Sa oled siin

Koroonaviirus, selle ennetamine, tunnused ja levimine

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Kuidas ma saan ennast viiruse eest kaitsta?

  • Järgi hügieeninõudeid: pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.

  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, näiteks ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ning sel ajal, kui seal on vähem rahvast.

  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.

  • Varu koju käsimüügiravimeid, et vajaduse korral alandada palaviku ning leevendada köha ja nohu.

  • Kui Sa vajad oma põhihaiguse jaoks ravimeid, hoolitse selle eest, et Sul on oleks neid piisavalt. Retsepti saab pikendada ka perearstile helistades või e-kirja saates.

  • Helista oma sõpradele ja/või sugulastele, et kokku leppida, mida teha siis, kui Sa jääd haigeks.

Kuidas viirus levib ja millised on selle haiguse nähud?

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Peamiselt levib viirus siis, kui olla lähedases kontaktis nakkuskahtlase inimesega, kellel on haigusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha.

Levik on võimalik ka kontaktnakkusena pindade kaudu (ukselingid, liftinupud jms).

Haiguskahtluse korral jälgi 14 päeva jooksul enda tervist.

Koroonaviiruse nähud on sarnased gripi nähtudega: köha, palavik ja hingamisraskused.

Kui Su terviseseisund on raske, kutsu kiirabi. Seda tehes anna kiirabile ette teada, kui oled käinud koroonaviiruse riskipiirkonnas ja/või puutunud kokku viirusesse nakatunuga.

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Millest sai puhang alguse?

Uus koroonaviirus SARS-CoV-2 on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk ning kui palju inimesi on haiglas?

  1. aprilli seisuga on Eestis koroonaviirus diagnoositud 1149 inimesel. Haiglaravil on 130 inimest, 12 inimest on juhitaval hingamisel. Surnud on 21 inimest. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 23 546 COVID-19 testi.

Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et oluline on kaitsta just vanemaealisi inimesi. Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt. Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 48 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja vähemalt viimased 24 tundi ei ole olnud köha ega kurguvalu.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid kodust lahkuda ainult siis, kui

  • lähed tervishoiutöötajana täitma tööülesandeid või osutad muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • lähed kodu lähedalt hankima igapäevaseks toimetulekuks vajalikke kaupu (nt toit, ravimid) ja keegi teine Sind selles aidata ei saa;
  • Sul on välistatud igasugune kokkupuude koroonaviirusesse haigestunud inimesega;
  • soovid olla õues.

Igal juhul järgi avalikus kohas kehtivaid piiranguid: hoia teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, liigu üksi või kahekesi (piirang ei kehti perega liikudes). Lisaks pead kandma kaasas isikut tõendavat dokumenti.

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teha liikumispiirangute täitmise üle järelevalvet. Kui inimene nõudeid ei täida, on võimalik määrata talle kuni 2000 euro suurune sunniraha.

Vaata ka 28. märtsi korraldust: https://www.riigiteataja.ee/akt/326032020007.

Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

Jah, internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.


Püsi kodus!

 

On teada, et kõige efektiivsem koroonaviiruse leviku ennetamise meetod on vältida kokkupuudet teistega. Enne kui lähed kellegagi kohtuma, mõtle hoolega, kas see on hädavajalik.


Väljas liikudes väldi rahvarohkeid kohti

 

Kuigi viiruse levimine värskes õhus on raskendatud, ei ole see välistatud. Ka õues liikudes väldi rahvarohkeid kohti. Teiste inimestega peaks hoidma 2m distantsi.


Hügieen on aukohal!

 

Sage ja põhjalik kätepesu sooja vee ja seebiga aitab suurepäraselt. Kui ei ole võimalik käsi pesta, siis võib neid desinfitseerida mõne alkoholipõhise vahendiga. Väldi oma näo ja silmade puudutamist.

 

 

Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38.1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0.8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

 

 
 

Kes on riskigrupis?
 

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

 

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?
 

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid:

  • Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.
  • Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu.

COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti kirjutanud ka: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta

https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele.


Säästame neid, kes inimesi aitavad

 

Väga oluline on säästa tervishoiusüsteemi ja tervishoiutöötajaid, kes peavad aitama raskelt haigeid. Kui meil puudub kriitikameel ja me kurname nad ära oma kergetele kaebustele tähelepanu nõudes, ei pruugi neil peagi olla ressurssi tõeliste abivajajate jaoks.


Kaitseme riskigruppi

 

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski.


Avalikus ruumis kanna maski

 

Avalikus ruumis liikudes on turvalisem kanda kaitsemaski. Maski on mõtet kanda ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkus teiste inimesteni.

