulehe infot ja koroonakaardi statistikat?

Terviseamet uuendab koroonakaardi andmeid iga päev ajavahemikus kell 10-12. Selleks ajaks on laekunud Terviseametisse nii analüüsitud testide hulk kui ka andmed Eesti haiglates ravil olevate inimeste kohta.

Kust saab otse teavet koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

Koroonaviirusest tingitud olukorra kohta saab ööpäev läbi teavet Häirekeskuse tasuta infotelefonil 1247.

Kui palju on Eestis koroonaviirusse nakatanuid ja kui palju neist on haiglas?

28. mai seisuga on Eestis koroonaviirusega inimesi

  • diagnoositud 1851,
  • haiglaravil 30,
  • juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti,
  • surnud 66,
  • haiglatest välja kirjutatud 328.

Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 81 000 koroonaviiruse testi.

Eesti andmetega koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et oluline on kaitsta vanemaealisi ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellel võib haigus kulgeda raskemalt.

Enam kui 80%-l juhtudest põeb inimene viirust kergelt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

 

Töötukassa teenused, toetused, hüvitised

 

Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

  1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  2. võlaõigusliku lepinguga ja
  3. nüüd kaotanud töö.

Kuidas kavatseb riik lahendada töötuks jäänud juhatuse liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötajate hüvitise probleemi?

Töötuskindlustushüvitisele on tõepoolest õigus ainult inimesel, kes on

  • viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  • võlaõigusliku lepingu alusel ja
  • nüüd kaotanud töö.

Võlaõiguslik leping on näiteks käsundusleping ja töövõtuleping.

Eesti Töötukassa ei hüvita võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese töötasu tööandjale.

Kui võlaõigusliku lepinguga inimesel ei ole enam tööd, on tal võimalus

  1. registreerida end töötuna ja
  2. taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

NB! Vahel tuleb ette, et käsundus- või töövõtulepingu alusel tehtav töö vastab töölepingulise suhte alusel tehtava töö tunnustele. Sel juhul võib kokkuleppel tööandjaga olla võimalik vormistada selline leping ümber töölepinguks. Kui kokkulepe on saavutatud, peavad tööandja ja töövõtja allkirjastama töölepingu seaduse nõuetele vastava töölepingu ning tegema vastavad muudatused ka töötamise registris. Ümbervormistamisel tuleb arvestada töösuhte tegeliku algamise aega. Loomulikult tuleb sel juhul arvestada ka tööjõumaksude tasumisega.

Kas Eesti Töötukassa esindused on avatud? Milliseid teenuseid ei osutata?

Ei, Eesti Töötukassa maakondlikud bürood on eriolukorra ajal suletud.

Eesti Töötukassa nõustab Sind ning võtab vastu avaldusi ja küsimusi muudel viisidel:

Peatatud on suurema osa Eesti Töötukassa teenuste pakkumine.

Praegu toimuvad ainult

  • veebikoolitused ja individuaalõpe,
  • tööalane rehabilitatsioon telefoni või videokonverentsi teel juhul , kui Sinu rehabilitatsiooniteenuse meeskond on selle Sinuga varem kokku leppinud.

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuhüvitist või -toetust?

Töötuks registreeri ning hüvitist ja toetust taotle e-töötukassas veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avalduse võid esitada ka e-posti, tavaposti või telefoni teel.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlus esita samuti kas e-töötukassas, e-posti või tavaposti teel. Vajaduse korral saadame Sulle taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatad avalduse või taotluse e-postiga, allkirjasta see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.

Kas eriolukord mõjutab elatiste maksmist?

Eriolukord ei pruugi tähendada, et lapsega seotud kulud oleks vähenenud. Pigem võib see olla vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad toidukulud olla suuremad. Tuleb arvestada sellega, et kriisi ajal võib olla vähenenud ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek.

Probleemide või sissetuleku vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida. Kui see ei ole võimalik, tuleb käituda vastavalt sellele, kuidas on elatis välja mõistetud.

Loe lähemalt Justiitsministeeriumi kodulehelt.

 

Liikumispiirangud varjupaikades ja kodutute öömajades

 

Kas haigusnähtudega kodutud võivad vabalt avalikes kohtades ringi käia?

Varjupaikades ja turvakodudes viibivad inimesed, kes on nakatunud koroonaviirusega, samuti nendega lähedalt kokku puutunud inimesed ei tohi oma viibimiskohast lahkuda, vaid peavad püsima isolatsioonis.

Liikumispiirang kehtib neile alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni.

Varjupaigast või turvakodust tohivad nad lahkuda ainult tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel, samuti elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Kui vaja, viiakse need viiakse inimesed haiglaravile.

Kuna inimestel on vaja varjupaigas või turvakodus elada, tuleb seal haiged ja nendega lähedalt kokku puutunud inimesed teistest eraldada.

Teised varjupaigas või turvakodus viibijad peavad toimima samamoodi nagu viirusnähtudeta inimesed, kes elavad koos nakatunuga, kuid ei puutu temaga vahetult kokku.

Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane söök ning muu vajalik abi.

Politsei kontrollib varjupaigas või turvakodus liikumispiirangu järgimist.

Eestis on 18 varjupaigateenuse pakkujat. Varjupaikades on kokku 626 kohta:

  • Tallinnas – 264,
  • Tartus – 52,
  • Narvas – 61,
  • Pärnus – 62.

Ainult täisealistele turvakoduteenust pakkuvaid asutusi on 3 – Narvas, Haapsalus ja Raplas.

 

Psühholoogiline abi

 

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

  • Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
  • Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
  • Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
  • Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
  • Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
  • Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
  • Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
  • Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
  • Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga, kes jätkavad oma tööd telefoni ja veebi vahendusel.

 

Sotsiaalkindlustusameti teenused, pension

 

Kas sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud?

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused avatakse järk-järgult.

    1. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused,
    1. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused,
    1. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused,
    1. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel. Selle järgi tohib teenindussaalis olla kliente vastavalt teenindajate arvule ning järjekorras oodates tuleb hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Teenindussaalide lettidele on paigutatud kaitsesirmid ning klientidel ja ka töötajatel palutakse käsi desinfitseerida.

Klienditeenindustesse kiirustada ei ole vaja, endiselt saab kasutada e-teenuseid aadressil eesti.ee või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Küsimuste korral saab helistada ka ameti infotelefonil 612 1360. Taotlusi ja avaldusi saab esitada läbi eesti.ee, ameti iseteeninduse, saata digitaalselt allkirjastatult aadressile info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee või tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Taastatakse kliendivastuvõtud ka juhtumikorraldajate, lastekaitse ja ohvriabi poole. Kokkuleppel kliendiga saab kliendikohtumisi korraldada ka vabas õhus.

Kuidas ma saan praeguses olukorras pensioni taotleda?

Pensioni saamiseks täida avaldus, mille leiad Sotsiaalkindlusameti kodulehelt. Avalduse esitamiseks on kolm võimalust:

  1. Allkirjasta avaldus digitaalselt ja esita see e-posti aadressil info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee
  2. Avalduse saab täita ja allkirjastada ka paberil ning saata see postiga aadressile Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092
  3. Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses - need avatakse järk-järgult. 21. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused, 25. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused, 26. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused ja 28. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Avaldus esita

  • kuus kuud enne pensionile jäämist juhul, kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates;
  • hiljemalt kolme kuu jooksul pärast pensionile jäämist.

Lisainfot saad internetist: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-taotlemine.  

Kas sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud?

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused avatakse järk-järgult.

    1. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused,
    1. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused,
    1. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused,
    1. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel. Selle järgi tohib teenindussaalis olla kliente vastavalt teenindajate arvule ning järjekorras oodates tuleb hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Teenindussaalide lettidele on paigutatud kaitsesirmid ning klientidel ja ka töötajatel palutakse käsi desinfitseerida.

Klienditeenindustesse kiirustada ei ole vaja, endiselt saab kasutada e-teenuseid aadressil eesti.ee või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Küsimuste korral saab helistada ka ameti infotelefonil 612 1360. Taotlusi ja avaldusi saab esitada läbi eesti.ee, ameti iseteeninduse, saata digitaalselt allkirjastatult aadressile info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee või tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Taastatakse kliendivastuvõtud ka juhtumikorraldajate, lastekaitse ja ohvriabi poole. Kokkuleppel kliendiga saab kliendikohtumisi korraldada ka vabas õhus.

Kuidas ma saan praeguses olukorras pensioni taotleda?

Pensioni saamiseks täida avaldus, mille leiad Sotsiaalkindlusameti kodulehelt. Avalduse esitamiseks on kolm võimalust:

  1. Allkirjasta avaldus digitaalselt ja esita see e-posti aadressil info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee
  2. Avalduse saab täita ja allkirjastada ka paberil ning saata see postiga aadressile Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092
  3. Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses - need avatakse järk-järgult. 21. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused, 25. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused, 26. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused ja 28. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Avaldus esita

  • kuus kuud enne pensionile jäämist juhul, kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates;
  • hiljemalt kolme kuu jooksul pärast pensionile jäämist.

Lisainfot saad internetist: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-taotlemine.  

Kuidas ma saan praeguses olukorras pensioni taotleda?

Pensioni saamiseks täida avaldus, mille leiad Sotsiaalkindlusameti kodulehelt. Avalduse esitamiseks on kolm võimalust:

  1. Allkirjasta avaldus digitaalselt ja esita see e-posti aadressil info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee
  2. Avalduse saab täita ja allkirjastada ka paberil ning saata see postiga aadressile Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092
  3. Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses - need avatakse järk-järgult. 21. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused, 25. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused, 26. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused ja 28. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Avaldus esita

  • kuus kuud enne pensionile jäämist juhul, kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates;
  • hiljemalt kolme kuu jooksul pärast pensionile jäämist.

Lisainfot saad internetist: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-taotlemine.  

 

2 + 2 reegel ja erandid

 

Mis on inimeste liikumisele kehtestatud piirangute põhisisu?

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus)

  • tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet,
  • tohib koos viibida kuni 2 inimest.

Piirang ei kehti peredele ja neile, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Küsimuste korral vaata veebilehte kriis.ee või helista numbril 1247.

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustikupaigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Mitmekesi koos töötades tuleb arvestada kõiki ohutusreegleid. Selline erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise korral.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad olema nõus töölepingu mõlemad pooled.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa kolleegiga oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on tööruumi pidev tuulutamine ja korrapärane puhastus. Koju tuleb saata kolleegid, kes on

  • haiged;
  • riskirühmas;
  • kokku puutunud võimaliku nakatunuga.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf.

Kuidas peab töö ümber korraldama tootmisettevõte, kus inimesed töötavad üksteisele lähemal kui 2 meetrit?

Eriolukorra juhi korraldust hoida teiste inimestega 2 meetrit vahet ja liikuda kahekaupa on lubatud eirata juhul, kui seda ei saa mõistlikult korraldada.

Kui töötajad järgivad hügieeninõudeid, kellelgi ei ole haigusnähte ning kõik kasutavad desinfitseerimis- ja kaitsevahendeid, siis on tootmisprotsessis erand lubatud.

Tööruume tuleb korrapäraselt õhutada ja puhastada.

 

Pulmade pidamine

 

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

Kuna olukord, sh piirangutest vabastamine võib muutuda kiirelt, palume pulmade korraldamisel jälgida riigis kehtivaid piiranguid. Abielu registreerimisel asutuses kehtivate nõuete teadasaamiseks tuleb ühendust võtta selle kohaliku omavalitsuse, vaimuliku või notariga, kes abielu sõlmib.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Isiklike pidude pidamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nakatumisoht ei sõltu sellest, kas tegemist on avaliku ürituse või eraviisilise kogunemisega. Väga oluline on järgida neid lihtsaid suunised, millest kogu aeg oleme lähtunud: hoida teistega füüsilist distantsi, järgida kõiki hügieeninõudeid jne.

Isikliku koosviibimise korraldamisel on eriti oluline kaitsta just vanemaealisi ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi, sest neid ohustab koroonaviirus kõige rängemalt. Perekondliku koosviibimise korraldaja vastutustundlik suhtumine aitab tõkestada viiruse levikut ja ära hoida uusi ohvreid.

Pulmakülaliste arvu kavandamisel veenduge, et kõigil oleks piisavalt ruumi, et soovi korral hoida teineteisega ohutut distantsi. Enne tavapärast embamist või kätlemist mõelge, et see võib soodustada viiruse levikut.

Täpsemat infot selle kohta, kuidas koroonaviirusest hoiduda, leiate lehelt: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine. Soovitame kõikidel inimestel selle infoga enne üritusel osalemist tutvuda.

 

Majandusolukord

 

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Kui palju maksab kriisist väljatulek?

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks plaanib riigikassa võtta laene ja emiteerida võlakirju 3,5 miljardi euro ulatuses. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõtte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmele tingimusele:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole vähemalt 30% töötajatest tööd anda;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Kui palju maksab kriisist väljatulek?

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks plaanib riigikassa võtta laene ja emiteerida võlakirju 3,5 miljardi euro ulatuses. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõtte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmele tingimusele:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole vähemalt 30% töötajatest tööd anda;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Majanduslanguses hakkavad ehitusettevõtete tellimused tõenäoliselt vähenema. Kas riik saaks praegu ise ehitusettevõtetele rohkem tööd anda?

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Maanteeametile 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.

 

Kasutatud maskid, taskurätid jne

 

Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.

  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.

Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu too visata?

  • Ühekordse maski valmistamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud juhendi, mille leiad SIIT.
  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast eriolukorda ehk ajal, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.

Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid - kuhu need panna?

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oota nende üleandmisega, kuni oled tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis ära viska võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid pane need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui Sa pole kindel, kas jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtu neisse pigem kui nakkusohtlikesse.

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.

 

Ohvriabi

 

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi.

Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel oma murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee.

Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles.

Ööpäevane kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel vajalikku abi saada.

Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures.

Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefonile helistada numbril +372 614 7393.

 

Kohtute töö

 

Kas kohtuistung toimub, kui ma olen haige?

Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigusnähud või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid ei lubata kohtumajja. Kohtutes võidakse inimestelt küsida nende tervisliku seisundi ja äsjase reisimise kohta. Kui kohtusse kutsutu hinnangul võib istungile ilmumine tema tervist ohustada, peab ta sellest varakult kohut teavitama ning pärast seda otsustab kohus edasise menetluse võimalikkuse.

 

Apteekide töö

 

Kas apteegid peavad oma tööd ümber korraldama?

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust.

Terviseameti kodulehel on kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui patsientide kaitsmiseks: https://www.ravimiamet.ee/kkk-%E2%80%93-covid-19-ja-apteegid.

 

Lasteabi

 

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info[at]lasteabi[dot]ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna „Lasteabi“.

 

Prokuratuuri töö

 

Millised muudatused on prokuratuuri töös?

Prokuratuur täidab oma ülesandeid ka eriolukorra ajal. Kuriteoavaldust on võimalik elektrooniliselt esitada Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. Kodanike vastuvõtt on hetkel peatatud ja vahetud kohtumised toimuvad vaid vajaduse korral. Menetlustoimingute läbiviimiseks kasutatakse igal võimalusel digitaalseid lahendusi. Prokuratuuriga on võimalik ühendust saada telefoni ja e-kirja teel, kontaktid leiab Prokuratuuri kodulehelt https://www.prokuratuur.ee/.

 

Prügimajandus, jäätmekäitlus

 

Kas tohin jäätmed igasuguse nakkusohu vältimiseks lõkkes ära põletada?

  • Ei. Jäätmete põletamine lõkkes ja koduses küttekoldes on keelatud, kuna selle käigus eraldub tervisele kahjulikke mürgiseid ühendeid.

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun kodus nagu kõik, siis kuidas on jäätmete sortimisega?

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võid jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätid ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutad näiteks kauplustes käimiseks vms, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Millised nõuded on jäätmete käitlejatel?

  • Tööandja peab tagama, et tema töötajad teaksid võimalikke ohtusid ja praeguses olukorras käitumise juhiseid.
  • Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.
  • Jäätmete käitlemisel kehtivad kõik tavapärased õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevad nõuded, sh ohutusnõuded.
  • Segaolmejäätmeid, mille hulgas võib olla nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ja inimesed ei tohi jäätmetega kokku puutuda.
  • Sageli kasutatavaid pindasid, nagu näiteks uksenuppe ja -linke, seadmeid jts, tuleb korrapäraselt desinfitseerida.

Kuidas peaks toimuma töö jäätmejaamades?

  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku ajal vältida maksmist sularahas ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • ID-kaardiga tohib isiku tuvastada vaid juhul, kui ID-kaardi üleandmisel on võimalik vältida kokkupuudet teise inimesega (näiteks saab klient ID-kaardi lugejasse sisestada ise). Isiku saab tuvastada ka näiteks nii, et küsitakse tema aadressi.
  • Jäätmejaama töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ja oluliselt karmistada hügieeninõudeid.
  • Jäätmejaamas ärge katsuge vastuvõetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Oodake nende töötlemisega võimaluse korral vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
  • Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks vahemaa (jälgida, et ei puututaks kokku näiteks järjekordades seistes jms).
  • Jäätmejaamas tuleb desinfitseerimisvahenditega pidevalt puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sageli kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Kui kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, peab KOV inimestele sellest teada andma. Inimestel võib kodus olles tekkida soov majapidamist korrastada ning KOV peab neid teavitama, kas ja millal on võimalik jäätmejaama tulla. Ka avatud jäätmejaamade kasutamisest tuleks elanikel soovitada võimaluse korral hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud – nii on ohutum nii jäätmejaama töötajatel kui ka elanikel endil.
  • Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötamise ajal on ülioluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendit.

 

Vanglate töö

 

Kust saada infot vanglate töökorralduse kohta?

Vanglaid puudutavate küsimuste korral palume pöörduda iga vangla poole eraldi: Tallinna vangla üldtelefon 612 7539 Tartu vangla üldtelefon 750 0806 Viru vangla üldtelefon 663 7900

Kriminaalhooldusametnikud annavad kriminaalhooldusalustele töökorraldusest teada individuaalselt. Samuti tasub vaadata vanglate veebilehte https://www.vangla.ee.

Eriolukorra leevendusmeetmete rakendamine vanglates

Alates 18. maist on vanglates lubatud lühiajalised kokkusaamised ja samuti saab end registreerida juunis toimuvatele pikaajalistele kokkusaamistele. Kohtumised lähedastega on esialgu lubatud klaasist vaheseinaga eraldatud ruumis neile vangidele, kes ei ole nakkuskahtluse tõttu paigutatud isolatsiooniosakonda.

Osaliselt on vanglates taastatud ka õppetöö ja riigikeeleõpe. Kui eriolukorra ajal jagasid kaplanid vaimulikku osadust individuaalselt vangiga vesteldes, siis nüüd on taas lubatud jumalateenistuste korraldamine vanglas asuvates kabelites.

  1. maist on osaliselt taastatud kriminaalhooldusaluste vastuvõtud esindustes, kasutades ohutusabinõusid. Kriminaalhooldusametnikud annavad kriminaalhooldusalustele töökorraldusest teada individuaalselt.

Alates 19. maist on suletud vanglate kriisitelefon 620 8292. Edaspidi saab küsimuste korral pöörduda iga vangla poole eraldi:

  • Tallinna vangla üldtelefon 612 7539
  • Tartu vangla üldtelefon 750 0806
  • Viru vangla üldtelefon 663 7900

Seni ei ole vangidel Eestis koroonaviirust tuvastatud.

 

Kirikud ja jumalateenistused, piht

 

Kas tavapärased jumalateenistused toimuvad?

Alates 10. maist on eritingimusi järgides lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Kuni 10. maini on kõik usulis-kiriklikud avalikud korraldatud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused tühistatud või edasi lükatud. Usuliste talituste läbiviimine on seni lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine.

Kas kirikud on lahti?

Alates 10. maist on eritingimusi järgides taas lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Selleks, et inimesed saaksid täita isiklikke usulisi vajadusi, olid usuliste ühenduste kasutuses olevad kirikud ja muud palve- ja pühakojad isiklikeks külastusteks avatud ka seni, kuid eraviisilisteks talitusteks.

Kas pihil saab käia?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest.

Kas armulaud toimub?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest.

Kas hingehoiu vestlused toimuvad?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhtudel, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Kas kirikus käimiseks on erinõuded?

Alates 10. maist on eritingimusi järgides lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Kirikus tuleb lähtuda samadest hügieeni- ja nakkusohu vältimise nõuetest nagu mujal ühiskondlikes ruumides. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu.

 

Kasutamata jäänud piletid ja nende hüvitamine

 

Kas sündmused, näiteks teatrietendused ja kontserdid, jäävad kindlasti ära või on ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.

Kas ka eraõiguslikud kultuurikorraldajad võivad arvestada riigi toega, kui sündmus jääb ära või piletid tuuakse tagasi?

Kui korraldaja otsusel ärajääv või edasilükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palume korraldajal sellest ministeeriumi kohe teavitada. Küsimused, mis seonduvad toimumata jäänud või edasilükatud sündmuse ja riigilt saadud toetusega, lahendatakse iga juhtumi asjaolusid arvestades. Toetusi lausaliselt tagasi küsima ei hakata.

Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleb koroonaviiruse tõttu ära jäänud kultuuriüritustele pileti ostnud inimeste õigusi ja korraldajate kohustusi hinnata juhtumipõhiselt. Hinnata tuleb poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ja kokkuleppe muutmise võimalust, et leida vastastikku sobiv lahendus. Sündmusi korraldavad asutused ja organisatsioonid võivad pakkuda näiteks kinkekaarte või sündmuse toimumist muul ajal, ent kui pileti ostja pakkumisega nõus ei ole, on tal õigus kokkuleppest taganeda ja piletiraha tagasi küsida.

Kuna ärajäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb kindlasti varuda kannatust asjaajamisel.

Kuidas toetab riik kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, asutusi ja vabakutselisi, kes kannatavad eriolukorra tõttu suurt kahju?

Riik on töötanud kultuuri- ja spordivaldkonda eriolukorra tõttu tabanud kriisi leevendamiseks välja kriisipaketi.

Eesmärk on anda koroonakriisist tingituna erakorralist abi järgmiselt:

  • organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute kulude kompenseerimine – ligi 20 miljonit eurot;

  • vabakutseliste loovisikute, treenerite ja rahvakultuurikollektiivide juhtide toetamine – ligi 5 miljonit eurot.

Rohkem infot on siin: https://www.kul.ee/et/abipakett.

Ettevõtjaid ja loojaid toetatakse ka muudel viisidel.

  • Loomeettevõtetel on soovitatav kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotlusvooru.

  • Vabakutselistele loovisikutele võib olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Loometoetuste eelarve suureneb tunduvalt ning toetusi on võimalik välja maksta umbes 1200 vabakutselisele loovisikule, kes võivad tegutseda mis tahes vormis ega pea olema ühegi loomeliidu liikmed. Lisateavet leiad siit.

