Sa oled siin

Koroonaviirus, levik, hoidumine ja äpp HOIA

Koroonaviirus on uus viirus, millega ei Eesti ega maailma arstid ole varem kokku puutunud. Viirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid, mis ohustavad peamiselt nõrgema immuunsussüsteemiga ja vanemaid inimesi. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente ning kõik saaksid järgemööda elus püsimiseks vajalikku hingamistuge. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.

 

Koroonaviiruse sümptomid 

 

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Kõige levinumad sümptomid on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud üldse, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga. Enamikul nakatunutest kulgeb haigus siiski kergelt ja nad paranevad. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse ajal kodusel ravil.


Väljas liikudes väldi rahvarohkeid kohti

 

Kuigi viiruse levimine värskes õhus on raskendatud, ei ole see välistatud. Ka õues liikudes väldi rahvarohkeid kohti. Teiste inimestega peaks hoidma 2m distantsi.


Hügieen on aukohal!

 

Sage ja põhjalik kätepesu sooja vee ja seebiga aitab suurepäraselt. Kui ei ole võimalik käsi pesta, siis võib neid desinfitseerida mõne alkoholipõhise vahendiga. Väldi oma näo ja silmade puudutamist.


Avalikus ruumis kanna maski

 

Avalikus ruumis liikudes on turvalisem kanda kaitsemaski. Maski on mõtet kanda ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkus teiste inimesteni.

 

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

 

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid:

  • Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.
  • Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu.

COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti kirjutanud ka: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta

https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele.

 

Kui kahtlustan, et võin olla nakatunud

Viibisin samal üritusel koroonapositiivsega, kuidas peaksin edasi käituma?

Kui Teil oli lähikontakt COVID-19 haigega, peaksite sellest teada andma Terviseametile, helistades numbrile +372 794 3500. Sealt suunatakse Teid edasi Teie regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib lähikontakti. Täpsemad käitumisjuhised lähikontaktsetele leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/lahikontaktse_juhis_alates1805.pdf

Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida. Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Kui seisund muutub raskeks, kutsu kiirabi telefonil 112.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.

Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud? Mida teha, kui nakatunut pole võimalik teistest eraldada?

Siin on Teile käitumisjuhised 14-päevaseks jälgimisperioodiks:

1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud a) tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel; b) tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral; c) igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks; d) teiste inimestega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks.

3. Järgige terviseohutuse nõudeid: a) peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt; b) vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist; c) tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga); d) köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, siis tuleb kanda maski.

5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis a) helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220; b) öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga; c) kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega lähikontaktis olnud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Lähikontakti koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle:

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 14 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima.

Lähikontaktse 14-päevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Pärast 10-päevast eneseisolatsiooni on võimalik teha koroonaviiruse SARS-CoV-2 test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.

Kas haigusnähtudega kodutud võivad vabalt avalikes kohtades ringi käia?

Varjupaikades ja turvakodudes viibivad inimesed, kes on nakatunud koroonaviirusega, samuti nendega lähedalt kokku puutunud inimesed ei tohi oma viibimiskohast lahkuda, vaid peavad püsima isolatsioonis.

Liikumispiirang kehtib neile alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni.

Varjupaigast või turvakodust tohivad nad lahkuda ainult tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel, samuti elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Kui vaja, viiakse need inimesed haiglaravile.

Kuna inimestel on vaja varjupaigas või turvakodus elada, tuleb seal haiged ja nendega lähedalt kokku puutunud inimesed teistest eraldada.

Teised varjupaigas või turvakodus viibijad peavad toimima samamoodi nagu viirusnähtudeta inimesed, kes elavad koos nakatunuga, kuid ei puutu temaga vahetult kokku.

Politsei kontrollib varjupaigas või turvakodus liikumispiirangu järgimist.

Mida teha, kui olen saanud SMS-i või robotkõne, et olen olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga?

Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 14 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Lähikontaktsetel on võimalik 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni lühendada, kui teha koroonaviiruse test 10 päeva pärast viimast lähikontakti koroonaviirusesse haigestunuga. Kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.

Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid elu- või viibimiskohast lahkuda ainult siis,

  • kui oled saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui lahkud oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui oled tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui hangid elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui Sul on välistatud igasugune kontakt samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui viibid õues ja väldid täielikult kontakti teiste inimestega.