 

Kui kahtlustan, et võin olla nakatunud?
 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest.

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis kas nüüd olen ka mina haige? Mida peaksin edasi tegema?

Kui Su töökaaslasel tuvastati koroonahaigus, siis soovitame ka Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole, siis kas teine abikaasa võib tööle minna või peab ta samuti koju jääma?

Võimaluse korral peaksid mõlemad abikaasad jääma 14 päevaks koju.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise viiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti ühiskonnaellu tagasi tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist. Terveks tunnistamise eelduseks on, et inimene peab olema olnud vähemalt kaks päeva palavikuta ja vähemalt üks päev respiratoorsete sümptomiteta (eelkõige köha ja kurguvalu). Tervenemise ja seega ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kust saab otse teavet koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

Koroonaviirusest tingitud eriolukorra kohta saab ööpäev läbi küsida Häirekeskuse tasuta infotelefonilt 1247.

 

Välismaalt saabunud

 

Kui inimene saabus äsja välismaalt Eestisse, siis kas kodus viibimise kohustuse ajal tohib ta käia näiteks terviserajal jalutamas?

Inimene, kellel on kohustus püsida kodus, ei tohi puutuda kokku teiste inimestega. Seepärast ei peaks ta jalutama rahvarohkel terviserajal.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Inimene tuli välisreisilt ja püsib kodus, kuid tööandja kodus töötamist ei võimalda ja perearst keeldub haiguslehte avamast, sest haigusnähte ei ole. Mida teha?

Kui tööandja ei luba seda töötajat tööle, siis ta peab ta säilitama töötajale kuue kuu keskmise töötasu seni, kuni ta on töötaja jälle tööle lubanud.

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumispiirangut rikub?

Me peame kõik koos viiruse levikut tõkestama.

Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, siis püsime kodus ja ei lähe välja haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kes ei ravi end kodus püsides, siis juhime tema tähelepanu sellele, et meil kõigil on ühine vastutus viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Kui keegi rikub eriolukorra juhi antud korraldust, siis seaduse mõistes on see haldusrikkumine. Koduspüsimise kohustuse eiramise korral on ette nähtud sunniraha 2000 eurot.

Politsei loodab, et Eestisse välismaalt naasnud inimesed mõistavad koduspüsimise kohustust ning käituvad vastutustundlikult.

Politsei ja Piirivalveamet saab teha selle kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab Politsei ja Piirivalveamet nõude täitmist kontrollida näiteks liiklusjärelevalve käigus.

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kes on viibinud välismaal või kellel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

Töötajatel võiks võimaldada jääda koju 14 päevaks pärast

  • kokkupuudet koroonaviirusega nakatunuga ja/või
  • ohupiirkonnast Eestisse naasmist.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigusnähte ega kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks tal võtta ühendust oma tööandjaga ja temaga kokkuleppel jääda koju ja/või teha kaugtööd.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht. Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja Eesti Haigekassa (alates 9. päevast) töötajale töövõimetushüvitist.

Kui Eestis kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitab Eesti Haigekassa selle samamoodi. Välisriigi arsti tõend tuleb esitada tööandjale, kes lisab sellele tööandja tõendi ja esitab dokumendid Eesti Haigekassale.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab Eesti Haigekassa Euroopa Liidus tekkinud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavakorras.

Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kes väljastab Soome tööandjale esitamiseks karantiinitõendi?

Eestis ei ole kehtestatud karantiini ja sellise nimetusega tõendit ei väljastata.

Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe. Kui ta peab hooldama haigestunud lähedast, siis tuleb võtta hooldusleht.

 

Kuidas kaitsta oma töötajaid?

 

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise viiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.

 

 

Hooldekodud

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

Alates 3. aprilli õhtust ei tohi hooldekodude elanikud hooldekodude territooriumilt lahkuda.

Hooldekodu territooriumilt tohivad lahkuda ainult need elanikud, kellel pole haiguse tunnuseid ja kes tahavad minna koju. Sel juhul tuleb arvestada, et enne eriolukorra lõppu nad enam hooldekodusse tagasi ei pääse.

Neile hooldekodude elanikele, kes on juba eraldi paigutatud (koroonaviirusega nakatunud või nakatunutega kokku puutunud) kehtivad ranged liikumispiirangud. Nemad tohivad kokku puutuda vaid nende hooldekodu töötajatega, kes kasutavad isikukaitsevahendeid. Vajaduse korral viiakse hooldekodu elanik hooldekodust haiglaravile või ravitakse teda kohapeal.

Need nõuded kehtivad kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

      

 

Viimati uuendatud: 6. aprill 2020