  • Kultuurkapital kehtestas eriolukorra ajaks meetme, millega on sihtkapitalidel ja maakondlikel eksperdirühmadel õigus eraldada ka toetuste jagamise vahelisel ajal eristipendiume, et säilitada loominguline või sportlik tegevus. Lisateavet leiad siit.

  • Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse jääb ära, st FIE-de esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Lisateavet leiad siit.

  • Maksu- ja Tolliamet peatas 1. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõpuni intresside võtmise maksuvõlgadelt. Pärast eriolukorra lõppu langeb intress maksuvõlgnevuselt poole võrra (0,06%-lt 0,03%-le).

  • Eesti Töötukassa hakkab maksma töötasu hüvitist. Selleks on kavandatud 250 miljonit eurot.

  • Ettevõtjad saavad oma murede ja küsimustega pöörduda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole e-posti aadressil covid19[at]mkm[dot]ee.

Loe lisa Kultuuriministeeriumi veebilehelt.

 

Kaitsevägi

 

Millised tegevusi on kaitsevägi ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse välismaale. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti-sisese ürituse asjus otsuse ürituse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuse ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Samuti on piiratud ajateenijate väljaõppega seotud liikumist tegevväelastel, kes jäävad võimalusel linnakutesse ööbima. Haigusnähtudega teenistujatel tuleb jääda kaugtööle.

Kuidas kaitsevägi juba haigestunud või koroonakahtlusega inimesed teistest eraldab?

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes pannakse teistest eraldatud ruumidesse. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud viirusekandjaga kokku puutuda.

Kas üldine õppeasutuste sulgemine puudutab ka kaitsevaldkonna õppeasutusi?

Jah, Kaitseväe Akadeemia ja Balti kaitsekolledž on samuti distantsõppel. Palun küsi täpsemat infot õppeasutusest!

 

Eriolukorra õigusaktid

 

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert[at]riigiteataja[dot]ee.

 

Maksude maksmine

 

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas ettevõtja võib maksud lihtsalt maksmata jätta?

Ei või. Kui maksuvõlalt intressi arvestamine peatatakse, ei tähenda see üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et erikolukord on toonud raske aja kõigile. Et tagada riigi toimimine, on aga väga tähtis, et kõik, kel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem!

Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient[at]emta[dot]ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo[at]emta[dot]ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks[at]emta[dot]ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient[at]emta[dot]ee ja telefonil 880 0811.

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas ettevõtja võib maksud lihtsalt maksmata jätta?

Ei või. Kui maksuvõlalt intressi arvestamine peatatakse, ei tähenda see üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et erikolukord on toonud raske aja kõigile. Et tagada riigi toimimine, on aga väga tähtis, et kõik, kel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem!

Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient[at]emta[dot]ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo[at]emta[dot]ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks[at]emta[dot]ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient[at]emta[dot]ee ja telefonil 880 0811.

 

Kohalike omavalitsuste töö

 

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, koosolekuid ja üritusi.

Seetõttu soovitame ka linnavolikogu ja -valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal vahetuid kohtumisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, samuti kaaluda kaugtöö võimalust.

Kohalik omavalitsus võib oma töö korraldamiseks teha otsuse

  • pidada volikogu ja valitsuse istungeid elektrooniliselt,
  • kuulutada volikogu istung kinniseks,
  • jätta volikogu istungid ära, kui see on võimalik.

Samas tuleb tagada, et valla- või linnaeelarve võetaks eelarveaasta kolme esimese kuu jooksul vastu ja et volikogu jääb tegutsemisvõimeliseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ei piirata volikogu istungite pidamist elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

KOKSi järgi peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungit kantakse reaalajas üle.

Volikogul on õigus kuulutada istungi arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimusega seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Erandkorras saab volikogu istungit elektrooniliselt pidada ka ilma volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiad omavalitsuste portaalist: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/.

Küsi täpsemat infot KOKSi rakendamise kohta eriolukorras meiliaadressil repo[at]fin[dot]ee.

 

Välismissioonid

 

Mis saab välisoperatsioonidel teenivatest Eesti üksustest? Kas nad tuuakse tagasi koju? Kas uute üksuste operatsioonidele saatmine peatub?

Seoses kujunenud julgeolekuolukorra ja koroona levikuga on Iraagi valitsus teinud ettepaneku senine väljaõpetegevus Iraagi üksustele määramata ajaks edasi lükata. Sellest tulenevalt otsustati Eesti väljaõppemeeskond, mis teenis Iraagis Taani kontingendi koosseisus, Eestisse tagasi tuua. USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve teeniva 6-liikmelise väljaõppemeeskonna lennutranspordi koju tagab Taani.

Kokku osaleb kaitsevägi praegu üheksal erineval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil veidi rohkem kui 100 tegevväelasega. Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt muutuvale olukorrale, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Koroonapandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võivad pikeneda üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemikud. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja muutuvale olukorrale.

Kas mõni välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane põeb koroonat?

Hetkel ei ole rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevate Eesti kaitseväelaste hulgas teadaolevalt ühtegi kooroonasse nakatunut.

Kuidas mõjutab koroona välisoperatsioonidel viibivate Eesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt, kuidas olukord muutub, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus. Seoses koroona levikuga on enamik maailma riike kehtestanud oma territooriumil eriolukorra ja seadnud sisse riiki sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, välja- ega sisselende ei toimu, pikeneb välisoperatsioonidel viibivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni taastub lennuliiklus.

Kas koroonahaiguse levik mõjutab kuidagi nende sõdurite kojujõudmist, kelle teenistusaeg praegu lõppeb?

Pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik tõesti pikeneda. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja kuidas olukord muutub.

Hetkeseisuga on tühistatud või edasi lükatud kõik planeeritud isikkoosseisu puhkused, maastikuluured ning visiidid. Seda tingib ennekõike soov vältida koroonasse nakatumist, samuti sõltub see riikide kehtestatud piirangutest rahvusvahelistele reisidele.

Kui palju Eesti sõdureid on üldse välisoperatsioonidel teenimas?

Kaitsevägi osaleb tänase seisuga üheksal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kokku veidi rohkem kui 100 tegevväelasega.

Kas ning kuidas tohivad välisoperatsioonidel teenivad kaitseväelased kodustega suhelda?

Selles osas muutusi ega piiranguid ei ole. Kodustega sidepidamine ja suhtlemine on korraldatud samadel põhimõtetel nagu ennegi.

Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonasse?

Kõigile sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Kaitseväel on olemas võimekus kõik haigestunud või meditsiiniabi vajavad kaitseväelased erakorraliselt koju transportida.

Kas välisoperatsioonidel teenivatel sõduritel võib transpordi tõttu tekkida probleeme varustuse ja vajalike esmatarbekaupadega?

Kaitsevägi tagab koostöös liitlastega kõigile rahvusvahelistel operatsioonidel osalevatele üksustele igakülgselt vajaliku logistilise toetuse ning varustatuse.

Miks kaitseväelased ei saa tulla ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkusele?

Enamik maailma riike on kehtestanud praegu riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Praeguses olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ning riigipiiride ületamine kahjuks raskendatud.

Piirangud ja keelud on kehtestanud enamik riike, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille kaitseväelasi operatsioonipiirkonda ja koju transporditakse. Seetõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi toimetamine raskendatud. Kui me mõtleme veel lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, siis on mõistlik sõdurite rahvusvahelist liikumist vältida, kuni liikumine on ohutum.

Kuidas on tagatud välisoperatsioonidel teenivate sõdurite turvalisus ja kaitse koroona eest?

Sõjaliste operatsioonide juhtstaabid on juba rakendanud ja rakendavad vajadusel veel mitmesuguseid muid piiranguid seoses üksuste tegevuste ja ülesannetega operatsioonil, et isikkoosseisu turvalisus oleks tagatud ja koroonasse nakatumine välistatud. Lisaks üldtuntud hügieeninõutele piiratakse vajadusel täiendavalt inimeste liikumist, samuti kokkupuuteid tsiviilelanikega. Operatsioonipiirkonda liikujatele ning sealt naasjatele rakendadakse lisaks erinevate riikide kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.

 

Teadusnõukoja töö

 

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

 

Füüsilisest isikust ettevõtjad

 

Mida peaks silmas pidama FIE?

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

Mida peaks silmas pidama FIE?

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

 

Valitsuskomisjoni töö

 

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon käib koos vastavalt vajadusele.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

 

KredExi meetmed

 

Milliseid lisateenuseid hakkab KredEx kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need kättesaadavaks muutuvad?

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi hakkab KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames pakkuma ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.

Milliseid lisateenuseid hakkab KredEx kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need kättesaadavaks muutuvad?

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi hakkab KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames pakkuma ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.

 

Kutsealuste arstlikud komisjonid

 

Kas ja kuidas toimuvad kutsealuste arstlikud komisjonid?

Alates 11. maist alustasid tööd Kaitseressursside Ameti arstikud komisjonid.

Kaitseressursside Amet kutsub kõiki 18–27-aastaseid noori, kes soovivad juulis minna ajateenistusse – kuid arstlik komisjon on veel läbimata – esimesel võimalusel andma endast märku kirjutades ameti Facebooki lehe postkasti või esitades taotluse „Soovin asuda ajateenistusse“ veebilehel www.kaitsevaeteenistus.ee.

Arstlikud komisjonid toimuvad vähendatud füüsiliste kontaktidega ja isikukaitsenõudeid järgides. Komisjoni on ühele päevale kavandatud 16 kutsealust varasema 30-40 asemel. Amet tagab 2+2 reegli järgimise ning isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise. Kõik pinnad desinfitseeritakse iga kutsealuse järel.

Lisainfo: www.kaitsevaeteenistus.ee, info[at]kra[dot]ee või tel 800 2525 ja 717 0700.

 

Kaitseliit ja Naiskodukaitse

 

Mis juhtub, kui kaasatud vabatahtlik haigestub koroonasse?

Haigestumisega kaasnevaid ravikulusid või näiteks karantiinist tingitud sissetuleku vähenemist Kaitseliit ei hüvita.

Samas on kehtiv Haigekassa tervisekindlustus rangelt soovitatav, et nakatumise korral oleks tagatud ravivõimalused.

Kui osalejal peaks tekkima hiljem tõendatud koroonahaigusest põhjustatud püsiv tervisekahjustus või surm, siis neid juhtumeid käsitletakse eraldi – hüvitise määramise või mittemääramise otsustab kaitseminister.

Eriolukorras ametiabi raames osalenud kaitseliitlastel/naiskodukaitsjatel on vajadusel võimalus ennast testida.

Kuidas kaasatakse naiskodukaitsjaid ja kaitseliitlasi?

Vabatahtlike kaasamine ametiabi andmisele on teenistuskohustuste täitmine Kaitseliidu seaduse § 33 mõistes. Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – st struktuuriüksuste juhid väljastavad liikmetele kirjaliku kutse ja väljastavad vastava käskkirja.

Kaitseliitlastel on õigus vajadusel kasutada tasustamata puhkust. Struktuuriüksused väljastavad vajadusel vastava teatise ka tööandjale.

Hüvitamisel rakendatakse Kaitseliidu seaduse § 57 lg 4 ja 5 tingimusi – hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Teenistuskohustuse täitmisel peetakse tunniarvestust, hüvitist arvestatakse ja makstakse tunnitasuna. Lisaks tagatakse liikmetele teenistuskohustuse täitmisel toitlustus ja hüvitatakse sõidukulud.

Teenistuskohustuse täitmisele kutsutakse terved, ilma krooniliste haigusteta liikmed. Lisaks tegevliikmetele võib kaasata ka toetaja- ja auliikmeid. Noorliikmeid teenistuskohustuse täitmisele ei kaasata. Kaitseliitlane täidab teenistuskohustust vormis (KV välivorm). Kel vormi ei ole (nt Naiskodukaitse liikmed, toetajaliikmed), saab selle oma malevast. Kaitseliitlastel tuleb kindlasti kasutada PPA või Terviseameti väljastatud enesekaitse vahendeid (respiraator, kummikindad, kaitseprillid või visiir), järgida tuleb hügieeninõudeid.

 

Testimine viiruse suhtes

 

Kas töötajaid tuleks enne tööle asumist COVID-19 osas testida?

COVID-19 ehk koroona on äge hingamisteede nakkushaigus, mis teadaolevalt krooniliseks ei muutu. Seetõttu ei ole otstarbekas testida töötajat enne tööle asumist koroona suhtes ega ka töötaja, tööandja või ettevõtja tervisekontrolli käigus (vt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13), nagu ei kontrollita ka muude ägedate hingamisteede haiguste (nt gripi, adenoviiruste või RS-viiruse) esinemist.

Ägeda hingamisteede nakkuse korral peab kehtima põhimõte, et haigustunnustega inimene ei lähe tööle enne, kui on haigusest paranenud. Kui keegi töökollektiivist on koroonasse haigestunud, selgitab terviseamet välja inimesed, kes on haigega kokku puutunud, ning kui vaja, annab neile korralduse või soovituse nakkuse peiteaja jooksul töölt eemal püsida. Lähtuda tuleb järgmistest põhimõtetest.

  • Tervenemise otsuse teeb arst;
  • Arst arvestab otsuse tegemisel parimatest teadaolevatest tõenduspõhistest alustest;
  • Tööandjal ei ole õigust otsustada töötaja tervenemise või tervenemise eritingimuste üle;
  • Tööandjal on õigus teada, kas arst on tervenemise otsuse teinud;
  • Arsti otsusega terveks tunnistatud inimese tööle mittelubamine ei ole põhjendatud ja on õigusvastane.

Mida kavandatav sero-epidemioloogiline uuring näitab?

Sero-epidemioloogilised uuringud võimaldavad määrata verest viiruse antikehi.

Kui viirus on organismi pääsenud ja inimesel on tekkinud haigusnähud, siis umbes 5–10 päeva pärast nähtude ilmnemist hakkab organism viirusega võitlemiseks tootma antikehi. Seetõttu ei ole mõtet teha antikehade testi haiguse varajases staadiumis. Samal põhjusel ei saa antikehade testi tulemusi võtta aluseks, et otsustada kodus püsimise vajaduse üle.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul võib aga antikehade määramine olla vajalik selleks, et hinnata elanikkonna immuunsust (vastupanuvõimet viirus(t)e suhtes) hilisemate sero-epidemioloogiliste uuringute käigus.

Valitsus otsustas 16. aprillil 2020 toetada Eestis kahe sero-epidemioloogilise uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus riigis.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada. Rahvastikupõhine sero-epidemioloogiline (st viiruse antikehasid määrav) uuring ei tähenda kindlasti kogu elanikkonna testimist, vaid testimiseks moodustatakse esinduslik valim. Plaanitavas uuringus osalemine on vabatahtlik.

Esimene uuring toimub COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti raames ja selle korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm. Testitakse juhuvalimis olevaid inimesi üle kogu Eesti. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii haigustunnustega kui ka ilma, et hinnata nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Seire tulemustest antakse iga nädal valitsuskomisjonile teada.

Teise, sero-epidemioloogilise uuringu katseprojekt viiakse läbi Saaremaal ja Õismäel. Uuringu eesmärk on määrata, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa. Uuritavate arv kokku on 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on koroona läbi põdenud. Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist organiseerivad perearstid. Uuring kestab 1. maist 31. juulini 2020. Ka seda uuringut koordineerib Tartu Ülikool.

Milline on läbisõidu-testpunkti töökorraldus? Kas ma võin sinna minna ka jalgsi, rattaga või taksoga?

Ajutisse proovivõtukohta (drive-in) tuleb patsiendil saabuda üksnes autoga, et tagada maksimaalne ohutus. Autos olevalt inimeselt proovi võtmine vähendab nakatumisriski nii meedikutele kui ka eelnevale ja järgnevatele testitavatele. Ühtlasi aitab autoga tulek vältida viirusekahtlusega inimese sattumist avalikku ruumi ja ühistransporti, kus ta puutuks kokku teiste inimestega. Nii on võimalus viiruse levikuks väiksem.

Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa isikut tõendav dokument. Proovi saab anda vaid saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal dokumendi alusel. Ilma eelneva kokkuleppe ning saatekirja ja dokumendita ei ole otstarbekas kohale tulla, testitakse vaid eelregistreeritud inimesi.

Erivajadusega või autota inimestele saab korraldada koroonaviiruse proovi võtmise testitava kodus. Ka selleks lepitakse eelnevalt aeg kokku.

Kelle seas ja kuidas viiakse läbi rahvastikupõhine viiruse antikehasid määrav uuring?

Vabariigi Valitsus toetas 16. aprillil kahe sero-epidemioloogilise (s.t viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis.

Esimene sero-epidemioloogiline uuring korraldatakse ajavahemikus 1. mai kuni 31. juuli 2020 ja uuritakse kahe kogukonna – Saaremaa ja Õismäe – elanikke. Mõlema kogukonna esinduslikud juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritakse 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Uuringut koordineerib Tartu Ülikool.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Lisaks korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm koroona seiresüsteemi teadusprojekti raames kogu Eestit hõlmava uuringu, mille käigus intervjueeritakse ja testitakse juhuvalimisse sattunud inimesi. Nädalas testitakse 2000 inimest – nii haigusnähtudega kui ka ilma –, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ja rahvastikurühmades. Koroona seireprogrammi projekti juhib Tartu Ülikool. Seire tulemustest teavitatakse valitsuskomisjoni igal nädalal.

Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.

Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta midagi kindlat öelda.

Seniste viiruste ja ka teiste koroonaviiruste põhjal võib aga oletada, et inimestes võiksid tekkida kaitsvad antikehad.

Milliseid teste praegu koroonaviirusega nakatumise varaseks tuvastamiseks kasutatakse?

Kuna koroonaviiruse puhul on tegemist RNA-viirusega, soovitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kasutada molekulaarseid uuringuid, mis tuvastavad praegu leviva koroonaviiruse tüübi RNA-d (viiruse geneetilist teavet kandev ribonukleiinhape). Sellisteks uuringuteks on vaja korraliku varustusega laboreid, oskuslikke spetsialiste ja mitmeid reagente. Paraku on aga testisoovijaid rohkem kui teste teha suudetakse.

Välja on töötatud mitmeid kiirteste, mille tulemuse saamiseks kulub vaid 10–30 minutit. Et tagada testitulemuste usaldusväärsus, tuleb kiirtestide tulemuste paikapidavust aga kliiniliselt kontrollida. Seda tehakse mitmete Euroopa Komisjoni liikmesriikide haiglalaborites ning uuringuid rahastavad Euroopa Komisjon ja selle liikmesriigid. WHO koroonatestide võrdluslabor kontrollib praegu kauplustes müümiseks mõeldud uuringukomplekte.

Lisaks WHO-le, Euroopa Komisjonile ja selle liikmesriikide ametkondadele teeb ECDC kiirtestide valideerimisel tihedat koostööd ka laboridiagnostikat arendava mittetulundusliku asutusega FIND ([https://www.finddx.org]).

Testimist puudutavate uuringute tulemuste avaldamine teadusartiklites peaks üsna pea tooma selgust, kuidas koroonat määravad kiirtestid toimivad, millised on nende piirangud ning millised testid on kasutamiseks piisavalt ohutud ja usaldusväärsed. Kohe pärast tulemuste selgumist antakse neist ka liikmesriikidele teada.

Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

Koroonatest tehakse ennekõike

  • vanemaealistele inimestele,
  • krooniliste haigustega inimestele,
  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mis tahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Juhuvalimi alusel testitakse ka

  • haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid,
  • sotsiaal- ja hoolekandeasutuste töötajaid,
  • Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid,
  • teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele. Inimese riskirühma paigutamine ning otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, mida ei saa ega pea tegema inimene ise.

Testimise põhimõtete järgimine on vajalik selleks, et kasutada säästlikult isikukaitse- ja laborivahendeid ning mitte liigselt koormata tervishoiutöötajaid. Peame hoolitsema, et tervishoiusüsteem saaks toimida ka kaugemas tulevikus.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonakahtlusega inimese testimine oli mõttekas hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et kõik haigusjuhud võimalikult kiiresti avastada, nakatunud inimesed eraldada ning seeläbi viiruse edasist levikut vältida.

Nüüd, kui nakatunute arv Eestis ja kogu maailmas on hüppeliselt kasvanud, on testimiskomplektide ja vajalike isikukaitsevahendite varud kogu maailmas otsakorral ning hinnad seetõttu kõrged. Niisiis peame tegutsema säästlikult ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning nende ravile.

Ennekõike peame kaitsma suuremas ohus olevaid inimesi. Riskirühma kuuluvatena testitakse ennekõike eakaid, kroonilisi haigeid, nõrga immuunsüsteemiga inimesi ja viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevaid inimesi.

Juhuvalimi alusel testitakse ka haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid ja teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad riskirühmi ohustada.

Laustestimine pole otstarbekas ka seetõttu, et tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde. Veelgi enam, testimise tulemus ei anna inimesele ka vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, kuna praeguseks pole veel välja töötatud ravimit, mis just koroonat raviks. Seega jääks haigel ka positiivse tulemuse korral üle vaid tavapäraste külmetushaiguste sümptomite leevendamine.

Kui oled haigestunud, tuleb Sul helistada oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Testimisvajaduse üle otsustab perearst, võttes aluseks Sinu tervisliku seisundi ning arstidele antud juhised.

Kui Sinul või su lähedasel on tekkinud õhupuudus või hingamisraskused, helista kiirabisse numbril 112.

Pea meeles, et koroona leviku aeglustamiseks on kõige olulisem vältida kehalist kontakti kõikide, eriti haigusnähtudega inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning haigena püsida kodus vähemalt haigusnähtude kadumiseni.

Kas koroonatesti negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

Ei tühista, nõue 14 päeva kodus püsida kehtib edasi.

Kas EMO telgis koroonatesti tegemiseks läheb tarvis perearsti suunamist?

Suunamist ei ole vaja, aga EMO-sse pöördu vaid sel juhul, kui Su terviseseisund nõuab tõesti erakorralist arstiabi. Kui Su tervis võimaldab, võta ühendust hoopis perearstiga.

Mida teha haigestumise korral?

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda dokumendi alusel proovivõtupunktis autost väljumata. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid autosse kaasa.
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast prooviandmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saab kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral Sulle helistatakse. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel. Digilukku jõudmise aeg sõltub arstide töökoormusest, kuid üldjuhul püütakse vastused sisestada paari tööpäeva jooksul.

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.

Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes on sadu töötajaid. Mida teha?

Tööandja ei tohi testimist nõuda. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.

Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskirühmainimesele koroonatesti tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning tal on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka koroonatunnused?

Jah, testimisvajaduse üle otsustab raviarst.

Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Kui ei, siis miks? Ehk olen viiruse enesele teadmata juba läbi põdenud ja olen nüüd nakkusohtlik.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kes vajaduse korral suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud konkreetsed käitumisjuhised, mida nad rakendavad, tundes oma nimistu patsiente ning võttes arvesse nende haigusnähte, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haigusi. Arst hindab iga üksikut juhtumit eraldi.