Elu- või viibimiskohast lahkumispiirangu täitmise tagamiseks saab kohaldada haldussunnivahendeid, võimalik on määrata sunniraha kuni 9600 eurot.

Vaata ka Vabariigi Valitsuse 29.09.2020 korraldust nr 336: [https://www.riigiteataja.ee/akt/329092020008].

Milliseid ravimeid kasutatakse koroonahaiguse raviks Eestis? Kas ka meil kasutatakse malaariaravimit nagu mõnes teises riigis?

Koroonaviiruse spetsiifiline ravi puudub, võimalik on leevendada ainult haigusnähte. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Mõnes riigis on katsetatud malaariaravimit, kuid Eestis eksperimentaalset ravi ei praktiseerita.

Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 14 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib Isolatsioonist väljuda, kui

  • ta on vähemalt 72 tundi ilma palavikuta ja
  • ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

14-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.

Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

 

Koroonaviirus ja lemmikloomad

Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

 

Koroonaviirus ja kortermajad

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.

 

Mida peaks teadma koroonaviirusest?

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta veel midagi kindlat öelda.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

 

 

 

HOIA mobiilirakendus

Mis on HOIA mobiilirakendus?

HOIA on mobiilirakendus, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata COVID-19 viiruse levikut. Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega ka esmased suunised, kuidas edasi käituda. Niimoodi saab kasutaja kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades tal astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Miks peaksin HOIA äppi kasutama?

Me kõik loodame, et COVID-19 epideemia raskemad päevad on selleks puhuks seljataga. Sellegipoolest ei tohi me kaotada valvsust. Pandeemia ei ole lõppenud ja kui kasvab inimeste liikumine nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt, on jätkuvalt oht, et haigus hakkab jälle levima. See ei tähenda, et peaksime normaalse elu pausile panema, kuniks teadlased suudavad leida ravimi või vaktsiini koroonaviiruse vastu. Rakendus HOIA on loodud selleks, et võiksime järgmisele lainele minna vastu üks samm viirusest ees. Mida varem nakkuse leviku ahel peatatakse, seda vähem inimesi nakkuse saab ning seda kergemini viirus seljatatakse. Inimeselt inimesele leviku piiramisel on nakatunu lähikontaktsete võimalikult kiire teavitamine oluline abivahend ning HOIA just nimelt seda teebki. Praegu, kui ajad on rahulikumad, on parim aeg seda olulist tööriista tundma õppida ning harjutada selle kasutamist koos oma lähedastega.

Terviseamet juba tegeleb lähikontaktide teavitamisega - milleks siis veel HOIA äppi vaja?

Terviseametis on tõepoolest meeskond, kelle ülesanne on helistada läbi kõik koroonaviirusesse nakatunud, selgitada välja, kellega nad lähikontaktis olid ning neid lähikontaktseid omakorda teavitada võimalikust nakatumisest. See töö on väga oluline, et piirata nakkuse edasi kandumist, ent sel esineb teatud loomulikke puudujääke. Iga nakatunu ei pruugi suuta meenutada kõiki inimesi kellega ta lähikontaktis oli: mõni inimene läheb meelest ära ja mõne inimese puhul ei suuda nakatunu neid lihtsalt tuvastada. Näiteks ei tea nakatunud enamasti, kelle kõrval nad liinibussis istusid. HOIA loob seega olulist lisandväärtust Terviseameti tööle, sest suudab tuvastada ka need lähikontaktid, keda nakatunu ise ei tunne või ei mäleta.

Kas HOIA äpi kasutamine on kohustuslik?

HOIA äpi kasutamine on täiesti vabatahtlik. Meie soov pole kedagi kohustada, vaid anda kõigile võimalus aidata kaasa viiruse leviku piiramisele Eestis.

Mis perioodi jooksul HOIA äppi kasutatakse? Kas seda kasutatakse ainult koroonaviiruse puhul?

Äppi kasutatakse ainult Eesti koroonaviiruse leviku ohjamiseks. Peame olema valmis, et viiruse levikul on Eestis rohkem kui üks laine, seega võib ka äpp olla aktiivses kasutuses rohkem kui ühel perioodil. Esialgu me ei oska öelda, kas HOIA võiks sobida ka mõne teise viirushaiguse leviku piiramiseks, ent oleme sellele võimalusele avatud.

