Sa oled siin

Kultuur ja meelelahutus

Alates 9. augustist kehtivad järgmised piirarvud:
 

 

Mis piirangud kehtivad meelelahutusasutustes?

Alates 9. augustist on sisetingimustes toimuvatel kontrollita üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. Sisetingimustes kehtib piirarv kogu hoones või territooriumil. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Alates 2. augustist on üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, jumalateenistusi, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

Alates 9. augustist on sisetingimustes toimuvatel kontrollita üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. Sisetingimustes kehtib piirarv kogu hoones või territooriumil. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Alates 2. augustist on üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, jumalateenistusi, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

Alates 3. maist taastub siseruumide lugemissaalides avariiulite ja eelregistreerimiseta internetiarvutite kasutamise võimalus ning kohapeal väljaannete laenutus ja tagastus.

Mida ma suurürituse korraldajana pean enne ürituse algust kontrollima?

Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima tõendit või kiirtesti kohapeal ning tuvastama esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka korraldamisega seotud inimesi, sealhulgas tehnilist meeskonda, toitlustajaid ja esinejaid. Kontrollimata inimesi ei tohi üritusele lubada.

Alates 9. augustist võib korraldaja küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Kas kõigi suurürituste korraldajad peavad inimesi kontrollima ja testima?

Regulatsiooni ei rakendata avalikus linnaruumis toimuvatele üritustele, nt Vanalinna päevad ja muud tänavatel, parkides jne toimuvad üritused, kus inimesed liiguvad ühest tegevuskohast teise ning ei ole piiratud ala ürituse toimumiseks.

Kas ma saan ka siis suurüritusele minna, kui mul pole digitõendit?

Jah, kui inimesel pole digitõendit või ta ei soovi seda kasutada, peab korraldaja tagama kohapeal võimaluse teha antigeeni kiirtest. Kui testi tulemus on negatiivne, saab inimene üritusel osaleda.

Alates 9. augustist võib korraldaja küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Kas ma saan ka sellisel juhul üritusele minna, kui ma pole vaktsineeritud?

Jah. Suurüritustel tohivad lisaks vaktsineeritutele osaleda inimesed, kes on COVID-19 läbi põdenud (viimase 6 kuu jooksul) või negatiivse testitulemusega inimesed. Üritusel või tegevuses osalemiseks saab kuni 48 tundi varem teha antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Üritusel või tegevuses osalemiseks peab testitulemus olema negatiivne.

Kui ma sain eile vaktsiinisüsti, siis millal ma võin suurüritusele minna?

Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Kui turule tuleb uusi COVID-19 vaktsiine, siis nende puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning on vaktsineeritud ühe doosiga, lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul eespool nimetatud tähtaegadest.

Kui kaua peab pärast teist süsti ootama, et tõend nö kehtima hakkaks, ning kas kõigile vaktsiinidele on sama ajakava?

Eestis on see periood vaktsiiniti erinev. Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Kui turule tuleb uusi COVID-19 vaktsiine, siis nende puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Kui isik on haiguse läbi põdenud ning on vaktsineeritud ühe doosiga, lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul eespool nimetatud tähtaegadest.

Kas suurürituse korraldamine tuleb kooskõlastada ka terviseametiga?

Üritust terviseametiga kooskõlastama ei pea, küll aga annavad nad kindlasti nõu ja juhiseid, kuidas seda läbi viia ja ohutust tagada.

Kas firma suvepäevadel võib kasutada apteegis saadavaid kiirteste, et kontrollida mitte põdenute jka mitte vaktsineeritute tervist covidi osas või peab see olema med. asutuses tehtud ka siseürituse tarbeks?

Kui tegemist ei ole avaliku üritusega siis piirangud ei kohaldu, kuid kõikide ohutusmeetmete rakendamine on tungivalt soovituslik, sest nendel üritustel kogunevad isikud, kes üldjuhul igapäevaselt ei lävi ning võivad nakkust levitada. Kui tegemist on rohkema kui 50 isikuga, siis soovitame ürituste korraldamisel vähemalt isikute nakkusohutust kontrollida kiirtestide vmt meetmetega. Sellisel juhul ei pea testimist läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Oluline on, et suursündmust ei jääks meenutama negatiivsed mälestused.

Alates 09.08 on väljas lubatud kuni 100 inimest, kas sinna on arvestatud ka pered, kes tulevad alla 18 aastaste lastega?

Isikute piirmäära arvestusse lähevad kõik külastajad, kliendid, sealhulgas alla 18-aastased isikud, kelle nakkusohutust ei kontrollita.

Millised piirangud kehtivad muuseumidele ja näitusasutustele?

Alates 9. augustist on sisetingimustes toimuvatel kontrollita üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. Sisetingimustes kehtib piirarv kogu hoones või territooriumil. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Alates 2. augustist on üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, jumalateenistusi, muuseume ja näitusi.

Kuidas korraldada suvel erandina suursündmusi?