Juhuvalimi testimist rakendatakse nn eesliini töötajatele, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmas olevatele inimestele. Keskendutakse tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Lisaks toetab valitsus kahe sero-epidemioloogilise (st viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei. Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemused aitavad hinnata, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Kes peab otsustama koroonaproovi tegemise või sellest keeldumise üle?

Koroonaproovi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellel on selleks piisav pädevus ja konkreetsed tegutsemisjuhised.

Raskes seisus haigestunule tuleb kutsuda kiirabi.

Pea meeles, et arsti on vaja teavitada välismaalt tulekust ja võimalikust kokkupuutest koroonaviirusega nakatunuga.

Mida teha testimisele pääsemiseks?

  • Eduka testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  • Kui sul on avaldunud sümptomid, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse (saatekiri on näha digilugu.ee) ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama! Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi, ilma kaassõitjateta.
  • Oota vastust! Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

 

Isikukaitsevahendid - maskid jms

 

Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot - inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.

Kes vastutab valitsuses riigile isikukaitsevahendite hankimise ja jaotamise eest?

Riigi-poolse isikukaitsevahendite keskse hankija vastutuse on valitsus pannud riigihaldusministrile kuni 31. detsembrini 2020 - ta peab isikukaitsevahendeid hankima, korraldama nende hoidmist ja jaotamist. Keskse koordinaatori rolli aitab ministril täita Riigi Tugiteenuste Keskus.

Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib kahjustada kopse?

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.

Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.

Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.

Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.

Kui palju kaitseb isetehtud mask?

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Millal oleks mõtet kanda maski?

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab, kui hoiad teistega 2-meetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

 

Töötamine, lähetused, tulu deklareerimine

 

Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).

Mida peaks silmas pidama, kui töötajad hakkavad naasma kaugtöölt töökohtadesse?

Töökeskkonda naasmine peaks toimuma kindlasti ohutult.

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • inimeste etapiviisilise töökohtadele naasmise võimaldamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonda naasmisel tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.

Kuidas toimida tuludeklaratsiooni esitamisel, kui inimesel pole võimalik seda interneti teel täita?

Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg oli 30. aprill, ent paberil tuludeklaratsioone võtab Maksu- ja Tolliamet vastu ka pärast seda, vähemalt juuni lõpuni. Maksu- ja Tolliameti kliendibürood üle Eesti on suletud ja deklaratsioone saab esitada elektrooniliselt. Kui kuulud riskirühma ja Sul ei ole kodus võimalust elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks, siis ära mine selle tegemiseks külla sugulastele või tuttavatele ega kutsu neid endale külla. Maksu- ja Tolliamet võtab vajadusel tuludeklaratsioone vastu vähemalt juuni lõpuni ja sanktsioone sellega inimestele ei kaasne.

Mida peab minu tööandja praeguse olukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on kasutada töökohal desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida soovitatavat kaugust vähemalt 2 meetrit,
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Ohutult kaugtöölt kontorisse naasmisest saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi juhisest, millega saad tutvuda SIIN.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima. Erandiks on Läti, Leedu ja Soome, kust saabudes ei pea kaheks nädalaks koju jääma.

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet ka

  • avalikus kohas, need on näiteks õues asuvad mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid ning tervise- ja matkarajad;
  • siseruumis (välja arvatud kodus).

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See nõue ei kehti koos olevatele pereliikmetele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kas töötajal on õigus öelda, et kuna kool ja lasteaed on suletud ning ta ei saa oma lapsi üksi koju jätta, siis ta ei tule järgmised kaks nädalat tööle? Mis tasu ma selle aja eest töötajale maksma pean?

Kujunenud olukorda saab vaadelda töölepingu seaduse §-s 38 kirjeldatud juhtumina.

Sel puhul on seadusandja ette näinud, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest,

  • mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või
  • kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul, tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Kuid see olukord ei saa kesta mitte 2 nädalat, vaid mõistliku aja. Selle aja jooksul korraldab töötaja oma laste hoidmise ja teeb tööandjale ettepanekud, kuidas oleks võimalik töökorraldust muuta. Seega peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu kuni 2 esimese päeva eest.

Seejärel peavad töötaja ja tööandja leidma mõlemale sobiva lahenduse, st sõlmima kokkuleppe kas

  • kodust kaugtöö tegemiseks,
  • tähtajaliselt osalise tööajaga töötamiseks,
  • põhipuhkuse kasutamiseks või
  • muul moel.

Töötajal ei ole niisiis seaduslikku alust nõuda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest tööandjalt keskmist töötasu.

Töötaja ja tööandja peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama ka teineteise huve, leides kokkuvõttes mõistliku lahenduse.

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.

Kui inimene ei saa töö laadi tõttu (kinnisvarahaldus) teha kaugtööd, siis kus saab ta fikseerida sellise olukorra ja taotleda riigi tuge 70% töötasu ulatuses? Kas seda tuleb teha koos tööandjaga?

Kindlasti on oluline leida optimaalne lahendus kokkuleppel tööandjaga.

Toetusmeetmete kohta saab täpsemat teavet pärast seda, kui nende kohta on tehtud otsused Vabariigi Valitsuses ja Eesti Töötukassas.

Kuidas vormistada kodus viibimine näiteks selleks, et tegeleda kolme koolist koju jäänud lapse õppetööga?

Tuleks püüda leida lahendus koostöös tööandjaga.

Kuidas lahendada mure, kui riik on pannud koolid kinni, aga tööandja ei anna võimalust lastega kodus olla?

Praeguses olukorras peavad tööandja ja töötaja üksteise vajadusi arvestama ning leidma kokkuleppel mõistlikud lahendused.

Kui töötaja saab töötada kodus, siis peaks ta seda tegema.

Kui ta ei saa oma tööd kodus teha, siis tasub kaaluda palgalise või palgata puhkuse võtmist. Samuti võib ta proovida leida abilise, kes aitaksid lapsi hoida. Siiski ei tohiks anda lapsi hoida vanemaealisele inimesele, sest tema on riskirühmas.

Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid välismaalt ja peaksid jääma koju, kui nad ei anna talle sellest teada?

Eesti elanikena peame viiruse levikut tõkestama ja seda saame teha ainult üheskoos.

Hoiame üksteist. Kui oled haige või Sul on haigusnähte, ära mine tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas (nt kolleegidest) on

  • keegi haige või
  • tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem. Just sel põhjusel on vaja viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on tähtis ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.

Kas ma võin tööle minekust keelduda?

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naasis välismaalt, tuleb tal arvestada Terviseameti soovitusi ja püsida 14 päeva kodus.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjale teada, et tuli välismaalt, ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

 

Reisimine Eestist välismaale

 

Tahan puhkusereisile minna. Kas saan seda kohe teha või pean ootama?

Praegu ei ole soovitatav väljapoole Eestit puhkama minna.

Jätkuvalt on väga suur tõenäosus, et lend võidakse tühistada. Samuti puudub paljudes kohtades linnadevaheline transport ning restoranid, majutusasutused, vaatamisväärsused ja rannad on suletud. Arvestada tuleb võimalike karantiinireeglitega.

Eestis kehtib 14-päevase islotsiooni nõue, st puhkuselt või reisilt tulles tuleb jääda 14 päevaks koju isolatsiooni.

Enne reisi broneerimist vaata reisiinfot lehelt ReisiTargalt ja sihtriigi ametiasutuste veebilehtedelt. Kui oled otsustanud mõne reisipaketi või lennupileti soetada, siis pööra kindlasti tähelepanu selle tühistamise võimalustele, sest reis võib piirangute tõttu ära jääda.

Millised tingimused kehtivad Soome valitsuse otsuse alusel töörände taastamise kohta alates 14. maist?

Soome valitsus otsustas 7. mail, et taastab alates 14. maist Schengeni riikide ja Soome vahelise töörände.

Kõik muud 19. märtsil kehtestatud piiriliikluse ajutised piirangud (nt piirikontroll piiripunktides, piiriliikluse piiramine turistidele) kehtivad praeguse seisuga 14. juunini.

KES JA MIKS TOHIB ALATES 14. MAIST SOOME MINNA?

Eestist on lubatud minna Soome:

  • sealse töösuhte või -ülesandega seoses;
  • vältimatul perekondlikul põhjusel, nt kohtumine lähedastega, matus, pulm, haigestumine;
  • õppimise eesmärgil.

Kuni 13. maini on lubatud üksnes vältimatu Soomes tööl käimine (tervishoiu-, pääste- ja transporditöötajad, eakate hooldajad jt). Alates 14. maist ei pea töö vältimatust enam tõendama: siis tohivad Soome minna kõik, kellel on seal töösuhe või -ülesanne.

Soome maismaapiiridel, sadamates ja lennujaamades teeb piirikontroll kindlaks Soome sisenemise põhjuse, st reisija peab suutma piiril reisi eesmärki tõendada. Millised dokumendid on selleks piisavad, otsustab Soome Piirivalve, kes teeb lõpliku otsuse riiki lubamise kohta.

MIDA TULEB TEHA SOOME SAABUDES?

Iga Soome saabuv inimene peab püsima 14 päeva karantiinitaolistes oludes. See tähendab, et lubatud on liikuda töö- ja elukoha vahel, kuid vältida tuleb tarbetuid kontakte.

Karantiini ei pea järgima esmaabi- ja päästetöötajad ning piirivalve- ja tolliametnikud. Siiski tuleb ka neil viiruse leviku tõkestamiseks järgida Soome ametlikke juhiseid, hügieeninõudeid ja turvalise vahemaa reeglit ning vältima füüsilisi kontakte.

Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad peaksid leppima tööandjaga kokku töökorralduse. Tööandja peab hindama nakatumisohtu ja vajaduse korral muutma tööülesandeid esimeseks 14 päevaks pärast riiki saabumist, et tagada klientide ja patsientide ohutus ning töökeskkonna turvalisus.

KUST SAAB LISATEAVET?

Tallinnas asuv Soome saatkond on tõlkinud eesti keelde Soome Piirivalve eeskirjad. Loe neid siit joone alt.


SOOME VALITSUSE 07.05.2020 ANTUD OTSUSELE VASTAV PIIRIVALVEAMETI JUHEND PIIRILIIKLUSE KOHTA

Soome Valitsus otsustas 07.05.2020 jätkata sisepiiride valvamist ja piiriliikluse piiranguid kuni 14.06.2020. Piirivalveameti juhendis antakse reisijatele informatsiooni 14.05.2020 kehtima hakkavatest muudatustest lubatud piiriliikluse kohta.

Sisepiiridel lubatakse:

  • tagasisõiduliiklus Soome
  • tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse
  • tööpõhine liiklus
  • muu vältimatu liiklus

Välispiiridel lubatakse:

  • tagasisõiduliiklus Soome
  • tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse
  • kolmanda riigi kodaniku riigist lahkumine
  • muu vältimatu liiklus

Soome põhiseaduse § 9 järgi ei tohi Soome kodaniku naasmist riiki takistada, samuti on igaühel õigus Soomest lahkuda. Õigust riigist lahkuda saab seadusega piirata, et tagada kohtuprotsessi või karistuse täidesaatmine või kaitseväekohustuse täitmine.

LIIKLUS SISEPIIRIDEL

Soome piirivalveametnikud lubavad sisepiiridel ehk Soome ja teise Schengeni riigi vahelises liikluses järgmist.

  1. Tagasisõiduliiklus Soome: a) Soome kodanikud ja nende pereliikmed, b) Soomes elavad EL-i ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed, c) Soomes elamisloa alusel elavad kolmanda riigi kodanikud.

  2. Tagasisõidu- või transiitliiklus teistesse EL-i ja Schengeni riikidesse: a) teiste EL-i ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed, b) elamisloa alusel teises EL-i või Schengeni riigis elavad kolmanda riigi kodanikud.

  3. Tööpõhine liiklus ja muu vältimatu liiklus: a) tööpõhine liiklus, mis põhineb töösuhtel ja tööülesannete täitmisel; b) diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide personal, sõjaväe ja abistamisorganisatsioonide personal tööülesannete täitmisel; c) Soomes õppivad isikud; d) Soome väljastatud elamisloa või elamisõiguse alusel Soome tulevad isikud (sh elamisõiguse registreerinud EL-i või Schengeni riigi kodanikud); e) vältimatul perekondlikul põhjusel reisivad isikud (nt lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid); f) rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või mõnel humanitaarsel põhjusel reisivad isikud; g) muu vältimatu ja põhjendatud liiklus (nt vältimatud personaalsed põhjused, saamide eluala ja kultuuri teostamine).

Lisaks sisepiiride ületamisele Soome ja Rootsi ning Soome ja Norra välisel piiril oleks piiri ületamine lubatud ka kalapüügi eesmärgil maabumiseta teise riigi territooriumile.

Kaubaliikluses lubatakse peale rahvusvahelise kaubaveo ka tellimusvedu ettevõtetelt tarbijatele.

Töösuhtel ja -ülesannetel põhineva töörände eesmärk ja eeldused selgitatakse piirikontrolli käigus. Töörände alusel sõitva isiku käest võidakse paluda riigisisenemisõiguse tõendamiseks dokumente. Sellised dokumendid on näiteks tõendid töösuhte ja -ülesannete kohta.

Teise Schengeni riigi kaudu riiki saabuvate kolmanda riigi kodanikud registreeritakse erijuhendite alusel.

Riiki saabuval isikul tuleb 14 päeva vältel hoiduda lähikontaktidest ja püsida karantiinitaolistes oludes. See tähendab, et lubatud on liikuda töö ja kodu vahel ning muu vältimatu liikumine. See põhimõte ei laiene esmasele ravi- ja päästepersonalile ega piirivalveameti ja tolliameti personalile, ent ka neil tuleb jälgida ametnike üldiseid juhendeid hügieeninõuete, vahemaa hoidmise ja lähikontaktide vältimise kohta nakkushaiguse leviku takistamiseks. Hingamisteede haiguste nähtude korral tuleb viivitamata pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Terviseametnike reaalajas juhendid jagatakse riiki sisenemisel.

Kas saan Eestist Soome minna?

See sõltub sellest, kas kuulud nende inimeste hulka, kellele Soome seda praegu võimaldab.

Soome tohivad endiselt siseneda:

  • Soomes registreeritud elamisõigusega Eesti kodanikud;
  • Soomes töötavad inimesed, kel on püsiv tööleping ja tööandja hangitud eriluba, mida tuleb piiril näidata;
  • Soomes õppivad inimesed;
  • Eesti kodanikud, kelle pereliige elab Soomes, juhul kui külastus on vältimatult vajalik.

Enne reisimist vaata ka lisateavet erandite ja eriloa kohta ning piiriületuse juhendit.

Tõendamiskohustus piiril lasub inimesel, lõpliku otsuse riiki lubamise kohta teeb Soome piirivalve. Vaata ka erandite täisnimekirja.

Soome saabujatele kehtib üldine 14-päevase eneseisolatsiooni nõue.

Lisateave laeva- ja lennureiside kohta

  • Tallink, Viking Line ja Eckerö Line laevareiside kohta saab infot nende kodulehelt.
  • Finnair plaanib lennata Tallinna ja Helsingi vahel nõudluse alusel. Lisateabe saamiseks soovitame pöörduda Finnairi poole.

Kaubavedu Eesti ja Soome vahel jätkub mõlemas suunas, samuti saavad reisijad sõita Helsingi-Tallinna suunal.

Mida tähendab Läti ja Leedu piiri avamine?

Alates 15. maist võivad Eesti, Läti ja Leedu riigipiiri ületada inimesed, kellel

  • ei esine haigusnähte;
  • on kas Eesti, Läti või Leedu kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis, Lätis või Leedus.

Järgida tuleb viiruse levikust tulenevaid kohalikke korraldusi ja nõudeid. Kohustuslikku isolatsiooni ei rakendata.

Eestisse naasmisel läbi Läti või Leedu peab endiselt jääma 14 päevaks isolatsiooni.

Kas saan Rootsi minna?

Euroopa Liidu kodanike sisenemisel riiki ei sea Rootsi takistusi ega küsi lisadokumente. Karantiini ei ole kehtestatud.

Infot laevaühenduse kohta saad veebilehelt www.tallink.ee.

Kui pead Rootsi reisimisel läbima mõnda teist riiki (nt Soomet), tuleb järgida ka selle transiidireegleid.

Mida arvestada lemmikloomaga reisimisel?

Reisimine ei ole praegu soovitatav. Kui seda on vaja siiski teha, arvesta, et paljud riigid on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seadnud piiriületusele piiranguid. Seetõttu uuri enne lemmikloomaga reisile asumist, mis tingimused kehtivad praegu siht- ja läbisõiduriigis.

Reisimispiirangute kohta saad teavet Välisministeeriumi veebilehelt.

Lemmikloomaga reisimise kohta saad lisateavet Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt.

Kas saan Norra minna?

Saad, kui vastad allesitatud nõuetele.

Norra lubatakse:

  • Euroopa majanduspiirkonna (sh Eesti) kodanikke ja nende pereliikmeid, kellel on Norras elamisluba;
  • Euroopa majanduspiirkonna (sh Eesti) kodanikke, kellel on Norras töö või kes alustavad seal tööd. Vajaduse korral tuleb seda tõendada kas töölepingu või mõne muu dokumendiga;
  • Euroopa majanduspiirkonna kodanikest teenuste osutajaid (iseseisvad töövõtjad ja lähetatud töötajad), kes on alustanud või alustavad tööd Norras;
  • välismaalasi, kes on Norras lennujaama transiittsoonis enne Norrast lahkumist.

Lisateavet saad Norra valitsuse veebilehelt ja Eesti saatkonna veebilehelt.

Norra saabujatele (v.a transiidi korral) kehtib üldine 14-päevane karantiininõue.

Mul on vaja välismaale minna, aga mitte puhkama, vaid tööle või külla. Kas ma saan seda teha?

Eesti piirid on avatud. Enne minekut tutvu sihtriiki sisenemise tingimustega ja tee kindlaks, et Sind lubatakse riiki. Kahtluste korral võta ühendust sihtriigi piirivalvega.

Kui pead teel sihtkohta läbima veel mõnd riiki, tutvu ka selle transiiditingimustega.

Soovitame reisivajadust hoolikalt kaaluda ja teele asuda vaid hädavajaduse korral.

Erilende, mis on mõeldud kodanike transportimiseks koju, ei saa välismaale reisimiseks kasutada.

Kas ma tohin piiri ületada?

Praegu ei ole soovitatav välismaale reisida, aga see pole keelatud. Kaalu kindlasti reisi vajalikkust. Turismireisile minna ei ole mõistlik.

Kui reis on hädavajalik, arvesta järgmist.

  • Enne välisriiki minekut tutvu sihtriiki sisenemise tingimustega: tee kindlaks, kas Sind lubatakse riiki. Kahtluste korral võta ühendust sihtriigi piirivalvega.
  • Kui pead teel sihtkohta läbima veel mõne riigi, tutvu ka selle riigi transiidireeglitega.
  • Eesti elanike koju toomiseks mõeldud erilende välismaale reisimiseks kasutada ei saa.
  • Arvesta, et koroonaviiruse leviku piiramiseks võivad riigid ootamatult piirata riiki sisenemist või seal liikumist. Võid jääda välismaal karantiini ja koju pääseda võib olla väga raske või isegi võimatu.

Kas saan minna Soome tööle või külla?

Alates 14. maist lubab Soome töörännet. Töörände tõttu Soome siseneja peab piiril tõendama, et tal on Soomes lepinguline või muu töösuhe. Ta ei pea jääma rangesse karantiini, st saab minna tööle, kuid peab vältima ebavajalikku ringiliikumist. Samast kuupäevast saab minna Soome ka õppima ja Soomes elavate pereliikmetega kohtuma (kui see on hädavajalik).

Soome valitsuse otsus lubada töörännet ei laiene turismile.

Soomes kehtib üldine 14-päevase eneseisolatsiooni nõue.

Vaata lisateavet erandite ja eriloa kohta ning piiriületuse juhendit.

Lisateave

  • Reisijatevedu laevadel Tallinna-Helsingi suunal on taastatud. Finnair lendab Tallinna ja Helsingi vahel vastavalt nõudlusele. Lisateabe saamiseks soovitame pöörduda Finnairi poole.
  • Transiit Helsingi-Tallinna suunal jätkub: need, kes tulevad tagasi koju Eestisse läbi Soome, saavad seda jätkuvalt teha. Oluline on varustada end juba reisi algkohas dokumendiga (nt laevapilet), mis tõendab, et reisi lõppsihtkoht on Eesti.
  • Kaubavedu Soomega toimub mõlemal suunal.

Kui Eesti elanik tuleb välismaalt töölt, peab ta praeguste juhiste järgi koju jääma. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on õigus takistada tal 14 päeva jooksul riigist lahkuda?

Välismaalt naasmisele kehtivad järgmised nõuded.

  • Kui Eesti elanik on tulnud välismaalt töölt (välja arvatud Soomest, Lätist või Leedust), siis on ta kohustatud 14 päevaks koju jääma.
  • Kui Eesti elanik läheb praegu välismaale (välja arvatud Soome, Lätti või Leetu) ja tuleb sealt kas või samal päeval tagasi, siis peab ka tema 14 päeva kodus olema.
  • 14 päevaks ei pea koju jääma Eesti elanik, kes töötab Soomes (vt korraldus).

Kodus püsimise kohustus tähendab, et inimene peab olema 14 päeva oma elukohas või näiteks hotellis. Võimaluse korral tuleb vältida sotsiaalseid kontakte.

Sellele, kes kohustust ei täida, on võimalik määrata sunniraha, aga loodetavasti puudub selleks vajadus.

Liikumispiirang on vajalik, sest siis ei levi nakkus nii hõlpsasti.

Lisateavet leiad eriolukorra juhi korraldusest kojujäämise nõude kohta.

Kas ma võin bussiga välismaale sõita?

Võid, kuid võimaluse korral ära tee seda.

Kui välismaale minek on siiski hädavajalik, siis arvesta, et viibid bussis mitu tundi koos võõraste inimestega. See tähendab, et piisknakkusel on lihtne õhu kaudu levida. Alates 17. märtsist Eestisse tagasi tulles pead 14 päeva kodus püsima.

Neil, kel on soov või vajadus Eestisse tagasi tulla, soovitame seda teha kiiresti. Hiljem ei pruugi see enam võimalik olla, sest olukord muutub pidevalt.

Kui oled kindel, et saad kriisi ajal välismaal hakkama, siis järgi kohalike võimude juhiseid. Pane kindlasti tähele oma viisa või muu loa kehtivusaega.

Kui asukohariik on piirid sulgenud või kui transport ei toimi, võta ühendust välisministeeriumiga e-posti aadressil konsul[at]mfa[dot]ee (lisa isikuandmed ja kirjelda probleemi) või Eesti saatkonnaga, et saaksime Sind edasi juhendada.

Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga kontrolli alati vedajalt üle, kas Sind huvitav laevaliin on käigus.

Alates 17. märtsist kehtib sadamas piirikontroll, nii et võta kindlasti reisidokument kaasa. Riiki sisenemisel kehtivad piirangud.