Kas kõik, kes saavad HOIA äpilt teavituse, et nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, saavad õiguse ka testida?

Äpi kaudu teavituse saanud lähikontaktseid koheldakse samaväärselt nende lähikontaktsetega, keda tuvastatakse Terviseameti poolt nakatunu intervjuu käigus. Praeguste juhiste alusel tähendab see seda, et kui sul tekivad sümptomid, siis pääsed ka perearsti kaudu testima.

Kas HOIA äppi kasutades peab koguaeg telefoni kaasas kandma?

HOIA äpp toimib läbi telefonide omavahelise privaatse suhtluse. Kui oled suundumas kusagile, kus võid puutuda kokku teiste inimestega, siis oleks parima tulemuse saavutamiseks tõesti hea rakendust omavat telefoni kaasas kanda. Samuti peab vaatama, et telefonil oleks Bluetooth sisse lülitatud.

Miks ma ei saa ID-kaardiga oma nakkust kinnitada?

Kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tegime esimese äpi väljalaske sellisena, et äpp toetab vaid mobiilseid autentimisvahendeid, milleks Eestis on mobiil-ID ja SmartID. Nii on võimalik äpi kasutajal otse telefonist Patsiendiportaalis oma nakkus kinnitada. Lisaks mobiil-ID ja SmartID põhisele nakkuse kinnitamisele, oleme loomas juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Soovitame igal eestlasel teha endale mobiil-ID või SmartID, mis võimaldavad ka ilma kaardilugejata riigiteenuseid kasutada. Loe lähemalt mobiil-ID kohta siit ja SmartID kohta siit. SmartID on tasuta turvaline nutirakendus, mille laadimise ja seadistamise peale kulub vaid paar minutit.

Olen saanud teavituse lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja peaksin end isoleerima. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

Kuivõrd lähikontaktsed peavad end isoleerima teistest, et nakkust mitte edasi kanda, siis on neil õigus haiguslehele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Õigus haiguslehele on sõltumata sellest, kas lähikontakti on tuvastatud Terviseameti töötaja või HOIA äpp. Iga lähikontaktne peab haiguslehte taotlema perearstilt. Selleks, et perearst võiks kinnitada, et lähikontakt on toimunud, teeb ta järelpärimise Terviseametile.

Seega, kui sinu lähikontakti on tuvastanud äpp, peaksid sa sellest teada andma Terviseametile, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi sinu regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib sinu lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.

Telefoni ekraanile tuli HOIA teavitus, panin selle kogemata kinni ja ei leia enam seda infot.

Vastavalt telefoni mudelile ja operatsioonisüsteemile saadavad telefonid kasutajale iganädalaseid informatiivseid teavitusi, mis sisaldavad summaarset infot nakatumiste arvu kohta. Apple'i iOS-is on võimalik need sisse või välja lülitada valides telefonist Settings - Notifications - COVID-19 Exposure Notifications - Allow Notifications (lülitada kas sisse või välja). Androidi puhul tuleb valida Seaded - Google - COVID-19 kokkupuute märguanded (lülitada kas sisse või välja). Teavitused säilivad ainult teavituste paneelil kuniks kasutaja sellele vajutab või teavituse vasakule või paremale eest ära lükkab.

HOIA äpp saadab kasutajale teate teavituste paneelile sisuga "Uus märguanne. Ava rakendus, et vaadata märguannet", millele vajutades avaneb HOIA äpp. Lähikontakti olemasolu korral kuvatakse äpi avalehel vastavasisuline info koos soovitusega teatud ajani kodus püsida "Sul on olnud 1 lähikontakt COVID-19 haigega. Viiruse leviku riski vähendamiseks püsi kodus kuni xx.xx.xx". See info on äpis nähtav järgmised 10 päeva. Kui kasutaja kustutab HOIA äpist oma andmed kaob ka nakkuse teavitus. Kui kasutaja lükkab teavituse teavituste paneelilt ära, siis on nakkuse teavituse info HOIA äpis ikka nähtav.

Kui kasutan HOIA äppi, kas riik jälgib nüüd minu tegemisi? Kas rahvatervise kaitse kaalub üles õiguse privaatsusele?