Alates 9. augustist on sisetingimustes toimuvatel kontrollita üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. Sisetingimustes kehtib piirarv kogu hoones või territooriumil. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest. Üritusel või tegevuses osalemiseks saab kuni 48 tundi varem teha antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Üritusel või tegevuses osalemiseks peab testitulemus olema negatiivne. Alates 9. augustist ei pea ürituse korraldaja võimaldama antigeeni kiirtesti teha ka vahetult enne ürituse toimumist. Korraldaja võib küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Alates 2. augustist on üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, jumalateenistusi, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Kas haiguse läbipõdemine on piisav või tuleb ka vaktsineerida ja testida, et tõend oleks kehtiv?

Oluline on aru saada, et tegemist on kolme erineva tõendiga – immuniseerimise tõend, testitõend ja läbipõdemise tõend. Eesti arstide ja teadlaste nõukogu on teadusandmete põhjal teinud soovituse vaktsineerida läbipõdenuid kuus kuud pärast läbipõdemist ühe doosiga. Ehk senikaua kehtib läbipõdemise tõend ning hiljem kehtib immuniseerimise tõend.

Kui mul ei ole nutitelefoni, kust oma digitõendit näidata, siis kuidas ma üritusele pääsen?

Digitõenditega on võrdsustatud selle väljatrükk, kohapeal negatiivse tulemusega kiirtesti tegemine ja ka välismaal väljastatud tõendid.

Kas ma pean üritusele minnes tegema alati antigeeni kiirtesti?

Juhul kui inimesel on olemas digitõend, mis tõendab tema vaktsineeritust, läbipõdemist või viimase 72 h jooksul tehtud negatiivse PCR testi olemasolu või kuni 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtesti olemasolu, siis piisab sellest ning kiirtesti tegema ei pea.

Kas antigeeni kiirtest peab olema kohapeal tehtud või võin ma selle ka kodus teha?

Jah, ürituse korraldaja peab tagama testi tegemise enne üritust. Küll aga võib ürituse korraldaja võimaldada kiirtesti tegemist kuni 24h enne ürituse algust, nt kui üritus algab hommikul vara, siis võib korraldaja avada testimispunkti ka eelmisel õhtul, et vähendada koormust ja ajakulu ürituse alguse hommikul. Kodus ise kiirtesti tegemisest ei piisa, kuna digitõendeid väljastatakse esialgu vaid PCR testitulemuse pealt, kuid töötame selle nimel, et tulevikus väljastada tõendeid ka antigeeni kiirtestide pealt.

Alates 9. augustist ei pea ürituse korraldaja võimaldama antigeeni kiirtesti teha ka vahetult enne ürituse toimumist. Korraldaja võib küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Mida laps peab tegema, et suurüritusele pääseda?

Oma nakkusohutust ehk vaktsineerimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust ei pea esialgu tõendama alla 18-aastased inimesed. Kui vaktsineerituse hõlmatus alla 18-aastaste hulgas suureneb ja noortel on olnud võimalus saada ka teine vaktsiinidoos, vaadatakse vanusepiir üle.

Kes suurüritusel tehtava kiirtesti eest maksab?

Antigeeni kiirtesti tegemist peab võimaldama ettevõtja või ürituse korraldaja, kuid testi eest maksmise üle otsustab ettevõtja. Antigeeni kiirtesti tegemine võib osalejale tähendada üritusel osalemisel või teenuse kasutamisel lisatasu kiirtesti tegemise kulu võrra, aga selle võib ürituse korraldaja arvestada ka nt juba piletihinna sisse või pakkuda pileti ostmisega kaasneva hüvena.

Kas nii suurte ürituste korraldamine ei ole ohtlik ega too kaasa uut nakatumislainet?

COVID-19 tõendiga on inimesel võimalik näidata, et ta on terve ega ohusta kedagi enda ümber. Seda tänu varasemale läbipõdemisele, negatiivsele testitulemusele või vaktsiinile. Mida rohkem on digitõendi kasutajaid, seda rohkem saab sündmustest ohutult osa võtta ka veel ülejäänud inimesi. Seega pakub see ettevõtjatele ja klientidele suuremat vabadust ja võimaldab tegevusi ja teenuseid pakkuda suuremale hulgale inimestele ja seda uut nakatumislainet vältides.

Eesti: kui üritustel on piirang 100 külastajat kas siis on sinna juurde veel ürituse korraldajad või on need korraldajad seal juures juba?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.2021 korraldusele nr 270 ei rakendata kehtestatud piirarvu neile, kes on seotud ürituse või tegevuse korraldamise või läbiviimisega, samuti koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. See tähendab, et spordivõistluse korraldamisel rakendatakse väljas 100-inimeselist piirarvu pealtvaatajate suhtes, kuid mitte sportlaste, treenerite ja kohtunike suhtes. Samuti ei arvestata kohvikus või restoranis 50-inimeselise piirarvu sisse teenindajaid ja koha omanikke.

 

Viimati uuendatud: 4. august 2021