Kas saan minna Eestist Venemaale pärast 18. märtsi ja mis muutus 30. märtsil?

Alates 18. märtsist kell 00.00 on Venemaa piir teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele suletud. Piiri võivad ületada ainult järgmised haigusnähtudeta isikud:

  • Venemaal resideeruvad diplomaatiliste esinduste töötajad ja nende pereliikmed;
  • veokijuhid rahvusvahelistel vedudel;
  • lennukite ja laevade meeskonnaliikmed;
  • rongitöötajad rahvusvahelistel raudteevedudel;
  • ametlike delegatsioonide liikmed;
  • isikud, kellele on väljastatud diplomaatiline või teenistusviisa või lähisugulase surma tõttu tavaviisa;
  • isikud, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis.

Matuse korral peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • isikule on väljastatud Venemaa viisa;
  • kaasas on surmatunnistus või -tõend;
  • kaasas on lähisugulust tõendavad dokumendid.

Alates 30. märtsist kehtivad järgmised piirangud:

  • välisriikide kodanikud (sh Eesti kodanikud ja elanikud) saavad Venemaalt lahkuda;
  • Eestis elamisloa alusel elavaid Venemaa kodanikke lubatakse Venemaale, kuid nad saavad sealt Eestisse tagasi pöörduda alles pärast seda, kui Venemaa on oma piirangud tühistanud;
  • Venemaa kodanikel ja elanikel, kelle alaline elukoht on Venemaal, võimaldatakse oma elukohta tagasi pöörduda;
  • rahvusvahelistele kaubavedudele uusi muudatusi ei rakendata.

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab lisateavet Venemaa välisministeeriumi infoliinidelt +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988 ja +7(499) 244 2847.

Kas Eesti kodanik või elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, võib tööl käimise eesmärgil erandkorras piiri ületada?

Ei, Venemaa valitsuse korraldus seda võimalust ette ei näe.

 

Riigipiiri ületamine

 

Millised leevendused kehtivad Eesti ja Soome vahel liikumisele alates 14. maist?

Alates 14. maist ei kehti 14-päevane isolatsiooninõue inimestele, kes saabuvad Soomest Eestisse

  1. tööle;
  2. õppima;
  3. vältimatul perekondlikul põhjusel, nt matustele, pulma, lähisugulasega kohtuma või haigusjuhtumite korral.

NB! Soomest tohivad Eestisse isolatsiooninõudeta töö ja õppimise eesmärgil või perekondlikel põhjustel senisest tihedamini tulla ainult need, kellel on Soome kodakondsus või elamisluba või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soomes ja kellel ei ole haigusnähte. Eesti kodakondsete ja elanike liikumist Soomest Eestisse see piirang ei puuduta.

Soomest Eestisse saabujatel on siiski soovitatav piirata 14 päeva jooksul kokkupuuteid teiste inimestega (välja arvatud tööl käimine või muu vältimatu).

Laevadel ja sadamates rakendatakse lisameetmeid:

  • Soome ja Eesti vahel sõitvatel laevadel toimub 14.–19. maini koroonaviiruse vabatahtlik testimine, et vähendada viiruse võimalikku levikut Eestisse. Testimiskorralduse töötab välja Sotsiaalministeerium;
  • Soome piiril jääb kehtima pisteline piirikontroll piiriületaja isiku ja tema reisi eesmärgi tuvastamiseks.

Mis muutub Eesti, Läti ja Leedu vahel liikumises alates 15. maist?

Alates 15. maist taastub Eesti, Läti ja Leedu kodanike ja elanike vaba liikumine Baltimaades.

Muu hulgas loobutakse:

  • Eesti ja Läti piiril ajutiselt taastatud piirikontrollist;
  • Lätist või Leedust Eestisse saabuvatele Eesti, Läti või Leedu kodanikele või elanikele seatud 14-päevasest isolatsiooninõudest.

Piiriületajad peavad endiselt järgima koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtivaid nõudeid, näiteks maski kandmise nõuet või 2 + 2 reeglit, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahemaad. Kuna nõuded võivad riigiti erineda, tuleb piiriületajal tutvuda talle kättesaadavaks tehtava teabega.

Kas piiril on võimalik kaupa üle anda nii, et piiri ei ületa kumbki asjaosaline?

Ei, nii ei ole võimalik kaupa üle anda. Ühel teist – kauba üleandjal või vastuvõtjal – tuleb ikka piiri ületada.

Vii end kurssi eriolukorras kehtivate piiriületusreeglitega.

Keda lubatakse üle piiri Eestisse?

Eestisse on lubatud tulla inimesel:

  • kellel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või
  • kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse või viisaga inimene saab piiri ületada üksnes juhul, kui tal ei esine haigusnähte ja ta on:

  • Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige,
  • rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane,
  • inimene, kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga,
  • inimene, kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid.

Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada Eestisse siseneda välismaalasel:

  • kellel ei esine haigusnähte ning kelle lapsel, vanemal või abikaasal on Eesti kodakondsus või Eesti elamisluba või elamisõigus. Arvesse ei lähe muud seotud inimesed, näiteks vanaema, tädi või elukaaslane,
  • kellel ei esine haigusnähte ning kelle riiki lubamine on põhjendatud eritaotluse alusel, näiteks inimesed, kes teenindavad reisirühmi ja on vahetult seotud reisijateveo teenuse osutamisega,
  • kes läbib Eestit, et jõuda koduriiki.

Vaata lähemalt Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020 korraldusest nr 78: https://www.riigiteataja.ee/akt/315032020001?leiaKehtiv.

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane liikumispiirang?

Välismaalt Eestisse tulnud inimene peab püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

Erandina ei kehti liikumispiirang Eestisse sisenejale, kellel ei ole haigusnähte ja kes

  • on Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige,
  • on rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane,
  • on vahetult seotud kaubaveoga (sh tooraine),
  • on vahetult seotud reisijateveoga, sh rahvusvahelisi sõite tegeva ühissõiduki meeskonnaliikmed,
  • teenindab reisirühmi ja on vahetult seotud reisijateveo teenuse osutamisega,
  • on tervishoiutöötaja või muu elutähtsa teenuse osutaja,
  • läbib Eestit, et jõuda oma koduriiki,
  • siseneb Eestisse vahetult Lätist või Leedust,
  • liigub Soomest töölt koju Eestisse,
  • on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt eriloa Eestisse siseneda.

Vaata täpsemalt Vabariigi Valitsuse korraldusest.

Mis on liikumispiirangu kinnitus?

Liikumispiirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumispiirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Kui inimese elukoht on Lätis, kuid tal on Eestis suvila, siis kas ja millistel tingimustel ta saab Eestisse tulla?

Alates 15. maist on Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu vaheline vaba liikumine taastatud.

Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu vahelist riigipiiri on lubatud ületada isikul:

  • kellel ei esine haigusnähte;
  • kellel on Eesti, Läti või Leedu kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis, Lätis või Leedus.

Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjutab kaubandust?

Kui on vaja ületada riigipiir, peab arvestama varasemast pikemate järjekordadega. Piiranguid kaupade liikumisele kehtestatud ei ole, on vaid piirangud inimeste liikumisele.

Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu tegev transport ja haigussümptomiteta inimesed, kes osutavad elutähtsat teenust, näiteks tervishoiutöötajad.

Kui välismaalasel ei ole viiruse sümptomeid, tohib ta Eesti riiki siseneda ja siit läbi sõita, et jõuda oma koduriiki. Neile ei rakendu 14-päevane isolatsiooninõue, tingimusel et Eestist sõidetakse läbi peatumata.

Milliseid andmeid Eestisse sisenejalt piiril küsitakse?

Piiripunktis

  • tuvastatakse piiriületaja isik,
  • kontrollitakse tema reisidokumente,
  • küsitakse haigusnähtude kohta.

Lisaks peab välismaalt tulija allkirjaga kinnitama, et on teadlik liikumispiirangust ja kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas. Liikumispiirangu kinnituse peab allkirjastama iga inimene, kes ei kuulu erandite hulka.

Kas Eesti-Läti piiri tohib ületada igal pool?

Jah, alates 15. maist on vaba liikumine Eesti ja Läti vahel taastatud.

Kas piiriületust kontrollitakse?

Jah. Eesti-Vene piiri ületajaid kontrollitakse sama moodi nagu varemgi. Taastatud on piirikontroll ka Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahelisel maismaa-, õhu- ja merepiiril.

Eestisse tulija kinnitab piiril, et püsib 14 päeva kodus või majutuskohas, ning annab Politsei- ja Piirivalveametile oma aadressi. Selle muutumisest liikumispiirangu kehtivuse ajal tuleb teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Alates 15. maist taastus Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibivate teiste inimeste vaba liikumine Baltimaades. Sellest ajast lõppes Eesti ja Läti piiril ajutiselt taastatud piirikontroll ja riigipiiri valvamine. Lätist ja Leedust Eestisse saabujad ei pea enam viibima 14 päeva kodus, välja arvatud väljaspoolt Balti riike saabunud. Piiride avamine ning Balti riikides seaduslikult viibivate inimeste vaba liikumisega kaasnevad tingimused täpsustatakse lähiajal Eesti, Läti ja Leedu ühise kokkuleppega.

Samas peavad piiriületajad endiselt järgima koroonaviiruse tõkestamiseks antud korraldusi, näiteks teatud riikides maskikandmise nõuet või 2 + 2 reeglit, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuna korraldused võivad riigiti erineda, tehakse vastav informatsioon piiriületajatele eraldi kättesaadavaks.

Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

Jah, võta kaasa:

  • reisidokument, näiteks Eesti kodaniku pass, kui soovid minna Venemaale;
  • isikut tõendav dokument, näiteks pass või isikutunnistus (ID-kaart), kui soovid minna Euroopa Liidu riiki.

Kas 14-päevast kodus püsimise kohustust täites tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

Selle liikumispiirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest või korterikaaslastest.

Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjutab kaubandust?

Kui on vaja ületada riigipiir, peab arvestama varasemast pikemate järjekordadega. Piiranguid kaupade liikumisele kehtestatud ei ole, on vaid piirangud inimeste liikumisele.

Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu tegev transport ja haigussümptomiteta inimesed, kes osutavad elutähtsat teenust, näiteks tervishoiutöötajad.

Kui välismaalasel ei ole viiruse sümptomeid, tohib ta Eesti riiki siseneda ja siit läbi sõita, et jõuda oma koduriiki. Neile ei rakendu 14-päevane isolatsiooninõue, tingimusel et Eestist sõidetakse läbi peatumata.

Kui kaua kestab Eestisse sisenejatele 14-päevase liikumispiirangu kehtestamine?

14-päevane kodus püsimise nõue kehtestatakse Eestisse sisenejatele kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni. Liikumispiirangu vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

Kas Läti laeva meeskond tohib siseneda Eestisse, et minna laevale, mis on näiteks Paldiski sadamas?

Jah, selle Läti laeva meeskonna liikmed tohivad Eestisse siseneda juhul, kui neil puuduvad haigusnähud.

Piiri ületades tuleb neil esitada pass, meremehetunnistus ja munsterroll.

Eestisse võivad siseneda haigusnähtudeta inimesed, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, näiteks rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene.

Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et majast või korterist ei tohi üldse välja minna?

Kui Sul on kohustus kodus püsida, võid teha ainult neid käike, mis on tõesti vältimatud. Näiteks võid kodust lahkuda, kui Sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid või käima koeraga väljas.

Sul tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi Sa käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võid minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

NB! Kui Sul tekivad haigusnähud, siis tuleb kodus püsida täieliku tervenemiseni.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

Eeldame, et Eesti elanikud käituvad seaduskuulekalt ja vastutustundlikult ning täidavad valitsuse korraldusi. Politsei kontrollib piirangute järgimist pisteliselt.

Mis saab siis, kui inimene pääseb riiki piirikontrolli läbimata ja tal esinevad haigusnähud?

Ebaseaduslikult piiri ületanud inimesele saab määrata karistuse, välismaalane saadetakse ka riigist välja.

Karistust ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

Kui oled Eesti kodanik või elanik, siis ei saadeta Sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit.

Kõik välismaalt tulijad peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda (v.a juhul, kui oled hiljuti Eestisse saabunud ja Sulle kehtib 14-päevane liikumispiirang). Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Milleks pean olema valmis piiri ületades?

Pead arvestama, et piirikontroll on ajutiselt taastatud ja piiriületusele kehtivad piirangud.

Kui sisened Eestisse:

  • kontrollitakse piiripunktis Sinu reisidokumente,
  • küsitakse reisiteekonna kohta,
  • küsitakse Sinu kontaktandmed (e-post, telefon ja aadress),
  • tulles mujalt kui Lätist, Leedust (alates 15. maist) või erandjuhtudel Soomest (alates 14. maist) pead allkirjaga kinnitama, et oled teadlik viiruse tõkestamiseks kehtestatud tingimustest, sh kohustusest püsida 14 päeva kodus.

Andsin piiril allkirja liikumispiirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Kuidas kodus püsimise kohustusest pääseda?

Palun saada aadressile ppa[at]politsei[dot]ee kiri, milles nimetad

  • enda ees- ja perekonnanime, isikukoodi, aadressi ja telefoninumbri ning
  • põhjuse, miks Sinu puhul liikumispiirang ei kehti.

Kas on piiriületajaid, kellele liikumispiirang ei laiene?

14-päevane liikumispiirang ei kehti järgmistele Eestisse sisenejale, kellel ei ole haigusnähte:

  • Eestis asuva diplomaatilise esinduse töötaja ja tema pereliige;
  • sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kauba või tooraine veoga seotud isik;
  • rahvusvahelise kauba- või reisijateveoga seotud isik, sh ühissõiduki meeskonnaliikmed;
  • reisirühma teenindaja ja reisijateveo teenuse osutaja;
  • tervishoiutöötaja või muu elutähtsa teenuse osutaja;
  • inimene, kes läbib Eestit, et jõuda koduriiki;
  • inimene, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on andnud eriloa Eestisse siseneda;
  • Soome kodanik või inimene, kellel on Soomes elamisluba või elamisõigus või kelle rahvastikuregistri järgi alaline elukoht on Soomes ning kes tuleb Eestisse töötama või muid lepingulisi kohustusi täitma, õpib Eestis registreeritud õppeasutuses või saabub Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad ja haigusjuhtumid;
  • Läti või Leedu kodanik või inimene, kellel on neis riikides elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Lätis või Leedus;
  • Eesti kodanik, kes töötab Soomes. .

 

Reisimine Eestisse - Eesti kodanikud ja elanikud

 

Kui Eesti elanik tuleb välismaalt töölt, peab ta praeguste juhiste järgi koju jääma. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on õigus takistada tal 14 päeva jooksul riigist lahkuda?

Välismaalt naasmisele kehtivad järgmised nõuded.

  • Kui Eesti elanik on tulnud välismaalt töölt (välja arvatud Soomest, Lätist või Leedust), siis on ta kohustatud 14 päevaks koju jääma.
  • Kui Eesti elanik läheb praegu välismaale (välja arvatud Soome, Lätti või Leetu) ja tuleb sealt kas või samal päeval tagasi, siis peab ka tema 14 päeva kodus olema.
  • 14 päevaks ei pea koju jääma Eesti elanik, kes töötab Soomes (vt korraldus).

Kodus püsimise kohustus tähendab, et inimene peab olema 14 päeva oma elukohas või näiteks hotellis. Võimaluse korral tuleb vältida sotsiaalseid kontakte.

Sellele, kes kohustust ei täida, on võimalik määrata sunniraha, aga loodetavasti puudub selleks vajadus.

Liikumispiirang on vajalik, sest siis ei levi nakkus nii hõlpsasti.

Lisateavet leiad eriolukorra juhi korraldusest kojujäämise nõude kohta.

Olen praegu välismaal, kuid tahaksin tagasi tulla, aga piletiostuks raha ei ole. Mida ma pean tegema?

Esmajoones pöördu oma sugulaste ja sõprade poole. Kui neil puudub võimalus aidata, siis võta ühendust kohaliku omavalitsusega.

Kui ka siis lahendust ei leia, helista numbril +372 5301 9999, kuid palun arvesta, et riigipoolne toetus on võimalik vaid hädajuhtumite korral.

Olen välismaal, kuid soovin Eestisse tagasi pöörduda. Mida pean tegema? Kas see on üldse võimalik?

Eesti piir on eestimaalastele alati avatud, samuti toimuvad üksikud regulaarlennud.

Et leida sobiv võimalus, kuidas saada Eestisse, pöördu reisifirma poole:

Kui Sa ei leia reisifirma kaudu võimalust naasta Eestisse, võta palun ühendust Välisministeeriumiga numbril +372 5301 9999.

Olen reisil ja tahan koju tagasi tulla, aga ei ole selleks võimalust leidnud. Kuulsin, et mõned hädasolijad on erilennukitega tagasi toodud. Kust saaksin selliste võimaluste kohta lisateavet?

Erilende korraldatakse vaid erandjuhtudel ja üksnes neisse sihtkohtadesse, kust naasmiseks enam muid võimalusi ei ole. Palun arvesta, et erilennud ei ole tasuta. Lennupileti hind sõltub lennuki täituvusest.

Kui erilend toimub ja eriti kui selle korraldaja on mõni teine riik, siis

  • üldjuhul pääsevad erilennule eelisjärjekorras korraldajariigi kodanikud;
  • eelistatakse neid, kes vajavad abi teistest enam, nt lastega pered, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed;
  • kõige väiksem tõenäosus on pääseda lennule nendel, kes ei ole riigis turismi eesmärgil, nt üliõpilastel, lennu lähteriigis töötavatel inimestel ja perele või tuttavatele külla läinud inimestel.

Lisateavet erilendude kohta saad Välisministeeriumi telefonilt +372 5301 9999 või meiliaadressilt konsul[at]mfa[dot]ee.

Sain lennupiletid Eestisse naasmiseks. Millega peaksin praegu Eestisse reisides arvestama? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

Soovitame varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas lennule registreerida.

Kui tekib tõrkeid, helista viivitamata Välisministeeriumisse numbril +372 5301 9999. Mida rohkem aega jääb lennu väljumiseni, seda kindlamini saame probleemi õigel ajal lahendada.

Mida Venemaa piiride sulgemine tähendab? Kas saan minna sugulastele külla? Kas mul on võimalik Venemaalt tagasi koju tulla?

Venemaa valitsuse otsus sulgeda piirid 30. märtsil puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva-Ivangorodi piiripunkti jalgsi läbimist. Venemaale on lubatud minna üksnes Vene kodanikel ja nende pereliikmetel.

Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke ning määratlemata kodakondsusega (st välismaalase passiga) inimesi lastakse endiselt Venemaalt välja. Samuti saavad Vene kodanikud, kellel on ka muu kodakondsus või välismaal alaline elamisõigus, väljuda Venemaalt, et minna oma alalisse elukohta.

Venemaa piiri on jätkuvalt võimalik ületada kaubaveoks ja lähisugulase matusele minekuks.

Plaanin kriisi ajaks välismaale jääda. Millega pean arvestama?

Kui oled kindel, et saad välismaal turvaliselt hakkama, ei pea Sa tagasi pöörduma. Arvesta otsuse tegemisel järgmiste asjaoludega.

  • Ole valmis jääma praegusse asukohta pikemaks ajaks.
  • Riik, kus Sa viibid, võib seada lisapiiranguid, nt sulgeda majutus- ja söögikohti, samuti võib kaduda hooajatöö tegemise võimalus.
  • Kanna hoolt selle eest, et viibiksid asukohariigis seaduslikult, nt kontrolli, kas vajad viisat, viisapikendust või elamisluba, kas pead end immigratsiooniametis registreerima.

Küsi asukohariigi nõuete kohta teavet riigi immigratsiooniametist või Eesti saatkonnast.

Kui otsustad Eestisse tagasi pöörduda, võta ühendust mõne Eesti reisikorraldajaga.

Lapsevanema elukoht on Soomes. Kas ta tulla Eestisse lapsele järele ja siis lapsega Soome tagasi minna?

Jah, kahe riigi vahel on lubatud reisimine töötamiseks, õppimiseks või perekondlikel põhjustel.

Kui inimene tuleb Soomest Eestisse lähedase matusele, siis kas ta peab jääma isolatsiooni Eestis või võib jääda Soomes pärast sinna naasmist?

Ta ei pea kummaski riigis isolatsiooni jääma, kuid peab hoidma kontaktide hulga teiste inimestega võimalikult madala.

Enne reisimist Soome tutvu tagasipöördumise reeglitega.

Olen Eesti kodanik ja tulen välisriigist. Kas ma tohin piiri ületada?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja need, kellel on Eesti elamisluba või elamisõigus, sealhulgas nn halli passi omanikud.

Alates 17. märtsist peavad kõik Eestisse tulijad jääma 14 päevaks koju (v.a erandid).

Millised liikumispiirangud kehtivad Soome sise- ja välispiiridel alates 19. märtsist?

Sisepiiridel on reisijate liikumine lubatud järgmiselt.

Helsingi Vantaa, Maarianhamina ja Turu lennujaam ning Helsingi, Maarianhamina, Turu ja Vaasa sadam on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Teised lennujaamad ja sadamad on avatud ainult kaupade transpordiks.

Ahvenamaa, Haapasaari, Hanko ja Helsingi merepiiri kontrollpunktid, Nuijamaa sadam ja Santio, samuti Soome-Rootsi ja Soome-Norra maismaapiiripunktid on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks.

Välispiiridel on reisijate liikumine lubatud järgmiselt.

Õhu- ja mereliiklus

Õhuliiklus Helsingi Vantaa, Maarianhamina ja Turu lennujaama kaudu, samuti mereliiklus Helsingi, Maarianhamina, Turu ja Vaasa sadama kaudu on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Kaupade transport on lubatud.

Kõik teised välispiiripunktid lennujaamades ja sadamates on avatud ainult kaupade transpordiks.

Ahvenamaa, Hanko ja Helsingi välispiiri merepiiripunktid on suletud.

Maismaa ja raudteetransport

Soome-Vene piiril Imatra, Kuusamo, Niirala, Nuijamaa, Rajajooseppi, Salla, Vaalimaa ja Vartiuse piiripunktis on piiriületus lubatud ainult Soome ja Vene kodanikele ja Soome elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Kaupade transport on lubatud.

Inari, Parikkala ja Vainikkala piiripunkt on avatud ainult kaupade transpordiks.

Soovin tulla Eestisse läbi Läti. Mis nõudeid pean järgima?

Alates 15. maist 2020 saavad Läti kaudu Eestisse tulla Eesti, Läti ja Leedu kodanikud või elanikud.

Millega peaksin arvestama, kui tulen koju läbi Soome?

Eesti kodanikud ja alalised elanikud saavad Soome kaudu koju tulla: rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome ja Helsinki lubatud.

Kui reisid läbi Soome, pead olema valmis näitama reisi alguspunktis lennufirmale tõendit (nt lennu- või laevapiletit) selle kohta, et reisi lõpp-punkt on Eesti. Kui Sul tekib lennukile saamisega siiski probleeme, helista kohe Välisministeeriumi numbril +372 5301 9999.