HOIA äpi kasutamine ei nõua, et ta loobuksid oma õigusest privaatsusele. Äppi on võimalik kasutada nii, et ükski teine kasutaja ei saa teada sinu nakatumisest ega kokkupuutest nakatunuga. Ühelgi riigiasutusel ei teki äpi kaudu võimalust ühtegi kasutajat jälgida. Kui äpp tuvastab, et oled olnud lähikontaktis nakatunuga, on sul võimalik võtta ühendust Terviseametiga, et sellest teada anda, ent äpi kaudu Terviseamet seda infot ei kogu. Kui osutud nakatunuks, siis see info jõuab Terviseametile läbi laborite ja perearstide, mitte läbi äpi.

Kuidas jäävad nakatunud teistele HOIA äpi kasutajatele anonüümseks? Kui ma saan teada, et puutusin eile kokku nakatunuga, kas ma siis ei või kaudselt välja selgitada, kes see nakatunu oli?

HOIA saadab välja teavituse kui oled olnud lähikontaktis nakatunuga. See teavitus ei ütle sulle kes see nakatunu oli, kus ja kui kaua sa temaga kokku puutusid või millal sa temaga kokku puutusid. Seega ei ole teavituse põhjal võimalik nakatunu isikut tuvastada.

Milliseid andmeid HOIA rakendus kogub?

Iga rakenduse kasutaja kohta genereeritakse lühiajaline anonüümne kood, mis regulaarselt vahetub. Kui oled teise kasutajaga piisavas läheduses, vahetavad teie telefonid teineteise anonüümseid koode. Lisaks koodile endale salvestab telefon kui kaua ta seda koodi nägi ja mis kaugusel selle koodi omanik võis teist selle aja jooksul olla (Bluetooth signaali tugevuse alusel). Kui osutud nakatunuks, siis on sul võimalus oma anonüümsed koodid laadida rakenduse serverisse, kust teised kasutajad saavad need alla laadida, et võrrelda, kas nende telefon on juba sinu koodi näinud või mitte. Muud infot rakendus sinu ega sinu lähikontaktsete kohta ei kogu.

Kus saaksin näha HOIA äpi koodi ja tehnilist dokumentatsiooni?

HOIA koodi ja tehnilise dokumentatsiooniga saab tutvuda lehel https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/hoia. Avatus on meie jaoks oluline, sest võimaldab kõigil ise veenduda, et äpp on turvaline ja privaatne. Lisaks usume, et säärane avatus väliste osapoolte tagasisidele aitab meil äppi veelgi paremaks teha.

Mida teha, kui koroonaviirusega nakatunul pole nutitelefoni HOIA rakenduse kasutamiseks?

Esialgu on HOIA äpp kättesaadav ainult nutitelefonide kasutajatele. Kui nakatunul ei ole nutitelefoni, siis on tal võimalus ikkagi oma lähikontaktseid teavitada: selleks on Terviseametis üles seatud eraldi meeskond inimestest, kes aitavad nakatunul intervjuu käigus oma lähikontaktsed välja selgitada ja neid teavitada.

Millal ja kui palju kasutab HOIA äpp internetiühendust? Mis siis, kui mul ei ole andmesidepaketti? Kui suureks võib mu interneti kasutamise arve sellega seoses minna?

Äpp vajab regulaarseks toimimiseks ainult Bluetoothi. Vähemalt korra päevas võiks telefon olla ühendatud internetivõrku, et kontrollida, kas on olnud lähikontakte. Selle kontrollimise käigus laetakse alla väike kogus infot, mis ei tohiks ületada 200 kb. Seega kasutab äpp internetiühendust vähe ja mobiilne internet ei ole ilmtingimata vajalik − teavituste jaoks vajaliku info allalaadimine toimib ka üle wifi.

Mida tähendab, et HOIA äpp on detsentraliseeritud ehk hajus lahendus?