Finnair taastab lennud Tallinna ja Helsingi vahel ning hakkab lendama vajaduspõhiselt. Lisateavet vaata Finnairi veebilehelt.

Kui otsustad Eestisse tulla laevaga, siis arvesta, et Helsingi lennuväljale jõudes võidakse Sul lubada lennujaamast väljuda vaid sadamasse minekuks. Kui saabumine Helsingisse on laeva väljumise ajast palju varasem, pead arvestama pika ooteajaga lennujaamas. Teenuste kättesaadavus Helsingi lennuväljal on väga piiratud.

Transiidi eesmärgil on võimalik Uusimaa maakonda siseneda (nt Turu sadamast Helsingisse minekuks), aga võta tõendina kaasa laevapilet, mis kinnitab, et Eesti on lõpp-punkt.

Eestisse jõudes mine kohe koju või peatuspaika. Sul on kohustus püsida 14 päeva isolatsioonis.

Olen USAs, kuid minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

Kui viibid USAs viisavabadusprogrammi (ESTA) raames, tohid sinna jääda 90 päevaks. Soovitame siiski esimesel võimalusel Euroopasse tagasi tulla.

Erakorralistel juhtudel, nt haiglasse sattudes või lennu tühistamisel ilmaolude tõttu, esita avaldus USA ametivõimudele (US Citizenship and Immigration Services), et nad annaksid Sulle eriloa ja lükkaksid lahkumise 30 päeva võrra edasi (grant of satisfactory departure). Kontaktandmed leiad kodakondsus- ja migratsiooniteenistuse veebilehelt.

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ning selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivus lõppeb lähipäevil, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega.

 

Reisimine Eestisse – välisriikide kodanikud

 

Kuhu pannakse välismaalt tulev Eesti inimene isolatsiooni, kui ta ei saa oma koju minna, kuna samal pinnal elab ka riskirühma kuuluv vanavanem? Kas on kohti, mis on eraldatud sellistele inimestele isolatsioonis püsimiseks (nt selleks kohandatud hotell)?

Kindlasti ei tohiks välismaalt tulev inimene minna riskirühma kuuluva vanavanema juurde. Ta peab leidma võimaluse enda majutamiseks mõnes majutusasutuses või Eestis elavate sõprade või sugulaste juures. Erasektori majutusasutustega, kes oleksid nõus võtma endale (mingi tasu eest või tasuta) majutamiseks isolatsioonis viibima sunnitud inimesi, ei ole praegu tehtud.

Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondsusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti-Vene piiri mõlemas suunas ületada?

Eesti-Vene piiri ületamisel ei ole ette nähtud erisusi ja piiriületusel peavad isikud arvestama 14-päevase liikumispiiranguga nii Eestis kui ka Venemaal. Edasi-tagasi piiri ületades tööl käia ei ole võimalik.

Eesti on lõpetanud viisade väljastamise, aga meil on ees matus. Kas ja kuidas saavad meie sugulased lähiriigist Eestisse tulla?

Lähisugulase haiguse või matuse korral on endiselt võimalik viisat taotleda.

Palun pöördu asjaomases riigis asuva Eesti saatkonna poole. Kui saatkonnast ei ole võimalik viisat taotleda, võib selle erandkorras (nt matusele tulekuks) väljastada ka piiripunktis.

Välismaalase jaht on Eesti sadamas talvehoius. Kas ta saab tulla sellele järele meritsi, läbimata piirikontrolli?

Ei saa, sest Eesti taastas alates 17. märtsist 2020 piirikontrolli ja selle peavad läbima ka need, kes saabuvad Eestisse merepiiripunkti (nt väikesadama) kaudu.

Piirangute tõttu peavad välismaalased taotlema piiriületuseks eriluba, et jahile järele tulla. Politsei- ja Piirivalveametilt eriloa taotlemiseks tuleb esitada taotlus e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Kas Eestist võib Lätti poodi minna? Kas tagasi tulles peab 14 päeva isolatsioonis olema?

Jah, võid minna, kui oled terve ja Sulle ei ole viimase 14 päeva jooksul isolatsioonis olemise kohustust määratud. Tagasi Eestisse tulles ei pea Sa jääma isolatsiooni.

Eestis elamisloa alusel elav Venemaa kodanik tuleb koju. Kas ta saab vajaduse korral Venemaale tagasi?

Eestisse saabunule kehtestatakse 14 päevaks liikumispiirang ja tal on sel ajal keelatud elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda. See tähendab, et 14 päeva jooksul ei tohi ta ka riigist lahkuda.

Tuleb meeles pidada, et edasi-tagasi liikuda ei saa.

Kas Läti kodanik saab Küproselt tulles Eesti kaudu Lätti?

Jah. Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, kui neil ei ole koroona haigusnähte. Nad on kohustatud tegema seda viivitamatult.

Kas Eestit saab kasutada transiidiriigina, nt kui Egiptusest tulevas lennukis on Läti kodanikud, kes soovivad Tallinna kaudu Lätti minna?

Eestit tohivad transiidikoridorina kasutada välismaalased, et jõuda oma koduriiki, kui neil ei ole koroonaviiruse haigusnähte.

Haigusnähtudega inimene peab saama abi sellest riigist, kus ta parasjagu viibib. Raskete haigusnähtude korral kutsutakse vajaduse korral kiirabi.

Kuidas tõlgendada, et tagasipöördumine on takistatud?

Tagasipöördumine on takistatud, kui puudub transpordivõimalus või kui riigipiirid on transiidiks suletud.

Kas välismaalaste ajutisele viibimisele (viisaga või viisavabalt) kehtestatakse seoses eriolukorraga riigis mingid piirangud?

Pärast 17. märtsi ei pääse Eestisse tagasi välismaalased, kes töötavad Eestis C- või D-viisa alusel või viisavabalt. Kui nad juba viibivad Eestis, on neil võimalik Eestis edasi olla või soovi korral riigist lahkuda.

Välismaalane, kes viibis Eestis 12. märtsi 2020 seisuga seaduslikul alusel ja kellel on takistatud oma elukohariiki tagasipöördumine, võib Eestis seaduslikul alusel ajutiselt edasi olla. Ta ei pea viibimisaja pikendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse pöörduma. Eestis võib viibida kuni 10 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Selline alus anti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkorraldusega.

Alates 13. märtsist 2020 Eestisse saabunud inimesed ei lähe selle üldkorralduse alla, kuna nad tulid Eestisse juba väljakuulutatud eriolukorra ajal ja pidid arvestama riskidega, mis sellega kaasnevad. Kui nende olemasolev viisa hakkab eriolukorra perioodil lõppema, siis tuleb esitada viisataotlus Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või lahkuda enne viisa lõppemist Schengeni alalt. Viisataotluse esitamine annab õiguse Eestis viibida, kuni on tehtud otsus viisa andmise või sellest keeldumise kohta. Viisataotlust ei saa esitada posti teel; inimene tuvastatakse teeninduses ja temalt võetakse sõrmejäljed. Fotoboksis antud sõrmejälgi ei saa viisamenetluses kasutada.

Kas Venemaal on määratud kindlaks ametkond, kellelt võivad ettevõtjad piiri ületamise erandit taotleda?

Ei. Venemaa valitsuse korralduse kohaselt ei tehta riiki lubamisel erandeid ja seetõttu ei ole määratud kindlaks ametkonda, kelle poole erandite taotlemiseks pöörduda.

Olen ise lätlane, aga mu poeg elab emaga Eestis. Kas saan tema juurde sõita?

Eestisse võib siseneda haigusnähtudeta välismaalane, kes tuleb siia oma vanema, vanavanema, lapse või lapselapse või abikaasa juurde, kui see, kelle juurde tullakse, on Eesti kodanik või elamisõiguse/elamisloaga välismaalane. Küll aga see inimene peab arvestama, et kui ta Eestisse tuleb, suunatakse ta koju või püsivasse viibimiskohta ning tal on keelatud sealt 14 päeva lahkuda.

Kui Läti või Eesti kodanik töötab vastavalt kas Eestis või Lätis, siis kas ta võib mitu korda päevas üle piiri liikuda?

Jah, alates 15. maist on taastatud Eesti, Läti ja Leedu kodanike ning elanike vaba liikumine Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Kas Soomes viibiv Eesti ülikooli välistudeng (välisriigi kodanik) saab Eestisse tagasi pöörduda?

Eesti ülikooli välistudeng, kel on Eesti elamisluba või -õigus, saab Eestisse tagasi pöörduda.

Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eesti kodaniku või elanikuga ühised lapsed (me ei ole abielus), aga mul pole Eestis elamise õigust?

Jah, pääsed.

Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja minu elukaaslane on Eesti kodanik või elanik? Eestis elamise õigust mul ei ole.

Ei pääse.

Olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eestis registreeritud ettevõte, aga puudub Eestis elamise õigus. Kas ma pääsen Eestisse?

Ei. Pääsed Eestisse vaid juhul, kui Sul on Eestis püsiv elukoht ja seega elamisõigus.

Kas välismaalane saab tulla Eestisse elukaaslase juurde, kes on viimaseid kuid rase? Keda loetakse pereliikmeteks? Kas näiteks elukaaslane, sündimata laps, kasulapsed/-vanemad jt on pereliikmed?

Kui sellel välismaalasel on Eesti elamisõigus ehk kui ta on registreerinud enda siinse elukoha Eesti rahvastikuregistris ja tal on olemas Eesti ID-kaart, siis ei tohiks Eestisse tulek probleem olla. Siiski peab ta 14 päeva kodus püsima.

Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada Eestisse haigusnähtudeta välismaalase, kelle

  • laps/lapselaps, vanem/vanavanem või abikaasa on Eesti kodanik, kellel on Eestis elamisluba;
  • lubamine riiki on põhjendatud erandkorras, nt kui viisaga ema ja laps on eri riikides.

Erakorralise piiriületusloa taotlemiseks täida ära eritaotluse vorm ja saada see aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Olen ettevõtja ja minu firmas töötab välisriikide kodanikke, kes ei viibi praegu Eestis. Kuidas nad tagasi saavad?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikke ja elamisloa või -õigusega isikuid, sealhulgas nn halli passi omanikke.

Samuti lubatakse Eestisse haigusnähtudeta välismaalasi,

  • kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik (vajalik politsei eriluba);
  • kes kasutavad Eestit transiidikoridorina, et jõuda oma koduriiki;
  • kes tulevad siia rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  • kes juhivad rahvusvahelist kaubaveokit;
  • kes osutavad elutähtsat teenust, nt kütusetarnijad.

Piiriületuse ajutine piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni ja selle vajalikkust hinnatakse vähemalt iga kahe nädala järel.

Olen välisriigi kodanik. Kas pääsen Eestisse ja kas pean viibima isolatsioonis?

Ei pääse. Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja elamisloa või elamisõigusega isikud, sealhulgas nn halli passi omanikud.

 

Kaubavedu Eestis ja rahvusvaheliselt

 

Kas Leedu võib peatada Eestist piima tarnimise?

Leedu põllumajandusminister on kinnitanud, et Leedu piimatööstused jätkavad Eesti piima tarnimist. Eesti piim on tippkvaliteediga ja endiselt sealsele turule oodatud.

Ühtlasi jätkab Leedu kõikide piimapartiide kontrolli.

Kauba impordil tekkis probleem paberil originaalsertifikaadiga. Kas kriisiolukorras tohib kasutada selle koopiat?

Jah, Euroopa Liitu võib ajutise kriisiolukorra abinõuna kaupa importida ka sertifikaadi koopia alusel.

Kuidas koopia saata, sõltub sellest, kas sellel Euroopa Liidu välisel riigil on juurdepääs ELi süsteemile TRACES.

Euroopa Komisjon teavitas sellest võimalusest Euroopa Liidu väliseid kaubanduspartnereid ja saatkondi ning on palunud sarnaseid abinõusid rakendada ka liiduvälistel riikidel, sest originaalsertifikaadi esitamisega on olnud probleeme ka Euroopa Liidu eksportijatel.

Kas on ka oluline, millist kaupa (näiteks autovaruosi, riideid) üle piiri transportida soovitakse? Kas kaubaga lubatakse piir ületada igal juhul?

Kaubaveole ei ole praegu piiranguid kehtestatud juhul, kui see on ametialane tegevus.

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

  1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
  2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
  3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.

Kas rekajuht, kes tuleb Eestisse kaubalaadungiga, peab olema 14 päeva kodus isolatsioonis või tohib ta kohe uuesti välismaale sõita?

Ta tohib kohe uuesti välismaale sõita, sest 14-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejatele. Loomulikult ei tohi juhil olla haigusnähte. Kui juhil on haigusnähud, peab ta jääma 14 päevaks koju isolatsiooni ning võtma ühendust oma perearstiga. Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.

Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.

Kas sellise tooraine vedajatel, mis on ettevõtte toimimiseks ja loomade elus hoidmiseks oluline, on võimalik piir ületada kiiremini? Mõtlen näiteks sööda vedajaid.

Ei, neile ei kehti erand. Tavalisest pikem ootejärjekord piiril on praegu paratamatu.

Me anname endast siiski parima, et kõik saaksid piiri ületada võimalikult sujuvalt ja kiiresti.

Kas koduloomad on kaup, st kas neile laieneb kaubavedude erand?

Oma isikliku koera või kassiga üle piiri tulek ei ole kaubavedu ja sellele kaubavedude erand ei laiene.

Kui autojuht korraldab omal kulul veosevedu, peab tal olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte/isiku omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud. Sellisele veoseveole kehtib ka teisi nõudeid (vt ELi määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punkti d), aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kas välismaalt, näiteks Hispaaniast, tohib toiduaineid importida? Kas nendega koos võib liikuda viirus?

Kaubaveole ei ole sõltumata kaubast praegu piiranguid kehtestatud. Seega võib välismaalt toiduaineid Eestisse importida. Teadaolevalt viirus pindadel väga kaua ei püsi ja tõenäoliselt hävib teekonna jooksul. Sellegipoolest soovitame järgida kõiki hügieenireegleid ning puhastada pakendid ja käed pärast kauba käitlemist.

 

Meresõit

 

Kas merele mineku osas on mingeid piiranguid?

Inimesed võivad Eesti vetes teha lõbusõitu oma alusega, kuid peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamise üldiste piirangutega.

Lõbusõidualusel on soovitatav viibida ainult ühe perekonna liikmetel või järgida 2 + 2 reeglit.

Need, kellel on haigusnähud, peavad jätma merele minemata.

Merele võib minna ka kala püüdma või tegema muud tööd.

Enda või oma kaaslaste merele minekust ning sealt tulekust saab veesõiduki juht teatada merevalvekeskusele telefonil 619 1224.

Sisevete piiriveekogudele mineku registreerimise kohustus tuleneb riigipiiri seadusest ning selle saab registreerida ka veebilehel www.piiriveekogu.ee.

Samuti tuleks merele minnes sisse lülitada VHF raadiojaamad ning olla valmis vastama merepatrulli küsimustele oma liikumise kohta.

Millega tuleb arvestada sadamates tehtava piirikontrolli puhul?

Kuna Euroopa Liidu sisepiiril on taastatud ajutine piirikontroll, kehtib ka väikelaevadele piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad mõne liikmesriigi sadamas silduda.

Lõbusõidulaeva juht peab laeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima kõige lähema sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust, vähemalt üks tund enne laeva sadamasse saabumist või sealt väljumist.

Politsei teeb piirikontrolli väljakutse alusel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti. Piiripunktide loetelu leiab Riigi Teatajast.

Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid, et tagada piirirežiimist kinnipidamine ja eriolukorra nõuete täitmine. Kõik, kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast), kuuluvad piirirežiimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitatav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab Sinul oma riiki siseneda (üldjuhul on kõikjal riiki sisenemine keelatud, see on võimalik vaid erandkorras).

Neid, kellele ei laiene liikumispiirangu erandid, Eestisse ei lubata (näiteks soomlast, kes soovib tulla hooldama oma väikealust).

 

Ühistransport

 

Kas inimesi tohib limusiiniga sõidutada?

Limusiinis tuleb järgida autos (sh taksos) kehtivaid põhimõtteid.

  • Kui sõitjad pole üksteise pereliikmed, tohib sõidukis viibida kuni 2 inimest.
  • Üksteisega tuleb hoida võimalikult suurt vahet.

Kuidas liigelda? Kas ühistranspordis on ohutu sõita?

Kui võimalik, väldi ühissõidukitega liikumist ja püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kas ka ühissõidukis kehtib 2 + 2 reegel?

Kui võimalik, hoidu ühissõidukis teistest sõitjatest eemale. Kuigi 2 + 2 reegli eesmärk on kaitsta inimeste tervist, ei ole ühissõidukis alati võimalik seda mõistlikult rakendada.

Ilmad on juba ilusad, nii et kaalu ka võimalust liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Kas rongid ja bussid Venemaale sõidavad?

Tallinna–Peterburi–Moskva rong ajutiselt ei sõida. Kui soovid ostetud pileti tagastada, võta ühendust Go Raili klienditeenindusega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei sõida praegu Venemaale ka bussid.

Kas rongid sõidavad tavapäraselt edasi?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab olukorrast lähtudes, kas reisirongide sõiduplaane on vaja muuta. Sõiduplaanid ja teabe nende muudatuste kohta leiad Elroni veebilehelt http://elron.ee. Samuti saad ööpäev läbi küsida teavet tasuta infotelefonilt 616 0245.

Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Võimalusel tuleks ka rongis järgida 2 + 2 nõuet.

Ühissõidukijuht köhis ja tundus haige. Kas peaksin muretsema?

Köhimine ja haiglane välimus ei pruugi tähendada, et ühissõidukijuht on koroonaviirusega nakatunud. Ettevaatusabinõuna

  • hoidu võimaluse korral juhi lähedale minemast,
  • ära puuduta käsipuud ega muid pindu,
  • ära puuduta enda nägu,
  • pärast sõitu pese või desinfitseeri enda käed.

Kui tõesti arvad, et bussijuht võib olla tõbine, teavita sellest telefoni teel ühistranspordifirmat. Tervisekontrolli vajava juhi väljaselgitamiseks on firmal vaja teada ühissõidukiliini ja kellaaega.

Mida teha, kui poodi saab minna ainult ühissõidukiga?

Võimaluse korral väldi ühissõidukitega liikumist. Näiteks tee endale hädavajalikest asjadest nimekiri ja palu need poest tuua lähikondsel, kellel on auto.

Kui ühissõiduki kasutamine on möödapääsmatu, hoia seal nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Kuidas kaitstakse bussijuhi tervist maakonnaliinil?

Bussijuhtide tervise kaitseks on vähendatud nende kokkupuudet sõitjatega:

  • avaliku maakonnaliini bussi tuleb sõitjal siseneda kas keskmisest või tagumisest uksest (sellise ukse olemasolu korral);
  • bussijuht ei müü pileteid ja esiukse juures olevat validaatorit ei ole lubatud kasutada. Seega ei ole sõitjal vaja piletit osta ka neis maakondades, kus seni oli maakonnasisene bussisõit tasuline.

Millega liigelda? Kuidas vältida nakatumist ühissõidukis?

Kui võimalik, püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kui ühissõiduki kasutamine on vältimatu, siis toimi järgmiselt.

  • Võimaluse korral kanna maski.
  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega 2-meetrist vahemaad.

 

Haridus ja koduõppe korraldus

 

Kas pärast koduõppe lõppu võivad toimuda kooliekskursioonid, lõpuaktused ja muud tavapärased kogunemised?

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 77 13.03.2020 on avalikud üritused ja teised kogunemised keelatud.

Sel õppeaastal ei saa korraldada suuremaid üritusi, aktusi ja ekskursioone tavapärasel moel.

Koolidel tuleb leida kehtivaid reegleid järgivad lahendused vajalike kogunemiste ja ürituste korraldamiseks. Kogunemiste mõttekuse hindamisel tuleb lähtuda sel ajal kehtivatest reeglitest.

Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

Alates 15. maist on lubatud kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna koduõppele, osaline kontaktõpe

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • võimalikult hajutatult, võimaluse korral järgides 2 + 2 reeglit.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Lisaks on alates 15. maist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • järgides 2 + 2 reeglit.

Seejärel on alates 1. juunist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus järgmistel eritingimustel:

  • täidetakse 2 + 2 reeglit,
  • siseruumides on täituvus kuni 50%,
  • õues on kuni 100 inimest.

Kas pärast 15. maid alustavad haridusasutused täismahus õppetööd koolihoonetes?

Ei. 15. maist algab üleminekuperiood, mil kontaktõpe võib toimuda väiksemates gruppides. See on mõeldud eelkõige lisatuge vajavatele ja lõpuklasside õpilastele.

Õppetööd korraldades tuleb haridusasutustel järgida kehtivaid liikumis- ja kogunemispiiranguid.

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab üldhariduskoolidel kuni suvevaheaja alguseni:

  • hinnata õpilaste edenemist koduõppe ajal,
  • vajadusel aidata järele õpilasi, kellele koduõpe hästi ei sobinud,
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamist),
  • viia läbi arenguvestlusi,
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast,
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.

Kuidas valitakse välja õpilased, keda pärast 15. maid kooli lubatakse?

Ka pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe erandlik.

See on mõeldud eelkõige:

  • 12. klassi lõpetajatele,
  • 9. klassi lõpetajatele, kellel on vaja teha sisseastumiskatsed gümnaasiumisse,
  • lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks koduõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

Soovitame koduõppe kokkuvõttena korraldada arenguhindamine, vajadusel (virtuaalne) arenguvestlus õpilaste ja vanematega. Selle abil saab välja selgitada õpilase arengu- ja järeleaitamise vajaduse. Õpilastele, kes vajavad rohkem tuge, saab pakkuda kontaktõpet.

Kas kool tohib koduõppe jätkamise üle ise otsustada?

Koolides jätkub õppetöö praegusel kujul ehk ainult distantsõppe vormis 15. maini. Pärast 15. maid algab üleminekuaeg. Ka üleminekuajal ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, kuid kõigi osapoolte (õpetaja, õpilane, kool) kokkuleppel saab korraldada kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades. Täpse õppekorralduse üle otsustab kool. Arvestada tuleb nii kooli võimaluste kui ka õpilaste ja õpetajate vajadustega. Lisatugi tuleb tagada neile, kes seda vajavad, sh lõpuklasside õpilastele.

Kuidas toimida riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajatega?

Õppekorraldus on kooli otsustada, kuid riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate osalemist kontaktõppel tuleks vältida ka pärast 15. maid, kui taastub kontaktõppe võimalus. Sellisel juhul tuleks leida teistsugused lahendused lisatuge vajavate õpilaste toetamiseks: näiteks jätkata siiski koduõpet, kuid suurendada õpetaja individuaalset toetust õpilasele, kaasata vajadusel tugispetsialiste vm.

Mida tähendab üleminekuaeg pärast 15. maid?

Kui riiklik olukord seda võimaldab, algab pärast 15. maid õppetöös üleminekuaeg, mille käigus saab:

  • hinnata õpilaste edenemist koduõppe ajal,
  • aidata järele õpilasi, kellele koduõpe nii hästi ei sobinud,
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine),
  • viia läbi arenguvestlusi,
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast,
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.

Kui pikaks ajaks on haridusasutused suletud?

Alates 16. märtsist viidi Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 77 13.03.2020 koduõppele.

Pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mil võib osaliselt üle minna kontaktõppele. Ka üleminekuajal ei pea kõik õpilased kooli minema, kuid osapoolte (õpetaja, õpilane, kool) kokkuleppel saab korraldada kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades.

Kontaktõppe ettepaneku teeb õpetaja, kuid lapsevanemal on mõjuval põhjusel (nt pereliikme kuulumine riskirühma) õigus keelduda last kooli lubamast. Sel juhul tuleb leida kõigile osapooltele sobiv lahendus - näiteks jätkata õppetööd kodust, kuid suurendada õpetaja toetust, kaasata tugispetsialiste vm.

Koolidele jääb ka pärast 15. maid õigus jätkata koduõpet, kui seda peetakse vajalikuks, mõistlikuks ja võimalikuks.

Mida tähendab koduõpe?

Koduõpe on paindlik õppetöö korraldus, mis toimub väljaspool kooliruume.

Õpetaja juhendab õpilasi elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel. Kasutada võib ka muid lahendusi (nt iseseisvad ülesanded, trükised).

Kuivõrd ootamatu muutus võib tekitada segadust, on oluline jagada selget infot.

  • Kokku peab olema lepitud infokanal, kust leiab õppeülesanded ja info vanematele.
  • Koos õppeülesandega võiks olla välja toodud, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt abi küsida.
  • Välja tuleks tuua õppeülesande sooritamise aeg, et vältida õpilase ala- või ülekoormust.
  • Kokku tuleks leppida, mis vormis, kuidas ja millal toimub õppeülesande tagasisidestamine ja hindamine.
  • Lapsevanemal võiks olla teada kooli kontaktisik, kellelt saab lisainfot.
  • Kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele. Koolis tuleb kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Millised on koduõppe võimalused e-vahendite abil?

Õppetöö paindlikul korraldamisel on abiks digitaalsed õppematerjalid, mida saab valida vastavalt vajadusele ja võimalusele. Õppematerjalid võivad olla ka paberkandjal, kuid õppeülesande sooritamise ning tagasisidestamise koht võib olla mõnes digitaalses keskkonnas (nt Stuudium, e-Kool, padlet, Google Docs).

E-õpet aitab korraldada HITSA veebileht, kust leiab:

  • vastused korduma kippuvatele küsimustele,
  • veebiseminari koduõppe korraldamisest tehnoloogia abil - see on järelvaadatav siit ning seminari esitluse leiab siit,
  • nõustajate ja haridustehnoloogide nõuanded lapsevanematele selle kohta, kuidas last koduõppes toetada, veebiseminar on järelvaadatav siit.

Abi saab ka Facebooki gruppidest:

Võimalikud e-õppe keskkonnad:

  • E-koolikott https://e-koolikott.ee/ on õppematerjalide varamu, kus õppevara on kättesaadav kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Gümnaasiumi kohustuslike ja valikkursuste õppematerjal on tasuta kättesaadav sotsiaal-, kunstide, matemaatika ja loodusvaldkonnas. Lisaks leiab E-koolikotist põhikoolis kasutatavad digiõppevara komplektid loodusvaldkonnas, tehnoloogias, kirjanduses, võõrkeeltes, ajaloos, inimeseõpetuses jne. Lisainfo ja juhised: e-koolikott[at]hitsa[dot]ee, 5370 3898
  • Opiq https://www.opiq.ee/ platvormil on tasuta kättesaadavad kõigi põhikooli ja gümnaasiumi ainete digiõpikud ja ülesannete kogud, põhikooliainete digiõpikud ja ülesannete kogud. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele korraldab kool. Lisainfo ja juhised: info[at]starcloud[dot]ee, 5223 7793
  • Foxcademy https://www.foxcademy.com/ platvormil on tasuta kättesaadavad põhikooli ja gümnaasiumi õppematerjalid matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele korraldab kool. Lisainfo ja juhised: info[at]foxcademy[dot]com, 5647 8884
  • Live-koolitunnid https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/live-koolitunnid: igal neljapäeval kell 11 toimuvad live-koolitunnid 7. - 12. klassi õpilastele. Koondlehelt leiad info kõigi tundide kohta.

Kas koduõppe detailid paneb paika iga kool ise?

Jah, koolid korraldavad oma koduõppe ise. E-õppe kohta jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo leiab siit.

Millised on haridusministeeriumi soovitused koduõppe korraldamiseks õpetajatele ja koolijuhtidele?

  • Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Millised lahendused töötavad kõige paremini? Millise ajalise sammuga ülesandeid anda? Millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks? Keskenduge alguses pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.

  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja mis tähtajaks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.

  • Leppige vanematega kokku infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt kell 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!

  • Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuse kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.

  • Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (nt mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.

  • Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul või paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate luua, seda ladusam on koostöö.

  • Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.

  • Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid n-ö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.

  • Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!

  • Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.

  • Koduõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Katsuge arvestada perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.

  • Tundke huvi, milliseid õpistrateegiaid lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimisviiside leidmisel suureks abiks.

  • Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja siiras huvi selle kohta, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.

  • Koduõppe jätkudes suureneb iga päevaga laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.

  • Nii õpetajate kui perede koormus on koduõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.

Soovitusi koolijuhile:

  • Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus.
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
  • Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

Koolijuhtidel ja õppealajuhatajatel on võimalus kokku leppida haridustehnoloogi nõustamine HITSA vahendusel: koduope[at]hitsa[dot]ee, 608 0707.

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Soovitame uurida neid võimalusi kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast.

Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Eesmärk on vältida inimeste kogunemisi. Kui see on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada distantsõppe perioodil õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus.

Kui see pole võimalik, võivad õpetajad vajadusel töötada koolis oma ruumides. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Kui korraldatakse koolitusi ja seminare, tohib neist osa võtta vaid kaugõppe vormis.

Kuidas motiveerida koduõppel olevaid lapsi õppimise lainel püsima, kui kõrval on palju muid ahvatlusi?

Ennekõike aitab motivatsiooni hoida ülesannete tähenduslikkus (miks on vaja teha just neid ülesandeid, miks õpetaja need valis) ja usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama karistustega, kui enesejuhtimine kohe hoobilt ei õnnestu).

Kui tekib probleeme, siis tundke siiralt huvi, mis sai õppimisel takistuseks ja mis võiks aidata.

Looge kodus õppimisele selge struktuur: kus, millal ja kuidas õpitakse. Pakkuge lastele vajadusel abi.

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist koduõppe ajal toetada?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele, vaid võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta.

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida:

  • millised lahendused töötavad kõige paremini,
  • millise ajalise sammuga ülesandeid anda,
  • millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks.

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused.

Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata sellele, mida, kui palju, ja mis tulemusega õppida.  

Kuidas tagatakse, et koduõpe annab sama tulemuse mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka koduõppe ajal kõige kõrgemal tasemel. Samuti on õpitulemuste saavutamine õpilase ja lapsevanema vastutus.

Hindamine toimub vastavalt õpetaja antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mis on hinde saamiseks vajalik teha ja mil viisil õpetaja õpitule tagasisidet annab.

Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud sinnani, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha koduõppel. Neid vajadusi ning võimalusi oskab kõige paremini hinnata kool ja õpetaja.

Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.

Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase või õpetaja kodus?

Kui see on vähegi võimalik, soovitame füüsilist kontakti õppetöös vältida ning korraldada õppetöö distantsilt.

Kas koduõppel olles saab kaitsta gümnaasiumi uurimistööd?

Uurimistööga seotud korra kehtestab kool.

Kas hindamiskriteeriumid jäävad kontrolltööde, perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks?

Ka koduõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile. Kui on kehtestatud erisused, peab kool sellest teada andma. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas tehtule tagasisidet antakse.

Kuidas jõuab koolilõuna nendeni, kes seda vajavad?

Koolidel, sõltumata omandivormist, on palutud välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

Sellisel juhul on kaks varianti.

  • Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega.
  • Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele koolipidajale arveid. Summa võib olla vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antava toetuse määras või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist.

Kohalik omavalitsus võib kasutada riigi poolt koolipidajale selleks õppeaastaks koolilõunaks ette nähtud vahendeid selliselt, et pärast koduõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumist. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.

Vajadusel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid.

  • Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
  • Hoones ei korraldata toidu söömist, valmissöök antakse üle transpordiks.
  • Hoones viibivad isikud puutuvad omavahel kokku võimalikult vähe.
  • Võimalusel kasutatakse üht sissepääsu sisenemiseks ja teist väljumiseks, välditakse käiguteede ristumist.
  • Hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja võetakse kasutusele ennetusmeetmed (käte pesemine, desovahendid jms).

Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajatele (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt).

Tuvastades koolihoones haigusnähtudega inimese, eraldatakse ta viivitamatult teistest. Olukord tuleb lahendada nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

Kui koolilõunat ei pakuta, kas siis õpilased saavad toiduraha endale?

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele, välja arvatud kutseõppeasutustes, kus jätkub senine toiduraha maksmise süsteem.

Kas koolid peavad korraldama koduõppe ajal koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat seal ei pakuta.

Koolilõuna pakkumine kodus olevatele õpilastele ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuded, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kes siiski vajaksid koolilõunat, tagatakse see neile koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.

Mida teha, kui lapsel ei ole kodus internetti või kui kodus on mitu last, kes peavad õppetöös jagama ühte arvutit?

Palun pidage õppetöö korraldamise asjus nõu oma lapse kooli ja klassiõpetajaga. Koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks ühtlaselt. Samuti saab sel juhul kasutada paindlikke tähtaegu. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks õppetööks vajalike seadmete laenutamisel.

Abi võivad pakkuda ka kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad. Üks aktiivsematest on Facebooki grupp „Igale koolilapsele arvuti!“.

Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õppeülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine võib jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jms abil.

Millised on haridusministeeriumi soovitused lapsevanematele, et lapse õppimist toetada?

  • Säilitage rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on tõhusa õppimise suurim vaenlane.

  • Paluge lapsel püstitada päeva õpieesmärgid, vajadusel aidake teda. Mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks vajab? Kirja pandud eesmärgid aitavad järjel püsida.

  • Arutage lapsega, miks on plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine hetkel eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi).

  • Uurige, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemuse põhjal kõige paremini toetada. Vajadusel pakkuge omalt poolt lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine). Vajadusel paluge õpetajalt abi.

  • Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada ja põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.

  • Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada. Võite ka paluda tal uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.

  • Võimaldage alates 7. klassist lapsele iseseisvust valikutes, see aitab hoida motivatsiooni. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õppeülesandeid täidab.

  • Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks see, kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, kas see on meelde jäänud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.

  • Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega.

  • Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse, vaid pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.

  • Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.

Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist (leitav siit).

 

Lasteaedade töö

 

Kuidas korraldada lasteaia lõpupidu?

Praeguses olukorras ei ole kahjuks tõesti võimalik korraldada traditsioonilist lõpupidu kogu rühma, õpetajate ja lastevanematega. Lõpetamisi on võimalik korraldada paindlikult ning lähtudes toimumise hetkel kehtivatest reeglitest: näiteks väikestes gruppides vabas õhus ja distantsi hoides. Soovitame lasteaedadel pidada nõu nii lastevanemate kui ka kohaliku omavalitsusega, et kindlaks teha, millised on võimalused muuta lasteaia lõpetamine lastele meeldejäävaks, tagades samas kõigi turvalisuse ning tervise kaitse.

Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

Õpetaja saab vormistada koolivalmiduskaardi, tuginedes lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele, mis on kogunenud kogu õppeaasta jooksul. Vajadusel võib korraldada individuaalseid arenguvestlusi lapsevanemate ja lapsega.

Koolivalmiduskaardi väljastamiseks võib kasutada elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).

Kuidas mõjutab lasteaedade tööd kehtiv liikumispiirang ja 2-meetrise vahe hoidmise nõue?

Lasteaiad jätkavad tööd nagu seni, järgides hoolikalt hügieenireegleid ja muid ettevaatusabinõusid. Kahemeetrise vahemaa nõuet tuleb täita, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Lasteaedade igapäevatöös pole kahemeetrise vahe hoidmise nõue mõistlikult tagatav.

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö? Kas eralasteaed võib ajutiselt uksed sulgeda?

Lasteaia ja muu lastehoiukoha lahtioleku ja töökorralduse üle otsustab selle pidaja. Munitsipaallastehoiu koha puhul on selleks kohalik omavalitsus. Otsust tehes tuleb lähtuda konkreetse piirkonna olukorrast. Eesmärgiks on tagada nii kaua kui võimalik normaalne elurütm. Siiski soovitame kõigil lapsevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta lapsed koju. Haigeid, haigustunnustega ja hiljuti välismaalt tulnud lapsi ei tohi lasteaeda viia.

Kui lasteaed on suletud, siis kas tuleb tasuda kohatasu?

Munitsipaallasteaia puhul otsustab selle kohalik omavalitsus. Erahoiu puhul sõltub kohatasu maksmine kokkuleppest, milleni erahoiu pidaja, lapsevanem ja kohalik omavalitsus jõuavad.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Jah. Küll aga pole soovitav rühmi omavahel kokku lasta.

Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.

Mida teha, kui lasteaed on kinni pandud ja lapsi pole kuhugi jätta, perearst haiguslehte ei väljasta, et lastega kodus olla, ning tööandja keeldub puhkust andmast?

Lastehoiu peab tagama kohalik omavalitsus.

Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et minimeerida nakatumisohtu nii töötajate kui ka laste hulgas?

Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud lasteadadele järgmised juhised.

  • Mistahes haigusnähtudega inimest hoonesse ei lubata.
  • Lapsevanemad ja võõrad hoonesse ei sisene. Laps antakse üle väljaspool hoonet.
  • Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust.
  • Hoones olevate inimeste kontaktide hulk hoitakse võimalikult väike.
  • Rühmade vahel ei liiguta ja sealsete inimestega ei suhelda. Lasteaias asuvad spordiruumid, saalid, ujulad jms ei ole ühiskasutuses.
  • Jälgitakse kõigi lasteaias viibijate tervist, et ennetada ja märgata haigusnähte. Haigestumise vältimiseks rakendatakse meetmeid (näiteks kätepesu, desovahendite kasutamine).
  • Lasteaia tööd ümber korraldades arvestatakse Terviseameti soovitusi suure riskiga töötajate (kõrge vanus, kroonilised immuunsust vähendavad haigused jmt) kohta.
  • Kui lasteaias tuvastatakse haigusnähtudega inimene, isoleeritakse ta viivitamatult. Olukord lahendatakse nii, et nakkuse levik on takistatud ja Terviseameti suuniseid on arvestatud.

Lasteaia direktoril on õigus koostöös kohaliku omavalitsusega oma tööd ümber korraldades leida optimaalne lahendus, sealhulgas kaugõpe vanematele vanuserühmadele.

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Lasteaedade täielik sulgemine halvaks elutähtsad teenused, mille pakkumisega on seotud paljud lapsevanemad. Lasteaialapsi ei saa üksi koju jätta.

Kui see on aga vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jääma lapsega koju. Kindlasti tuleb jälgida pereliikmete tervist ning mitte saata lasteaeda haigeid, haigustunnustega või hiljuti välismaal käinud lapsi. Lasteaial on õigus selline laps koju saata.

Munitsipaallasteaia ja -hoiu lahtioleku ning töökorralduse üle otsustab kohalik omavalitsus, eraasutuse puhul selle pidaja.

Kas lasteaial on õigus keelduda vastu võtmast last, kes on 14 päeva pärast välisreisilt naasmist kodus olnud ja kellel ei ole ühtki haigusnähtu? Mida lapsevanem peaks tegema, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast?

Lasteaia lahtioleku ja töökorralduse otsustab

  • munitsipaallasteaia ja -hoiu puhul kohalik omavalitsus,
  • eraasutuse puhul selle pidaja.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada vajaduse korral lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vähemalt üks vanem on omavalitsusse sisse kirjutatud. See tähendab, et juhul, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Lapse lasteaeda mittelubamine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud kodus püsimise nõuet, laps elab koos või on kokku puutunud perekonnaliikmega või muu inimesega, kes on koroonahaige või selle haiguse kahtlusega. Vanemal on kohustus esitada tõesed andmed võimaliku nakkusohu kohta. Kui sellised asjaolud puuduvad, siis peab lasteaia pidaja otsima sobiva lahenduse.

Kutsume lapsevanemaid siiski üles jätma lapsed koju, kui see on vähegi võimalik.

Kindlasti jälgi enda ja oma pereliikmete terviseseisundit ja ära vii lasteaeda haigusnähtudega last. Lasteaial on õigus haiged lapsed koju saata.

 

Trennid, huviringid ja noortekeskused

 

Kas tänavu suvel tohib üldse korraldada lastelaagreid ja õpilasmalevaid?

Jah, tohib. Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse neid reegleid:

  • kuni 300 inimese piirang,
  • rühmas tohib olla kuni 20 inimest,
  • kehtivad Terviseameti kehtestatud desinfitseerimisnõuded.

Kas trennid ja muu huvitegevus võivad toimuda?

Alates 15. maist on lubatud individuaalne või kuni 10 õpilasega rühmades toimuv tegevus. Õpetaja või muu koolitöötaja on ruumis lisaks kuni kümnele õpilasele. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult, võimalusel järgides 2+2 reeglit.

Kontaktõpe on lubatud vaid siis, kui see on turvaline ja tervisele ohutu nii töötajatele kui õppijatele.

Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele.

Täpsemat infot töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.

Kas erahuvikoolide õpetajad, kes on tööl töölepinguga (ja enamik võlaõigusliku lepinguga), saavad sulgemise tõttu kasutada haiguslehte? Kuidas tagada, et inimesel oleks sissetulek, kui huviringid koolides ja lasteaedades suletakse?

Huvikoolide ruumid on eriolukorras küll suletud, aga soovitame leida sobivaid lahendusi koduõppeks – see tagab töö jätkumise ning sissetuleku.

Riik maksab eriolukorraga seotud töötasu hüvitisi Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused leiab Eesti Töötukassa veebilehel.

Kui esinevad põhjused haiguslehe võtmiseks, on see perearstiga kokkuleppel võimalik. Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.

Kui individuaalõppe õpilane soovib tunniga jätkata enda ruumides ning ka õpetaja on sellega nõus, siis kas nii tohib tundi anda?

Kui tegemist on näiteks pilliõppega muusikakoolis, peaks õppetegevuse korraldama distantsõppe vormis, mitte huvikooli ruumides.

Kuidas toimub avatud noortekeskuste tegevus?

  1. maist võib noortekeskused taas avada, ent järgida tuleb kõiki Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusi.

Noortekeskuse noortega töö korraldamisel tuleb silmas pidada, et ühes rühmas võib olla 10 noort ja noorsootöötaja. Igal ajahetkel peab olema ülevaade noortekeskuses viibijatest.

Soovitatav on

  • vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist,
  • minimeerida lähikontaktsete arvu,
  • hoida kontaktsete ringi võimalikult muutumatuna.

Liikumine noortekeskuses peab toimuma samuti hajutatult ja 2+2 reegleid järgides. Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.

Välitingimustes peab jälgima samu juhiseid nagu sisetingimustes, välja arvatud nõuded ruumi tuulutamise, märgkoristuse ja temperatuuri reguleerimise kohta. Väljas kasutatavaid vahendeid ja üldkasutatavaid pindu peab vastavalt nõuetele puhastama.

Kas me saame arvestada toetussüsteemiga, kui me ei saa teenust pakkuda või kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumast?

Juhul, kui eriolukord ei võimalda tööd teha, korraldab riik vähenenud töötasu hüvitamise Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused leiab Eesti Töötukassa veebilehelt.

Kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumast, võiks kaaluda lepingute ülevaatamist ning kompromissi leidmist. Iseenesest ei muutnud eriolukorra puhul vastu võetud valitsuse korraldus nr 77 õppetasu lepinguid, ent teisalt ei ole põhjust maksta teenuse eest, mida ei osutata.

Haridusvaldkonna eraettevõtjad saavat taotleda kriisi leevenduseks Haridus- ja Teadusministeeriumist toetust möödapääsmatute kulude katmiseks. Rohkem infot https://www.hm.ee/et/uudised/haridusvaldkonna-eraettevotjad-saavad-taotleda-kriisi-leevenduseks-toetust

Millise toetussüsteemiga saab huvikooli pidaja arvestada seoses oma töötajatele tasu maksmisega?

Riik korraldab eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused on üleval nende veebilehel.

Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt eriolukorras tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida. Kui koduõpet läbi viia ei saa ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa vanemalt selle eest ka tasu nõuda. Julgustame huvikoole leidma koostöös vanematega head lahendust, et eriolukorra lõppemisel oleks võimalik huvikoolis jätkata tavapärase õppega.

Olen ettevõtja, pakun huviharidust. Kas keegi kompenseerib mulle saamata jääva tulu?

Võimalusel jätkake huvihariduse pakkumist, kasutades selleks koduõppe võimalusi.

Võite ka suhelda vanematega ja otsida mõistlikku kompromissi osalustasu jätkuvaks maksmiseks kas või mingis ulatuses. Kui jätkate tegevust, andke sellest teada kohalikule omavalitsusele, seda eriti juhul, kui saate neilt toetust.

Täpsema info ettevõtjatele suunatud tööturumeetmetest leiab Töötukassa veebilehelt.

 

Kutseharidus, täiskasvanuharidus ja täiendkoolitus

 

Õpin täiskasvanute täiendkoolituskursusel, kriisi tõttu jäid õpingud pooleli. Kas mul on õigus osa makstud õppetasu tagasi saada?

Kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole pakkunud koduõpet, tuleks esmalt ühendust võtta koolitusasutusega. Tähtis on vaadata üle sõlmitud koolitusleping, mida mõlemad pooled peavad koolitusteenuse pakkumisel järgima. Lisaks tuleks tutvuda ka õppekorralduse alustega, mis reguleerivad muu hulgas õppetasu maksmise ning tagastamise korda. Juhul kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei täida sõlmitud koolituslepingut ja õpet ei toimu, on õppijal õigus leping koolituslepingus sätestatud tingimustel üles öelda.

Kuidas tagada kontaktõppe taastumisel riskirühma kuuluvate õpetajate ja töötajate turvalisus?

Õppekorraldus on kooli otsustada, kuid riskirühma kuuluvate õpilaste ja õpetajate osalemist kontaktõppel peab vältima. Kui vaja, tuleb leida teistsugune lahendus lisatuge vajavate õpilaste toetamiseks. Näiteks võib jätkata koduõpet, kuid suurendada õpetajapoolset individuaalset toetust ja kaasata tugispetsialiste.