Lähikontaktide teavitamise telefonirakenduste puhul räägitakse "tsentraliseeritud" ja "detsentraliseeritud" ehk hajusast lähenemisest. Tsentraliseeritud rakenduste puhul toimub lähikontakti tuvastamise arvutus keskses serveris. See tähendab, et serverisse laetakse üles nii nakatunu kui temaga kokkupuutunud isikute anonüümsed koodid, ning serveris toimub arvutus, mis selgitab välja, kas vastavad isikud olid lähikontaktis. Hajusate rakenduste puhul laetakse serverisse ainult nakatunu anonüümsed koodid ning teised telefonid laevad need anonüümsed koodid endale alla. Seega ei saa hajusa lahenduse puhul server välja arvutada lähikontakti toimumist, vaid seda peab tegema inimese, st sinu enda telefon. Tsentraliseeritud lahenduste puhul saab rakenduse serveri omanik (enamjaolt riik) veidi enam infot nakatunute ja nende lähikontaktsete kohta kui hajusate lahenduste puhul. Privaatsusteadurid on välja toonud, et tsentraliseeritud lahenduse puhul on serveri omanikul võimalik luua sotsiaalne graafik nakatunutest, mis on epidemioloogiliste uuringute tarbeks hea, ent mis loob ka võimaluse nakatunu lähikontaktseid kaudselt tuvastada. Hajusa lahenduse puhul ei ole serveri omanikul võimalik nakatunu lähikontaktseid tuvastada ei otseselt ega kaudselt. HOIA on hajus lahendus.

Miks kulutab riik maksumaksjate raha sellistele lahendustele nagu HOIA rakendus, mida alles nii vähe tuntakse?

HOIA on loodud riigi ja Eesti ettevõtete koostöös. Sealjuures on ettevõtted panustanud äpi arendusse tasuta, kuivõrd usuvad selle äpi väärtusesse nakkuse leviku piiramisel ja normaalse elu taastamisel. Seega kulutab riik maksumaksjate raha minimaalselt, ent riigi hinnangul äpp siiski loob maksumaksjatele kasu, võimaldades kodanikel kiiremini reageerida võimaliku nakkusohu korral.

Sain HOIA äpilt teavituse, et olin COVID-19 nakatunuga lähikontaktis. Kas ma jään nüüd ka haigeks?

Kui said äpilt teavituse, siis see tähendab ainult seda, et oled tõenäoliselt olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga. See ei tähenda, et jääd kindlasti haigeks. Oluline on nüüd püsida kodus ja jälgida oma sümptomeid. Kui sul tekib näiteks kuiv köha, palavik või tunned raskust hingamisel, siis võta ühendust oma perearstiga, kes korraldab sinu testimise ja ravi. Oluline on meeles pidada, et kui ka oled saanud nakkuse, ei tähenda see, et nakkus kulgeb raskekujuliselt: enamik juhte kulgeb rahulikult.

Kuidas HOIA äpp töötab?

Rakendust kasutavad telefonid registreerivad läheduses asuvate teiste telefonide Bluetooth signaalide olemasolu. Kui signaal on piisavalt lähedal ja selle kestvus piisavalt pikk, siis salvestub nende telefoni lähikontakti anonüümne kood. Kui nüüd inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, siis laetakse tema seadme anonüümsed koodid kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni varem talletunud. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada.

Kuidas aitab HOIA äpp mind viiruse vastu?

Viirused nagu COVID-19 võivad levida enne sümptomite teket, mille tõttu nakatunu võib enesele ja teistele teadmata haigust edasi levitada. See tähendab, et haigustunnuste tekkimise ajaks võib viirus olla juba teistele edasi kandunud ning ainuüksi sümptomaatiliste inimeste kodus püsimisest ei piisa, et viiruse levik peatada. HOIA äpi kaudu on nakatunul võimalik kiiresti teavitada kõiki inimesi, kellega ta on nakkusohtlikul perioodil lähedalt kokku puutunud. Niimoodi saavad äpi kasutajad varakult teada võimalikust nakatumisest ja saavad astuda samme enese ja teiste tervise kaitseks. HOIA äppi kasutades panustad seega nakkuste arvu vähendamisele Eestis, sõltumata sellest, kas osutud nakatunuks või lähikontaktseks.

Kui palju kasutajaid peab olema, et HOIA äpist oleks kasu?