Mis saab kutsekoolidest pärast 15. maid?

Kutseõppe korraldus on väga paindlik. Õpilasi võetakse vastu ja nad ka lõpetavad kooli aasta ringi. Seetõttu lähtuvad koolid õppetöö korraldamisel alates 15. maist iga üksiku õpperühma õppekava läbimise seisust. Samuti võtavad koolid arvesse õppetöö, praktika ning kutseeksami korraldamise võimalusi. Õppetöö korraldamise üle otsustab kool juhtumipõhiselt.

Kui teooriaõpe ja praktika toimuvad koolihoones,

  • võib olla ruumis kuni 10 õpilast, arvestades sellel hetkel kehtivaid piiranguid;
  • tuleb vältida tegevuste ja liikumisteede ristumist, järgides ohutusnõudeid;
  • tuleb õppetöö hajutada eri ruumidesse ja eri aegadele, nii et välditakse suurte rühmade kokkupuudet.

Praktikal olevad õppijad on ka eriolukorra ajal tohtinud elada kooli ühiselamus. Kui kontaktõpet jälle lubatakse, tohivad õpilased ühiselamutes majutuda, kui nad järgivad sellel ajal kehtivaid piiranguid.

Kas tohib jätkata töökohapõhist õpet või praktikat?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldised põhimõtted on järgmised.

  • Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui tööandja, õpilane ja alaealise puhul ka vanem sellega nõus on.
  • Ühiselamus elavad õpilased tuleks saata koju. Kui õpilane osaleb ettevõttes praktikal, on erivajadustega või välismaalane ega saa mõjuval põhjusel koju minna, siis võib kool otsustada ka teisiti.
  • Tegevustes tuleb juhinduda eriolukorra juhi korraldustest.

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Välisreise kool korraldada ei tohi, sest olukord sihtriigis võib muutuda. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale juba enne eriolukorda, siis pärast tagasitulekut peaks ta püsima kodus.

Mis saab täienduskoolitustest?

Soovitame tungivalt täienduskoolitused edasi lükata või kasutada nende korraldamisel e-õppe võimalusi.

Tegevustes tuleb juhinduda eriolukorra juhi korraldustest.

Kas keeltekoolis võib õpe jätkuda?

Kuna eesmärk on inimeste kokkupuutumist vältida, siis tuleks statsionaarne õpe pigem ära jätta. Tegevustes tuleb juhinduda eriolukorra juhi korraldustest.

Keeleõppeks saab kasutada mitmesuguseid e-õppe võimalusi. Soovitame ajutise lahendusena leida sobiv rakendus.

Eesti keelt saab tasuta õppida näiteks järgmistel e-kursustel:

Nendel kursustel saab iga soovija oma keeleoskust iseseisvalt arendada. Mõlemad e-kursused on loodud nii vene kui ka inglise keele kõnelejatele.

Kui individuaalõppes õppija soovib õpet jätkata kodus ja õpetaja on nõus tundi andma, kas seda tohib teha?

Kui õppija on täiskasvanu, peaks ta lahenduse õpetajaga kokku leppima. Kindlasti ei tohiks osaleda ega koolitada need, kes on haigusnähtudega, käinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.  

 

Õpe hariduslike erivajadustega laste (HEV) koolides

 

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

Koolides, kus pole võimalik täielikult koduõppele üle minna, tuleb õppetöö korraldada nii, et arvestataks iga õpilase eripära.

Kõik lapsevanemad, kellel see on vähegi võimalik, peaksid lapsed siiski koju jätma. Haigeid ja haigustunnustega lapsi ei tohi kooli lubada.

Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud HEV-koolidele lisajuhiseid ning hoiab nendega ühendust. Lapsevanemad saavad infot koolist.

Kuidas tagada, et HEV õpilased ei jää õppekavast maha? Kuidas nende edasijõudmist kontrollida ja hinnata? Kuidas arvestada puudumisi?

Nii nagu tavakoolid, lähevad ka hariduslike erivajadustega laste koolid üle koduõppele. Õppetöö täpsemad tingimused (sh õppetöös edenemise ja selle hindamise) otsustab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Hästi korraldatud koduõppe puhul ei jää õpilased õppekavast maha.

Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega laste koduõppe korraldamisel.

 

Eksamid koolides

 

Kas on võimalik muuta riigieksami valikut, näiteks registreerida end laia matemaatika asemel kitsa matemaatika eksamile?

Jah. Sellekohane vabas vormis avaldus koos põhjendusega tuleb esitada sihtasutusele Innove (aadressil innove[at]innove[dot]ee) hiljemalt 12. maiks.

Mis saab põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitest?

Tulenevalt valitsuses 4. mail heaks kiidetud määrusest ei toimu 2019/2020. õppeaastal 9. klassi riigieksameid. Põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Aastahinded peavad olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Samas õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines nõrk või puudulik. Neile, kes soovivad keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami, võimaldatakse seda teha.

Gümnaasiumi riigieksamid ei ole sel õppeaastal lõpetamise tingimuseks ehk siis need on vabatahtlikud. Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt rahuldavad või arvestatud. Gümnaasiumilõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus teha järgmised riigieksamid:

  • eesti keel või eesti keel teise keelena,
  • matemaatika,
  • üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam.

Riigieksamid tuleb teha juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Riigieksamid toimuvad mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.

Riigieksamite toimumise ajad:

  • eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020
  • eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020
  • eesti keel teise keelena (suuline) – 1.–3. juuni 2020
  • matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja -piiranguid silmas pidades. Täpsemad juhised edastab koolidele SA Innove.

Kas tasemetööd toimuvad?

Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu.

Kas ilma eksamiteta saab kooliastme lõpetada?

Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimu, kuid neile, kes soovivad keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami, võimaldatakse seda teha. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Loovtöö ei ole põhikooli lõpetamise riiklik tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas seda on eriolukorda arvestades võimalik teha või mitte. Kui eriolukorra tõttu polnud võimalik loovtööd teha, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema.

Gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Abituriendid, kes on tänavu eksamitele registreerunud, saavad soovi korral teha eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimuvad mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.

Kuidas saab astuda gümnaasiumi või ülikooli, kui eksamid jäävad ära?

Kui olukord riigis paraneb piisavalt, võib gümnaasiumikatseid korraldada pärast 15. maid. Selleks on kaks võimalust.

  1. Õpilased teevad katsed kodus.
  2. Katsed tehakse koolimajas nii, et ühte ruumi ei kogune korraga üle 10 inimese ning õpilased on hajutatud eri ruumidesse.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitanud, et nad otsivad sobilikke lahendusi ja on valmis paindlikult tegutsema.

Mis saab kutsekooli lõpetamisest, kui kutseeksamid edasi lükatakse?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud. Lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestub, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit, need lükkuvad edasi kuni olukorra muutumiseni. Seega on võimalik, et ka kutseõppe lõpetamine lükkub edasi.

Kriisiolukorras ei pea Haridus- ja Teadusministeerium otstarbekaks muuta nii põhimõttelist otsust nagu kutseõppe lõpetamine kutseeksamiga. Kutseandjad on paindlikud ja koostöövalmis, et leida võimalusi kutseeksamite korraldamiseks käesoleval aastal ja edaspidi, arvestades kehtivate piirangutega.

 

Õpe välismaal

 

Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.

Minu Erasmuse projekti raames saabuvad Eestisse peagi välismaalased. Kas tohin neid vastu võtta?

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide projekte puudutavates küsimustes palume jälgida informatsiooni sihtasutuse Archimedese veebilehel või pöörduda oma lepingujärse kontaktisiku poole sihtasutuses.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava solidaarsuskorpuse projekti jaoks juba kulutusi. Kas võin projektiga edasi minna?

Juhul kui projekt võimaldab tegevusi, mis ei eelda mobiilsust ja on partneritega kooskõlastatud, siis võib projektiga edasi minna. Kõik reisid ja rahvusvahelised üritused, mis on plaanitud aega enne 18. maid 2020, tuleb edasi lükata ja kulutusi palume selleks ajaks mitte teha. Sõltuvalt projekti tegevustest võib olla otstarbekas lükata projekti tähtaega edasi. Uue tähtaja täpsustamiseks suhelge palun oma projekti koordinaatori ja/või projekti partneritega.

Kas Horisont 2020 projektidele force majeure kohaldub?

Force majeure’i klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul, kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud juhul, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure’i eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).  

Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi, kuid ma/partnerid ei soovi hetkel projektiga jätkata. Mida teha?

Õpirände/projekti tegevused saab eriolukorra tõttu vajadusel edasi lükata, tühistada, katkestada või võimalusel jätkata projektiga distantsilt. Suhelge palun partneriga edasiste tegevuste üle otsustamiseks ja informeerige otsustest oma teisi partnereid ja saatvat organisatsiooni/ülikooli, kes omakorda teavitab nendest SA Archimedest.

Juhul kui projekt katkeb, aktsepteerib SA Archimedes toetuslepingu raames kulusid juhul, kui kindlustusleping kulutusi ei kata (aluseks kindlustusandja otsus) ning toetuse saaja on kasutanud kõiki võimalusi tehtud kulutuste tagasi saamiseks.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi. Kas võin projektiga edasi minna?

Juhul kui projekt/õpiränne võimaldab tegevusi, mis ei eelda mobiilsust ja on partneritega kooskõlastatud, siis võib projektiga edasi minna. Kõik reisid ja rahvusvahelised üritused, mis on kavas enne 18. maid 2020, tuleb edasi lükata ja kulutusi palume mitte teha. Sõltuvalt projekti tegevustest võib olla otstarbekas lükata projekti tähtaega edasi. Uue tähtaja täpsustamiseks suhelge palun oma koduülikooli või projekti koordinaatori ja projekti partneritega.

 

Liikumispiirangud looduskaunites kohtades

 

Kuidas tuleb liikluspiirangu seadmisest teavitada?

Liikluspiirangust tuleb teavitada võimalikult paljudes kanalites (ajalehed, televisioon, raadio, veebileht, kiri) järgmiselt:

  • olulise mõjuga liikluspiirangust vähemalt 14 päeva enne selle jõustumist,
  • muust liikluspiirangust vähemalt 1 tööpäev enne selle jõustumist,
  • erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangust tuleb erandina teavitada esimesel võimalusel pärast selle jõustumist. Piirangu seadmise põhjendused peavad olema igaühele kättesaadavad.

Kui keegi tunneb, et piirang rikub tema õigusi ja vabadusi, saab ta kuu aja jooksul esitada vaide vallale või linnale või kaebuse halduskohtule.

Mida tuleb liikluspiirangu seadmiseks teha?

Kui tee omanik on

  • vald või linn, siis otsustab ta liikluspiirangu seadmise üle ise,
  • riik, siis peab vald või linn esitama liikluspiirangu seadmiseks taotluse Maanteeametile.

Kui luba on olemas, tuleb liikluspiirangu teave avaldada enne piirangu jõustumist

  • Maanteeameti liiklusinfo veebirakenduses,
  • muudes avalikes teabekanalites, näiteks kohalikus ajalehes ja valla või linna veebilehel.

Mida peab kohalik omavalitsus liikluspiirangu seadmisel hindama?

Liikluspiirangu kehtestamise otsuses peab hindama:

  • kas piirang on põhjendatud,
  • milline on selle mõju nii kohalikele elanikele kui ka teistele liiklejatele (näiteks inimestele, kes soovivad pääseda looduskaunisse kohta),
  • kas ei piisa juba kehtivast 2 + 2 reeglist, mille järgi tuleb liikuda üksi või kahekaupa ja hoida teistega vähemalt 2-meetrist vahet.

 

Politsei, avalik kord ja päästekorraldus

 

Kuidas erineb sunniraha rahatrahvist?

Rahatrahv on karistus inimese poolt toime pandud väärteo eest. Väärtegude (ja ka kuritegude) eest on ette nähtud karistused selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda ka üldiselt – selles nähakse seega ühiskondliku hukkamõistu väljendust. Väärteo ja selle eest määratava rahatrahvi suuruse sätestab seadus. Kui näiteks juht on kiirust ületanud, võib teda karistada toime pandud väärteo eest rahatrahviga. See on ette nähtud liiklusseaduses.

Sunniraha aga ei loeta karistuseks, vaid selle eesmärk on mõjutada inimest talle pandud kohustust täitma. Riikliku järelevalve puhul on tavapärane, et inimesele pannakse ettekirjutusega peale kohustus viia oma tegevus õigusaktidest tulenevate nõuetega kooskõlla (näiteks nõutakse vales kohas ladustatud vanade rehvide minema viimist). Ettekirjutuses nähakse ette ka tähtaeg ning tihti lisatakse ka hoiatus – kui määratud tähtajaks ettekirjutust ei täideta, siis on ametiasutusel õigus kohaldada sunniraha. Sunniraha täpne suurus tuleb selles ettekirjutuses kindlaks määrata. Inimesel (või ettevõtjal) on seega võimalus etteantud tähtaja jooksul kohustus täita – sel juhul sunniraha sisse ei nõuta. Selles väljendubki sunniraha mittekaristuslik iseloom.

Enne sunniraha sissenõudmist tuleb läbi viia järelkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ettekirjutus on täidetud. Kui ei ole, siis peavad ametnikud välja selgitama, mis asjaoludel ettekirjutust ei ole (kas üldse või osaliselt) täidetud. Inimeselt küsitakse üldjuhul tema seisukohti ja põhjendusi. Neid arvesse võttes on ametnikel õigus ettekirjutuses sisalduvat sunniraha määra ka vähendada ja sisse nõuda esialgsest sunnirahast väiksem summa. Summat suurendada ei tohi.

Näiteks on nähtud ette sunniraha 2000 eurot selle eest, kui inimene, kellele on kehtestatud liikumispiirang, eirab koduspüsimise kohustust. Ettevõtjale on võimalik määrata sunniraha kuni 9600 eurot. Mõlema näite puhul antakse kõigepealt hoiatus või väljastatakse ettekirjutus ning teatud aeg reeglite täitmiseks. Sunniraha nõutakse sisse vaid siis, kui inimene või ettevõte oma kohustust jätkuvalt ei täida.

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.

Praeguse olukorraga seoses liigub palju igasuguseid kõlakaid, valeinfot jne. Kas valeinfo levitamine on Eestis karistatav?

Jah, on karistatav. Karistusseadustiku (KarS § 262 lg 1) ja korrakaitseseaduse (KorS § 55 lg 1 p 2) koosmõjul võib teadliku valeinfo levitamise eest karistada kas rahatrahvi või arestiga. Karistusseadustik keelab rikkuda avalikku korda. Avaliku korra rikkumisena käsitletakse muu hulgas hirmutamist ja ähvardamist. Teadlik valeinfo levitamine on üks hirmutamise ja ähvardamise viise ning selletõttu karistatav avaliku korra rikkumisena. Loe lähemalt ka õigusteadlase Jaan Ginteri artiklit ajalehes Postimees.

Kas õhtuti ikka tohib väljas käia või on see keelatud ja politsei võib mind kinni pidada?

Kellaajalisi liikumispiiranguid ei ole kehtestatud. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Tervislik jalutuskäik tuleb alati kasuks, kui järgida mõistlikku vahemaad teiste inimestega ja pidada kinni hügieeninõuetest.

Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv politseiametnik võib olla nakatunud?

Haigestunud või haiguskahtlusega politseiametnikud jäävad kohe töölt kõrvale.

Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

Terviseametil ei ole praegu kavas kodukülastusi. Samuti peab iga ametiisik nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada häirekeskusesse numbril 112 või häirekeskuse infotelefonil 1247.

Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.

Kas ma peaksin teavitama politseid või Häirekeskust, kui ma näen tänaval liikumas haiget inimest?

Igal inimesel, kes on kokku puutunud nakatunuga või külastanud viimastel nädalatel välisriike, tuleb jälgida eeskätt ISE oma tervist ning konsulteerida haigusnähtude ilmnedes viivitamata oma perearstiga. Kõrvalistel inimestel on keerukas või lausa võimatu seda linnapildis hinnata. Seetõttu tasub hoiduda ennatlikest hinnangutest teiste terviseseisundile. Kui märkate tänaval abivajajat, kelle tervis või elu on ohus ja kes vajab kohe meedikute abi, teatage sellest häirekeskusele numbril 112.

Kui inimene saabus äsja välismaalt Eestisse, siis kas kodus viibimise kohustuse ajal tohib ta käia näiteks terviserajal jalutamas?

Inimene, kellel on kohustus püsida kodus, ei tohi puutuda kokku teiste inimestega. Seepärast ei peaks ta jalutama rahvarohkel terviserajal.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kas politsei kasutab praegu isikukaitsevahendeid? Millised vahendid on olemas, mida ei ole, kui palju oleks vaja ja kui palju on puudu? Kas politseinikel on olemas desinfitseerimisvahendid?

Politsei- ja Piirivalveameti eesliinitöötajad kasutavad maske, kindaid ja desinfitseerimisvahendeid. Kõiki loetletud vahendeid jagub neile piisavalt.

Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

Eriolukorra ajaks olid kodunõustamised peatatud, alates 18. maist jätkab Päästeamet kodunõustamistega vähendatud mahus. Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumispiirangut rikub?

Me peame kõik koos viiruse levikut tõkestama.

Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, siis püsime kodus ja ei lähe välja haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kes ei ravi end kodus püsides, siis juhime tema tähelepanu sellele, et meil kõigil on ühine vastutus viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Koduspüsimise kohustuse eiramise korral on ette nähtud sunniraha 2000 eurot.

Politsei loodab, et Eestisse välismaalt naasnud inimesed mõistavad koduspüsimise kohustust ning käituvad vastutustundlikult.

Politsei ja Piirivalveamet saab teha selle kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab Politsei ja Piirivalveamet nõude täitmist kontrollida näiteks liiklusjärelevalve käigus.

Missugusest inimeste arvust algab avalik kogunemine?

Avaliku koosoleku või üritusena käsitletakse inimeste koosviibimisi avalikus kohas sõltumata inimeste arvust. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.

Kas politsei ikka endiselt tegeleb kiirusemõõtmistega ka?

Politsei jätkab praegu kõiki oma töid turvalisuse tagamisel, sealhulgas liiklusjärelevalvet.

Kuidas on piiratud alkoholimüük?

Kuni 1. juunini on ühtlustatud alkoholi müügitingimused sarnaseks toidupoodidega, mis tähendab, et näiteks restoranides, kõrtsides, baarides ja teistes toitlustus- ning majutusasutustes ei ole võimalik öösel ja hommikul ehk alates kella 22-st kuni kella 10-ni alkoholi osta.

Kas lastel on üldse õigus õues käia? Kas noortekampade liikumine on lubatud?

Lastel on õigus õues käia, kui tervis on korras. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik tagada. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kui politsei märkab koosviibimisi või kampades olemist, võib ta need laste ohutuse huvides laiali ajada ja lapsed koju suunata.

Kui mul on info, et keegi rikub kodus viibimise kohustust, siis kuhu ma pöördun?

Kui politsei peaks kohale tulema, siis helista numbrile 112. Kui rikkumine toimus juba varem või toimub tulevikus ehk soovid edasi anda info, mis ei vaja kohest reageerimist, siis võta ühendust selle piirkonna politseinikuga, kus sündmus toimus või toimub. Kontaktid on leitavad politsei veebilehel.

Kas politseinik või Terviseameti töötaja võib mind ka tänaval või sõiduteel peatada ja mu tervist kontrollida?

Terviseamet koos politseiga keskendub avalikkuses eestkätt inimeste teavitamisele. Tervisekontrolle tänaval ei tehta. Samas võib tekkida olukordi, kus on vaja haigusnähtudega inimest aidata ja sealhulgas talle kiirabi kutsuda, sellisel juhul minnakse inimesele ikkagi appi.

Kas saan vabatahtlikuna kaasa lüüa? Astuda abipolitseinikuks?

Parim abi korrakaitseasutustele ja kõigile teistele on see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Kui siiski on soov vabatahtlikuna panustada korrakaitsesse ning teie ja lähedaste terviseseisund seda lubab (keegi ei ole nakatunud ega viimase kahe nädala jooksul välisriike külastanud), siis on abipolitseinikuks astumise kohta täpsem info veebilehel https://www.abipolitseinik.ee.

Kes ei soovi abipolitseinikuks hakata, aga soovivad teistlaadi abi pakkuda, registreeritakse prefektuuride koordinaatorite poolt. Kui PPA-l tekib vajadus neid kaasata, siis võetakse abipakkujaga ühendust. Selleks pannakse üles teadaanne Vabatahtlike Värava veebilehele https://www.vabatahtlikud.ee.

Miks alkoholimüügitingimusi piiratakse?

Piirang aitab ära hoida võimalikke alkoholi tarbimisega liialdamise juhtusid nagu näiteks tervisekahjude põhjustamist, erinevate süütegude toimepanemist, teistele või riigi varale kahju tekitamist ja joobes juhtimisega seonduvate liiklusõnnetuste toimepanemist. Loodame, et alkoholist tingitud väljakutsete arv politseile ja kiirabile antud piiranguga langeb või vähemalt püsib stabiilsena. Siis saab rohkem ressurssi suunata koroonaviirusest tingitud olukordade lahendamisele.

Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?

Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.

Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?

Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita. Seda eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on.

Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta, et päästjad ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?

Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kui vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara.

Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud. Alates 18. maist jätkuvad ohutusjärelevalve kontrolli teenused ja vähendatud mahus kodunõustamised. See tähendab, et kodunõustamisi tehakse vaid seal, kus see on hädavajalik, ning kindlasti ei lähe me riskirühma kuuluva inimese juurde. Kemikaali- ja tuleohutusjärelevalve kontrollidega jätkatakse kus vaja, välja arvatud neis hoonetes, mis on viiruse leviku takistamiseks suletud. Edasi liigub ka projekt „Kodud tuleohutuks“ – õigupoolest on projektiga kogu aeg tööd tehtud, kuid nüüd saab minna edasi kodudes tehtavate tööde juurde.

Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?

Kui päästja on haigestunud või nakkusohuga, jääb ta kohe koju. Samuti jäävad koju päästjad, kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.

Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?

Praegu on parim abi päästjatele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Vabatahtliku päästega liitumise kohta saab lugeda rohkem Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee.

Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.

Kas alkoholimüügipiirang kehtib ka lennujaamades ja sadamates või vee ja õhusõiduki pardal?

Ei, piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatavate vee- või õhusõidukite pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

 

Isikut tõendavad dokumendid

 

Kas Politsei- ja Piirivalveameti teenindused on avatud?

Alates 11. maist on Politsei- ja Piirivalveameti teenindused üle Eesti avatud tavapärastel aegadel ehk esmaspäevast reedeni kella 9–17.

Võimaluse korral kasuta iseteenindust http://iseteenindus.politsei.ee/. Vaata ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehte, kust leiad vajalikku teavet dokumentide kohta.

Mis meetmeid on Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides võetud, et tõkestada viiruse levikut?