Mõned uuringud on näidanud, et kui me kasutaksime ainult äppi, võiks 60% elanikkonna kaetusega olla võimalik epideemiat ohjata. Tegelikkuses ei ole nii suure kasutajate hulga saavutamine vajalik, sest äpp on ainult üks mitmest vahendist meie tööriistakastis selle viiruse leviku piiramiseks. See on lihtne ja turvaline kaitsevahend, mille kasutamise tulemusena muutuvad ka kõik teised meetmed tõhusamaks. Oleneb ka, kes on kasutajad – väga palju ringi liikuvad, potentsiaalselt haigestunutega ja üldse rohkemate inimestega igapäevaselt kokku puutuvad võiksid kindlasti äppi kasutada. Kuna üks inimene keskmiselt kannab COVID-19 üle kahele teisele inimesele, siis ei lähe kaua, et ühest nakatunust haigus väga paljudele leviks. Seega iga kasutaja loeb: kui me tänu äpi kasutamisele kasvõi ühe nakkusahela läbi lõikame, siis väldime viiruse suuremat levikut.

Kuidas muuta HOIA äpi keelevalikut?

Rakendus toetab kolme keelt - eesti, inglise ja vene keelt. iOS rakenduse puhul toimub keelevaliku muutmine rakenduses sees. Android rakenduse esimeses versioonis rakenduse keel muutub vastavalt operatsioonisüsteemi keelele. Kui telefon on eesti keeles, siis on seda ka rakendus. Kui telefon on inglise keeles, on rakendus inglise keeles jne. Uuematel Androidi seadmetel saab keelt muuta, minnes Settings -> General management -> Language and input ("Seaded" -> "Üldine haldus" -> "Keel ja sisestus"). Täpsema juhise saab oma telefoni tootjalt. Järgnevates Androidi versioonides lisame rakendusepõhise keelevaliku toetamise.

Sain HOIA äpilt teavituse, et olen olnud lähikontaktis ja peaksin nüüd 14 päeva kodus olema. Olen olnud kodus juba nädal aega, kas tõesti 14 päeva veel?

Kui oled lähikontakti teavituse saabumiseks end juba isoleerinud ja oled kindel, et isolatsiooni käigus ei ole puutunud kokku kellegagi viisil, et nakkus võis üle kanduda, siis arvesta 14 päeva lugemist alates päevast, mil end isoleerisid. Kui isoleerisid end 7 päeva tagasi ja teavitus tuli täna, siis püsi kodus veel 7 päeva.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha koroonaviiruse test. Testi saab teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Kas minu suhtes võidakse kehtestada liikumispiirang, kui olin HOIA äpi teatel lähikontaktis viirusekandjaga?

Kui HOIA tuvastab, et oled olnud lähikontaktis viirusekandjaga, siis soovitab ta sul end 14 päevaks teistest isoleerida ja oma tervist jälgida. Viiruse leviku piiramiseks on säärane ettevaatlikkus hädavajalik. Samuti pakutakse sulle telefoninumbrit, kuhu helistada lisainfo saamiseks. Äpi kaudu pole võimalik kellelgi peale sinu enda tuvastada, et olete olnud lähikontaktis viirusekandjaga, seetõttu ei saa ka keegi sulle kehtestada liikumispiirangut. Oma liikumise piiramine on iga äpi kasutaja enda südameasi, mida ükski teine inimene ega asutus kontrollida ei saa.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha koroonaviiruse test. Testi saab teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Kas HOIA äpil on vanusepiirang?

Ei. HOIA äppi on võimalik kasutada igas vanuses, ka alla 13-aastastel. Kuivõrd äpp ei töötle isikuandmeid, siis ei nõua äpi kasutamine alla 13-aastastelt eraldi vanema nõusolekut. Vanematel on siiski võimalik alati kontrollida, milliseid rakendusi nende laste telefonidesse võib tõmmata. Õiguslike piirangute tõttu pole alla 13-aastasel võimalik oma nakatumist ise äpile kinnitada, kuid nad saavad kasutada rakendust selleks, et ise saada teavitusi lähikontaktist. Tulevastes äpi versiooniuuendustes leiame võimaluse, kuidas ka alla 13-aastase nakatunu haiguse saaks äpile kinnitada.

Terviseameti kontaktijälgija helistas mulle ja ütles, et olen olnud lähikontaktis, aga ma ei ole HOIA äpi kaudu ühtegi teavitust saanud. Kas see tähendab, et lähikontakti ikkagi ei toimunud ja ma ei ole nakkusohtlik?