Kõigis Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides saavad kliendid kasutada desinfitseerimisvahendeid. Klienditeenindajad kannavad maske ja kindaid ning puhastavad regulaarselt töölauda, letti ja muid sageli kasutatavaid pindu ja töövahendeid.

Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

Palun ära tule. Võimaluse korral taotle dokumenti iseteeninduses ja tule dokumendile järele siis, kui haigusnähte enam pole. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kui pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, siis kas saan kohapealt maski?

Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses saad maski juhul, kui Sul on haigusnähud. Siiski palume, et jätaksid haigusnähtude korral teenindussaali tulemata, et hoida nii enda kui ka teiste tervist.

Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?

Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses.

Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema:

  • tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis;
  • Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.

Kuidas saan taotleda ID-kaarti?

Kui Sulle on varem ID-kaart välja antud, pole mingit vajadust teenindussaali tulla. Taotle uus ID-kaart endale ja alaealisele lapsele politsei iseteeninduses aadressil http://iseteenindus.politsei.ee.

Vajaduse korral võtab Politsei- ja Piirivalveamet taotlusi vastu ka posti teel aadressil Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Ankeedi saad alla laadida Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt. Kui Sul endal pole võimalik ID-kaardile järele tulla (nt viibid haiglas), siis Sinu avalduse alusel saab ID-kaardile järele minna kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Taotluse saad esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.

Mida teha, kui taotlen ID-kaarti esimest korda?

ID-kaardi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.

Kuidas saan taotleda passi?

Korduvat passi täiskasvanule ja passi alaealisele lapsele saad taotleda politsei iseteeninduses aadressil http://iseteenindus.politsei.ee. Passi taotlemiseks on Sul vaja fotot, sõrmejälgi ja allkirjanäidist.

  • Kasuta viimase 60 päeva jooksul teeninduse fotoboksis tehtud fotot, sõrmejälgi ja allkirjanäidist, mis on Sinu isikukoodiga iseteeninduse süsteemis seotud.
  • Laadi viimase 6 kuu jooksul tehtud nõuetekohane foto ja allkirjanäidise fotokoopia iseteenindusse üles või saada need e-postiga aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Sõrmejäljed, mis on antud viimase 5 aasta jooksul, on süsteemis juba olemas.

Vajaduse korral saad taotluse esitada posti teel aadressil Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Taotlusankeedi leiad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt, kuid dokumendifoto tuleb saata digitaalselt e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Foto peab olema tehtud viimase 6 kuu jooksul ja süsteemis olevate sõrmejälgede andmisest ei tohi olla möödas üle 5 aasta.

Taotluse saad esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.

Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajaduse korral muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 637 7440 ja e-posti aadress konsul[at]mfa[dot]ee.

Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kas mulle saadetakse pass koju, kui ma ei saa sellele ise järele tulla?

Ei, Politsei- ja Piirivalveamet ei saada Eestis dokumente posti teel.

 

Elamisload, viisad, relvaload

 

Kas relvaeksamid toimuvad?

Jah. Kui oled esitanud taotluse relva soetamisloa või relvaloa saamiseks, siis võtab lubadeametnik Sinuga ühendust ning lepib kokku eksami aja ja koha.

7. mail jõustus relvaseaduse muudatus. Mis lubasid pikendatakse selle alusel 60 päeva võrra?

Pikendatakse kõiki relvaseaduse alusel väljastatud lubasid ja tegevuslubasid, välja arvatud Euroopa tulirelvapass, mille kehtivus lõppeb eriolukorra ajal.

Eriolukord kehtis 17. maini (kaasa arvatud). Seega, kui relvaluba aegus vahemikus 12. märts kuni 17. mai 2020, on selle kehtivusajaks 16. juuli 2020.

Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

Ei. Sulle antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni kordaajamiseks.

Kas välismaalane peab riigist lahkuma, kui tema lühiajalise töötamise registreering lõpeb ja seda ei saa pikendada?

Välismaalased, kelle tagasipöördumine elukohariiki ei ole takistatud, peavad enne registreeringu lõppu Eestist lahkuma.

Välismaalased, kellel oli 12. märtsi seisuga Eesti viibimiseks seaduslik alus ja kellel on koju tagasipöördumine takistatud, võivad Eestis ajutiselt edasi viibida.

Minu relvaluba aegub 1. juunil. Kas seda pikendatakse?

Ei pikendata.

Millal tuleb esitada relvaloa vahetamise taotlus?

Relvaloa vahetamise taotlus tuleb esitada seaduses nimetatud tähtaja jooksul:

  • vähemalt üks kuu enne relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemist;
  • vahetult pärast relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumist;
  • seitsme tööpäeva jooksul alates relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumisest.

Enne relvaloa vahetamist peab relvaloa omaja tõestama, et tema relvaloale kantud relvad on olemas.

Mida teha, kui minu luba aegub pärast 31. maid, kuid tervisetõendit relvaloa pikendamiseks ma arstilt ei saa?

Sel juhul esita relvaloa vahetamise taotlus ilma tervisetõendita. Kooskõlas seadusega määrab Politsei- ja Piirivalveamet Sulle tähtaja, mille jooksul tuleb tervisetõend taotlusele lisada.

Kuidas saan taotleda viisat ja elamisluba?

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätkab elamislubade menetlust ja lühiajalise töötamise registreerimist tavapäraselt. Eesti saatkonnad viisataotlusi praegu vastu ei võta, v.a erandjuhtudel (nt kui on vaja sõita matustele). Elamisloa taotlemiseks tuleb pöörduda PPA teenindusse. Lühiajalise töötamisloa saab taotleda PPA iseteeninduses aadressil: http://iseteenindus.politsei.ee.

Peale eriolukorra lõppu on Sul 10 päeva aega riigist lahkuda või enda siin viibimine uuesti seadustada ehk viisataotlus esitada.

Kui Su viisa lõppes eriolukorra ajal ja Sa viibid Eestis üldkorralduse alusel, saad viisat taotleda juhul, kui:

  • Sul oli 12. märtsi 2020. a seisuga Eestis viibimiseks seaduslik alus;
  • Sa ei saanud eriolukorra tõttu tagasi pöörduda;
  • Sul on täidetud muud viisa taotlemise üldtingimused: olemas on pikaajalise viisa taotlemise ankeet, foto, kehtiv reisidokument, kehtiv tervisekindlustusleping (min 30 000 eurot), viibimise eesmärki ja põhjust tõendavad dokumendid ning riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Enne teenindusse suundumist täida viisade eeltaotluste keskkonnas viisa ankeet (siseriigis taotlemiseks vali pikaajaline D-viisa). Lisaks tasu riigilõiv (vt riigilõivude määrad).

Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses võetakse eriseadme abil sõrmejäljed. Fotoboksis antavaid sõrmejälgi ei saa viisamenetluses kasutada.

Korduva elamisloataotluse saab saata posti teel aadressil Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn või e-posti teel aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Lühiajalise töötamise taotlusi saab esitada politsei iseteeninduses http://iseteenindus.politsei.ee.

Olen nn halli passiga ehk määratlemata kodakondsusega inimene ja viibin välismaal. Minu dokumendid aeguvad või juba kaotasid kehtivuse välismaal olles ja uued on Eestis valmis. Kuidas saan Eestisse tagasi?

Võta ühendust asukohariigi saatkonnaga, et saada tagasipöördumisluba.

Välisesindused ei väljasta välismaalase passi ega määratlemata kodakondsusega inimeste elamisloakaarte. Ka ei saada Politsei- ja Piirivalveamet neid dokumente välisesindustesse.

Tähelepanu! Reisidokument on pass. Ainult elamisloakaardist piiri ületamiseks ei piisa. Kui elamisloakaart kehtib, aga pass kaotab kehtivuse, siis tuleb samuti välisesindusse pöörduda.

Kust saan teada, mis seisus on minu elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise registreerimise taotlus?

Alates 27. maist jätkub varasem menetluskord. Otsuseid tehakse lühiajalise töötamise puhul 15 tööpäeva jooksul ja elamisloa taotluse puhul kahe kuu jooksul. Lisainfot saab menetlejalt või Politsei- ja Piirivalveameti klienditoe numbril 612 3000.

Kust saan infot välismaalaste Eestis viibimise, töötamise ja elamise kohta?

Keerulisemate küsimuste korral pöördu Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate poole e-posti aadressil migrationadvice[at]politsei[dot]ee või telefoninumbril +372 612 3500 (E–R kl 9–15).

Mida teha, kui relvaluba kaotab kehtivuse, kuid uut tervisetõendit praegu ei väljastata?

Politsei- ja Piirivalveamet pikendab automaatselt ajavahemikus 16. märtsist 31. maini aeguvate relvalubade kehtivust. Otsus on seotud tervisetõendite väljastamise ajutise peatamisega.

  • Kui loa kehtivus lõpeb ajavahemikus 16.–30. märtsini, pikendatakse seda 90 kalendripäevani arvates kuupäevast, mil loa kehtivusaeg lõppeb.
  • Kui loa kehtivus lõpeb ajavahemikus 1. aprillist 31. maini, pikendatakse seda 60 kalendripäevani arvates kuupäevast, mil loa kehtivusaeg lõppeb.

Otsus kehtib relvaloa, relvakandmisloa, paralleelrelvaloa ja kollektsioneerimisloa kohta.

Seega ei too loa kehtivusaja pikendamine loa omanikule kaasa mingeid lisakohustusi. Samuti pole kohe pärast kehtivusaja lõppu vaja anda relvi politseile üle.

Relvaloa vahetamise taotlus tuleb esitada peale eriolukorra lõppemist relvaseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul.

Olen kolmanda riigi kodanik. Sain Eesti elamisloa, kuid elamisloakaart ootab Eestis väljastamist. Minu abikaasa on Eesti kodanik. Kas ma saan Eestisse tulla?

Kuna oled Euroopa Liidu kodaniku pereliige, saad Eestisse tulla viisa alusel.

Teine võimalus on esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, et elamisloakaart väljastataks välisesinduses, ja tasuda riigilõiv. Eestisse saad tulla väljastatud elamisloakaardiga.

Kas minu elamisluba muutub kehtetuks, kui ma nakatun koroonaviirusega?

Ei muutu.

 

Liiklus ja sõidukid

 

Kui mul tühistati eriolukorra tõttu lõppastmekoolitus (ainult teooria jäi läbimata), siis kas võin jätkata esmaste juhilubadega sõitmist kuni lahendus on leitud või saan trahvi?

Praeguse regulatsiooni järgi on esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu kindlasti vajalik läbida lõppastme koolitus. Esmane juhiluba, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.

Kas eriolukorra ajal on antud ka juhis, mitu inimest võib autos olla?

Nagu mujal, tuleb ka autoga sõites lähtuda samamoodi üldistest juhistest, mille kohaselt ei viibi koos rohkem kui 2 inimest ja hoitakse piisavalt vahet. Mõistagi kehtib ka siin erand perekondadele.

Kas autokoolide tegevus on lubatud? Autos istub ju üksnes kaks inimest – õpetaja ja sõiduõppija.

Piirangute leevendamisega lubab valitsuskomisjon autokoolidel jätkata mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava juhi koolitusi alates 5. maist.

Sõidutunni läbiviimisel peab jälgima, et:

  • õpetajal ega õpilasel ei tohi olla haigussümptomeid;
  • autos peab olema käte desinfitseerimise vahend;
  • õpetaja ning õpilane peavad enne sõidu alustamist ja pärast sõidu lõpetamist käsi pesema või desinfitseerima;
  • pärast iga sõidutundi puhastab õpetaja auto rooli, käigukangi, käsipiduri jm pinnad;
  • soovi korral kannavad õpilane ja õpetaja kaitsemaski või visiiri.

Seoses autokoolide sõidutundide jätkumisega otsustas Maanteeamet alates 7. maist jätkata riiklike sõidueksamite vastuvõtmisega. Sõidukijuhtide koolituse piirangu üle teevad järelevalvet Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kas Maanteeameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

Kohapeal teenindamiseks on avatud Tallinna, Saue, Jõhvi, Pärnu, Tartu ja Viljandi teenindussaal. Teenindame eelbroneeringu alusel. Uksel kontrollitakse, kas Sul on aeg olemas. Kohapeal aega broneerida ei saa.

Kõige parem oleks, kui eelistaksid kontaktivabu või minimaalse kontaktiga teenuseid – osutame neid kõigis büroodes. Töötasime taolised teenused välja just eriolukorra ajaks, et vältida nakkusohtu.

Kui Sulle hädavajalikku teenust aga ei ole võimalik saada e-teenusena, broneeri Maanteeameti büroosse aeg.

Eksamitest võetame praegu vastu üksnes

  • A-kategooria sõidueksameid (registeerimine autokoolis, alates maikuust ka e-teeninduses);
  • teooriaeksameid (registreerimine e-teeninduses).

Kehtestatud meetmeid vaatab Maanteeamet pidevalt üle ja teavitab edasisest tegevusest. Soovitame värsket infot jälgida Maanteameti kodulehelt.

Kuidas ma saan Maanteeametist kätte vajalikud dokumendid?

Maanteeameti teenindusbürood osutavad vaid hädavajalikke teenuseid. Palun kasuta toimingute tegemiseks e-teenindust ja telli dokumendid endale postiga koju. Registreerimismärgid palun telli pakiautomaati.

Kui mingil põhjusel oled dokumendid siiski tellinud Maanteeameti teenindusbüroodesse, saadab Maanteamet need Sulle posti teel. Palun saada e-posti aadressile info[at]mnt[dot]ee avaldus ja märgi sinna aadress, kuhu Sinu dokument tuleb saata.

Erandiks on digimeeriku kaardid, mis edastatakse tellijale ning mille täpsem üleandmine lepitakse iga kord eraldi kokku.

Kas sõidukite tehnoülevaatuspunktid on avatud?

Jah, tehnoülevaatuspunktid on avatud. Paljud neist rakendavad klientidega suhtlemisel ohutus- ja piiravaid meetmeid. Loodame Sinu mõistvale suhtumisele!

Kas sõidukeid on võimalik arvele võtta?

Sõidukeid on võimalik arvele võtta. Vajalikud toimingud tehakse Maanteeameti e-teeninduse kaudu või muul viisil elektrooniliselt ning dokumendid ja registreerimismärgid väljastatakse üldjuhul ilma otsese kontaktita kokkuleppel Maanteeameti teenindusbürooga.

Juhendi, kuidas seda teha, leiad siit.

Minu numbrimärk on büroos hoiul ja selle tähtaeg lõpeb sel kuul. Soovin numbri kasutusele võtta, kas see on võimalik?

Registreerimismärgi vahetust ei ole Maanteeameti teenindusbüroos praegu võimalik ette võtta. Kõigi hoiul olevate registreerimismärkide hoiustamisaega, mille säilitustähtaja lõpp on järgneva kolme kuu jooksul, on pikendatud kolme kuu võrra. Näiteks, kui säilitustähtaeg oleks lõppenud 27. märtsil 2020, pikenes tähtaeg automaatselt 27. juunini 2020.

Ühissõiduki asemel soovitatakse praegu liikuda jalgrattaga. Kuidas suhtuda jalg- ja tõukerattalaenutustesse?

Rattasõit on tõesti mõistlik valik. Näiteks Vilniuse linn palus Boltil elektritõukerataste laenutamist koguni kavandatust varem alustada, sest ühissõidukitega sõitjate arv on vähenenud.

Viiruse levikut aitavad vältida ettevaatusabinõud:

  • nii jalg- kui ka tõukerattalaenutuse pakkujad peavad rattaid regulaarselt desinfitseerima,
  • sõitja peab pärast laenutatud jalg- või tõukerattasõitu korralikult käsi pesema.

Pean kohe algaval hooajal kasutama põllumajandustehnikat (traktor, haagis vms), kuid see ei ole registris. Mida peaksin tegema?

Praeguses olukorras on võimalik kutsuda Maanteeameti spetsialist masinat kontrollima nii:

  • Traktor, liikurmasin, nende haagise (edaspidi masin) dokumentide koopiad saata elektrooniliselt ette koos väljakutse avaldusega ja riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse leiad siit: "Avaldus spetsialisti väljakutseks (PDF)".
  • Avaldus tuleb saata e-postiga info[at]mnt[dot]ee, märkides e-kirja teemaks masinale lähim büroo (nt Tartu) ja kirje „Avaldus spetsialisti väljakutseks“.
  • Teenindusbüroo informeerib klienti täpsest ajast, millal teenust osutatakse.
  • Kui spetsialist saabub, pea meeles:
  • Masin peab olema õues ligipääsetavas kohas.
  • Masina tehasetähis (kerel või raamil) tuleb eelnevalt puhastada ja see peab olema loetav.
  • Masina uksed tuleb 1 tund enne kontrollija tulekut avada tuulutamiseks.
  • Originaaldokumendid tuleb masinas asetada kontrollijale kättesaadavasse kohta.
  • Kontrollija ja masina läheduses isikuid ei tohi olla. Distants peab olema vähemalt 5 meetrit.
  • Vajadusel suheldakse telefoni teel.
    Masina registreerimistunnistusele ja registreerimismärkidele kättesaamise aja lepib kontrollija kokku taotlejaga.

 

Vabatahtlike töö

 

Kuidas saan vabatahtlikuna kriisi lahendamisse kaasa aidata?

  • Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Ära pane end teisi aidates ohtu ning ära levita ise viiruseid edasi. Järgi Terviseameti juhiseid veebilehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus. Kui kuulud riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust – on mõistlik püsida kodus. Teisti inimesi saaksid aidata näiteks toetavate telefonivestlustega.
  • Kui oled terve ja soovid vabatahtlikuna panustada, alusta enda lähedalt: kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist. Nii saad aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks tähelepanuta. Abi pakkumisel hoidu füüsilistest kontaktidest, et vähendada ja vältida viiruse edasist levikut ning suurema kahju tekitamist.
  • Veendu, et vabatahtlikule tegevusele üleskutsuja, tegevuse eesmärk ja vahendaja on usaldusväärsed. Nii kaitsed end kelmuste eest.
  • Jälgi ametlikke vabatahtliku tegevuse üleskutseid, mis on tehtud usaldusväärsetes kanalites.
  • Praegu on kasutusel kolm ametlikku kanalit: Kogukondaitab, Vabatahtlike Värav ja eesti.ee portaal.
  • Abivajajaid ja vabatahtlikke viib kokku veebileht https://www.kogukondaitab.ee . Sellele veebilehele saad kirja panna nii abivajaduse kui ka abipakkumise. Tegemist on häkatoni „Hack the Crisis“ raames valminud veebilehega.
  • Organisatsioonidele saad vabatahtlikuna oma abi pakkuda Vabatahtlike Väravas veebilehel https://www.vabatahtlikud.ee. Samas leiad tuge vabatahtlikuna tegutsedes. Vabatahtlike Väravast leiad juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks. Portaali haldab MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant.
  • Ettevõtja või eriväljaõppega spetsialistina saad riigile abi pakkuda eesti.ee portaali https://www.eesti.ee/pakunabi vahendusel. Portaali on loonud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga.

Kõigi nimetatud veebilehtede sisu koondub lähiajal veebilehele: https://www.vabatahtlikud.ee. Veebilehte haldab Siseministeerium.

 

Eriolukord

 

Millised piirangud jäävad veel kehtima pärast eriolukorra lõppu, st alates 18. maist?

Kehtima jäävad järgmised piirangud, mis on vajalikud tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast:

  1. Kehtib 2 + 2 reegel.
  2. Koroonadiagnoosiga inimesed ja nende lähikontaktsed peavad püsima isolatsioonis.
  3. Koroonadiagnoosiga inimesel, kes viibib hooldekodus, on keelatud puutuda kokku teiste inimestega, välja arvatud hooldekodu töötajate ja meditsiinitöötajatega.
  4. Toitlustusasutused võivad olla lahti ja alkoholi tohib müüa kuni kella 22ni.
  5. Lubatud ei ole pealtvaatajatega spordivõistlused.
  6. Suletud on ööklubid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jms meelelahutuskohad.
  7. Kasiinod ja mänguautomaatide saalid on suletud kuni 1. juunini, pärast mida võib need avada kui on tagatud 2+2 reegli täitmine ning ruumides kuni 50%-line täituvus. Samuti ei või olla ruumis rohkem kui 50 inimest.
  8. Tallinna-Stockholmi laevaliinil ei toimu kruiisi- jm huvireise.
  9. Kehtivad riigipiiri ületamise piirangud, välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega.
  10. Inimestel, kes on saabunud Eestisse välismaalt, on kohustus viibida 14 päeva isolatsioonis (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).

Valitsus vaatab piirangute vajaduse regulaarselt üle.

Millal võib hakata uuesti avalikke koosolekuid pidama?

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.

Miks valitsus ei avalikusta eriolukorrast tingitud hangete üksikasjalikku sisu?

Avalikkuse huvi hangete vastu on mõistetav, sest tegu on meie ühise maksuraha kasutamisega.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on jõudnud maailma turuolukorda analüüsides järeldusele, et praegu ei ole mõistlik avaldada üksikasjalikku teavet hangete kohta, sest kriisi ajal on maailmas tugev konkurents tarnete saamiseks ja riik ei soovi tarnetest ilma jääda.

Seda lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus, mis ütleb, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis puudutab riigikaitseülesannete täitmist, hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamist ning selleks vahendite muretsemist.

See on võimalik juhul, kui teabe avalikuks tulek võib takistada varu moodustamist, nagu näiteks praegu isikukaitsevahendite puhul. Need tarned on väga tähtsad eesliinil tegutsevatele arstidele, õdedele, politseinikele, päästjatele ja ka kodanikele.

Kuna oht tarnetest ilma jääda on suur, ei avaldata praegu kogu teavet. Kui tarned on laekunud ja eriolukord laheneb, jagatakse edaspidi taas täpsemat teavet.

Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis 17. maini (kaasa arvatud). See ei tähenda, et kõik piirangud kaovad sellest ajast alates. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis jätkuvalt edasi tervishoiualane hädaolukord. Koroonaviiruse leviku tõkestamisest tingitud piiranguid leevendatakse järk-järgult.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra (esialgu 1. maini 2020). 24. aprillil pikendas valitsus eriolukorda 17. maini (kaasa arvatud) 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Teavituse eesmärk on tagada, et võimalike kohtuvaidluste puhul hiljem on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub Eesti kohtutega samadest alustest.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja olukorrast lähtuvad.

Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab inimeste põhiõiguste kaitse.

Vaata Eesti suursaadiku teavitust.

NB! Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures teavitas 16. mail Euroopa Nõukogu peasekretäri koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra lõpetamisest Eestis ning artikkel 15 alusel esitatud derogatsiooni lõppemisest seoses eriolukorra lõpuga. Teatised tehakse kättesaadavaks Välisministeeriumi kodulehel: https://www.vm.ee/ ja https://vm.ee/et/valisministeeriumi-kohustused-rahvusvaheliste-organisatsioonide-ees-eriolukorra-meetmetest.

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad korduma kippuvate küsimuste lehelt kkk.kriis.ee, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

 

Viimati uuendatud: 23. aprill 2020