Ei tähenda. Võib juhtuda, et inimene kellega olid lähikontaktis, ei kasuta äppi ja seega ei tuvastanud sinu telefon ka lähikontakti. Kui teine inimene kasutas äppi, siis ikkagi ei saa teavituse mittelaekumise järgi kindlalt väita, et nakkusohtu ei olnud. Nakkus levib ka kontaktpindade kaudu ning sellist levikut äpp ei suuda tuvastada, küll aga manuaalne kontaktijälgimine. Seega, kui töötad nakatunuga samas kohas, aga näost näkku kokku ei puutunud, siis võid ikkagi olla nakatunud, ehkki lähikontakti inimesega ei olnud ja äpp teavitust ei saatnud.

Mida see tähendab, et HOIA rakenduse kaudu saadetud teavitused saabuvad viivitusega?

Teavituste saabumine sõltub sellest, millal rakendus nakatunute koode küsib ja millal nakatunuga kokku puutusid. Kui puutusid nakatunuga kokku päeval, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle järgmisel päeval. Kui puutusid nakatunuga kokku enne päeva, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle nii pea, kui sinu rakendus koode küsib. Hetkel võimaldab Google ja Apple rakendusliides koode küsida kaks korda päevas.

Kui usaldusväärne on HOIA äpi info?

Äpi peamine funktsioon on sind teavitada ja juhendada, kui võisid olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Seega kasutab äpp kolme sorti teavet: teave lähikontakti kohta, teave nakatumise kohta ning teave tegevusjuhiste kohta.

  1. Lähikontaktiks loetakse seda, kui oled olnud nakatunuga päeva jooksul koos vähemalt 15 minutit ja üksteisest vähem kui 2 meetri kaugusel. Telefonid koguvad infot lähikontakti kohta automaatselt läbi Bluetooth raadiosignaalide ning signaali tõlgendamine kauguseks põhineb põhjalikel rahvusvahelistel uuringutel, mida on muuhulgas läbi viinud ka sinu telefoni operatsioonisüsteemi loonud Google ja Apple.
  2. Inimeste nakatumine kinnitatakse välise tõeallika vastu, milleks Eestis on Terviseamet ja Tervise Infosüsteem. See tähendab, et ükski kasutaja ei saa end märkida nakatunuks, kui ta päriselt haige ei ole. Kui telefon teavitab sind lähikontaktist nakatunuga, võid kindel olla, et teavituse väljasaatnud inimene on ka päriselt nakatunud.
  3. Kui osutud lähikontaktseks, siis sulle kuvatud tegevusjuhised on Terviseameti poolt kinnitatud. Lisaks kuvatakse sulle Terviseameti telefoninumber, kuhu saad lisainfo küsimiseks helistada.

Miks kasutab Android HOIA rakendus asukohateenuseid?

Kuna Bluetooth on positsioneerimistehnoloogia, mis on formaalselt osa Androidi asukohateenustest, nõuab Bluetoothi sisselülitamine Android telefoni rakenduselt luba kasutada asukohateenuseid. Kinnitame, et HOIA äpp ei kogu kunagi infot teie asukoha kohta.

Kas HOIA rakendus saab minu andmetele ligipääsu?

Rakendus ei pääse ligi telefonis olevale teabele (kontaktid, asukoht jms). Kui asud rakenduse kaudu kinnitama oma nakkust, siis suunab rakendus sind edasi riiklikku Patsiendiportaali, ent Patsiendiportaal ei saada rakendusesse tagasi sinu terviseinfot, vaid ainult kinnitab nakatumise fakti rakenduse serverile mitteisikustatud kujul.

Kuidas välditakse infoleket HOIA rakendusest?

Esimene ja kõige olulisem samm infolekke piiramiseks on kogutava info hulga minimeerimine. Rakenduse kogutavad andmed ei ole isikuga seostatavad. Info nakatunute kohta, mis on vajalik nakkushaiguse kinnitamiseks, on hoitud Tervise Infosüsteemis, nagu seda on tänaseks tehtud juba üle kümne aasta. Äpi tarbeks ei looda uut andmebaasi, seega ei looda ka uut infolekkeriski. Rakenduse server kuhu laekuvad nakatunute anonüümsed koodid, paikneb Riigipilves, kus ta on rünnakute eest kaitstud. Isegi siis, kui keegi suudaks serverile ligi pääseda, näeks ta seal ainult hunnikut anonüümseid koode, mis iseeneses mingit infot edasi ei kanna. Rakendus on loodud hajusal põhimõttel, mille tulemusena tekib rakenduse kaudu vahetatavatest andmetest kasulik teave alles rakenduse eri komponentide koostöö tulemusena ja see teave kuvatakse ainult sulle sinu telefonis. Infot, kuidas oma telefoni võimalike infolekete eest paremini kaitsta, loe lähemalt siit.

Milliste nutitelefonide peal saab HOIA rakendust kasutada?

Rakenduse kasutamiseks on vaja Android või iOS operatsioonisüsteemil põhinevat telefoni. HOIA parimaks toimimiseks on vaja kasutada Google & Apple poolt pakutavat lähikontakti teavitamise rakendusliidest. Seetõttu on kasutatavus piiratud viimase 5 aasta jooksul toodetud telefonidega. Android telefonidest sobivad seega kõik telefonid, mis toetavad Android 6.0 operatsioonisüsteemi. Apple'i telefonidest sobivad kõik, mis toetavad iOS 13.5 operatsioonisüsteemi (alates iPhone 6S).

Kas HOIA rakendus telefoni akut väga ei koorma?

HOIA rakendus töötab telefonis taustal ja vajab oma tööks Bluetooth ühendust. Sellega kaasneb ka mõnevõrra suurem akukasutus. Bluetoothi ühenduseks kasutab rakendus Google ja Apple poolt arendatud ametlikku rakendusliidest. See liides püüab võimalikult palju minimeerida rakenduse kasutamisest tulenevat aku tühjenemist ja maksimeerida seadme tööaega.

Kas HOIA äpp töötab ka aku säästureziimis?

Kui seadmel on asukohateenused välja lülitatud, kasutaja valikul või automaatselt akusäästmise eesmärgil, siis kuvab Hoia rakendus sellekohase teavituse. Hoia rakenduse tööks on vajalik asukohateenused uuesti lubada. Need saab üle kontrollida seadme seadete alt "Seaded -> Asukoht -> Kasuta asukohta". Kui asukoht on lubatud, aga HOIA kuvab jätkuvalt teavituse, siis on võimalik, et asukoht pole rakendusele lubatud aku säästmise eesmärgil. Sel juhul tuleb üle vaadata, et seadmel ei oleks aku säästureziimi reziimi sisse lülitatud. Viimase kohta saab rohkem infomatsiooni tootja kodulehelt või https://dontkillmyapp.com/

Kas varasemalt on HOIA rakendusele sarnast süsteemi kuskil kasutusele võetud? Millised olid kogemused ja õpitunnid?

Lähikontaktsete teavitamise äpid on maailma maastikul võrdlemisi uued ja kõige pikem kogemus nendega on olnud Singapuril, kus epideemiat on seni väga edukalt ohjatud. Peamine õppetund on olnud, et selliste rakenduste arendamisel on vaja teha lähedast koostööd firmadega, kes telefonide operatsioonisüsteeme loovad, et hoida ära tüüpilisi probleeme rakenduse toimimises. Seetõttu on Eesti rakendus integreeritud Google ja Apple arendatud rakendusliidesega, mis tagab rakenduse sujuvama toimimise ja võimalikult madala akukasutuse.

Google ja Apple lubavad ise universaalsed äpid teha, milleks Eestile oma HOIA?

Septembri alguses teatasid Google ja Apple, et plaanivad kuu lõpuks lisada Android ja IOS süsteemidesse universaalsed koroonaäpid. Praeguse seisuga ei ole aga teada, kuidas nende äppides nakkuse kinnitamine plaanitud on ja kas seda oleks võimalik ühendada Eesti terviseandmete infosüsteemiga. Seega ei ole praegu võimalik hinnata, kas tulevikus võiks ka Eesti nendele universaalsetele äppidele üle minna või peaks jätkama HOIA arendamist. Ilma diagnoosi kontrollimata enda haigeks märkimist ei saa lubada, sest siis oleks võimalik äppi kasutada asjata paanika külvamiseks.

 

Viimati uuendatud: 14. november 2020