Sa oled siin

Kultuur ja meelelahutus

Mis piirangud kehtivad meelelahutusasutustes?

COVID tõend

Meelelahutusasutustes tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks teatrisaali või konverentsiruumi rentimisel eraürituse tarbeks.

Asutustel on kohustus kontrollida COVID tõendite ehtsust ja kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Hajutatus

Avalikes siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite kontrollimisele tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 6000 ja õues kuni 12 000 inimest.

Nõuded meelelahutusasutuse töötajatele

Töösuhetes on töötajate tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele: sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel.

Lisaks loetletud tegevustele loetakse meelelahutusteenuseks parvsaunu, peobusse või teisi vaba aja ning meelelahutusega seotud tegevusi. Kuivõrd osaliselt on meelelahutusteenused kaetud kinodele, muusikaüritustele, teatritele kehtestatud meetmete ja piirangutega, siis täiendavalt loetakse meelelahutuseks hasartmängude korraldamist, lõbustusparke (sh mängutoad) ja mängusaale.

Alates 25.10.2021:

Meelelahutusasutustes tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada kehtiv COVID tõend, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kaitsemask

Kaitsemaski kandmine on tungivalt soovituslik. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

COVID tõend

Kinos, teatris, kontserdil (k.a. kirikukontserdid) tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. COVID tõendit tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks eraürituste tarbeks teatri-, kinosaali või konverentsiruumi rentimise puhul.

Asutustel on kohustus kontrollida COVID tõendite ehtsust kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Hajutatus

Siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite kontrollimisele tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Nõuded meelelahutusasutuse töötajatele

Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele: sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel.

Alates 25.10.2021: Kinos, teatris, kontserdil (k.a. kirikukontserdid) tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada kehtiv COVID tõend, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendeid esitama ei pea.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kaitsemask

Kaitsemaski kandmine on tungivalt soovituslik. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

Kaitsemask

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides (ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit) tuleb kanda maske või katta nina ja suu. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Hajutatus

Avalikes siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite kontrollimisele tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

COVID tõend

COVID tõendit raamatukogus esitama ei pea, välja arvatud samal territooriumil toimuvatel üritustel, kus nakkusohutuse kontroll on kohustuslik.

Nõuded raamatukogude töötajatele

Töösuhetes on töötaja tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Alates 25.10.2021:

Raamatukogudes ja teistes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb kanda kaitsemaski. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Maski peavad kandma kõik üle 12-aastased ning teenusepakkujal on õigus maskita inimesi oma teenindusalale mitte lubada. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab ta vastunäidustuse kohta esitama tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.

Maski kandmine on üldjuhul iga inimese enda vastutus, kuid kaubanduses, teeninduses ja teistes avalikes kontrollimata siseruumides peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad.

Mida ma ürituse korraldajana pean enne ürituse algust kontrollima?

Enne ürituse või tegevuse algust peavad alates esimesest osalejast kõik 18-aastased ja vanemad haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud, samuti kas PCR või antigeeni kiirtesti teinud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi.

Korraldaja peab kontrollima COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Samuti võib korraldaja Terviseameti juhiseid jälgides pakkuda kiirtesti tegemist võimalust kohapeal, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi tegevusloa omaja juures ise korraldama.

Alates 25.10.2021: Enne ürituse või tegevuse algust peavad kõik 18-aastased ja vanemad inimesed alates esimesest osalejast esitama kehtiva COVID tõendi. Üritusel saavad osaleda inimesed, kes

  • on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi)
  • on COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva).
  • ei saa end tervislikel põhjustel vaktsineerida, kui nad esitavad asjaolu kinnitava tõendi, mille on väljastanud arst.

Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Korraldaja peab kontrollima COVID tõendite ehtsust ja kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kas kõigi ürituste korraldajad peavad kontrollima COVID tõendeid?

COVID tõendit ei pea kontrollima piiramata territooriumiga väliüritustel, näiteks sündmused, mis toimuvad ühes linna asumis, tänavatel või metsas, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.

Samas, kui ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, stardikoridor, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu sarnane tegevus, tuleb viimasel osalemiseks esitada kehtiv COVID-19 tõend.

Erandiks on ka välistingimustes piiramata alal korraldatud avalikud koosolekud ning piiratud tingimustes ka siseruumis toimuvad avalikud koosolekud. Tähele tuleb panna, et avalik koosolek on selles kontekstis inimeste koosolemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust.

Kas ma saan ka siis üritusele minna, kui mul pole digitõendit?

Jah, kui inimesel pole digitõendit või ta ei soovi seda kasutada, saab nakkusohutust tõendada ka testiga. Kui testi tulemus on negatiivne, saab inimene üritusel osaleda.

Korraldaja võib terviseameti juhiseid järgides pakkuda kiirtesti tegemise võimalust kohapeal, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi tegevusloa omaja juures ise korraldama.

Alates 25.10.2021: Negatiivne testitulemus ei ole üritusel osalemiseks tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kui inimene on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva), saab ta esitada tõendi väljatrüki või tõendada oma vaktsineeritust nn kollase immuniseerimispassiga. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Kas ma saan ka sellisel juhul üritusele minna, kui ma pole vaktsineeritud?

Jah. Üritustel tohivad lisaks vaktsineeritutele osaleda inimesed, kes on COVID-19 läbi põdenud (viimase 6 kuu jooksul) või negatiivse testitulemusega inimesed. Üritusel või tegevuses osalemiseks saab kuni 48 tundi varem teha antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Samuti saab enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2-antigeen-RTD testi Terviseameti juhiste kohaselt teha üldapteegi tegevusloa omaja juures kuni 48 tundi enne tegevuses või üritusel osalemist.

Üritusel või tegevuses osalemiseks peab testitulemus olema negatiivne.

Alates 25.10.2021: Vaktsineerimata saab üritusel osaleda ainult juhul, kui inimene

  • on alla 18-aastane
  • on COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva)
  • ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida ning ta esitab asjaolu kinnitava tõendi, mille on väljastanud arst.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kui ma sain eile vaktsiinisüsti, siis millal ma võin suurüritusele minna?

Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Kui turule tuleb uusi COVID-19 vaktsiine, siis nende puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning on vaktsineeritud ühe doosiga, lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul eespool nimetatud tähtaegadest.

Kui kaua peab pärast teist süsti ootama, et tõend nö kehtima hakkaks, ning kas kõigile vaktsiinidele on sama ajakava?

Eestis on see periood vaktsiiniti erinev. Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Kui turule tuleb uusi COVID-19 vaktsiine, siis nende puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Kui isik on haiguse läbi põdenud ning on vaktsineeritud ühe doosiga, lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul eespool nimetatud tähtaegadest.

Kas suurürituse korraldamine tuleb kooskõlastada ka terviseametiga?

Üritust terviseametiga kooskõlastama ei pea, küll aga annavad nad kindlasti nõu ja juhiseid, kuidas seda läbi viia ja ohutust tagada.

Kas firma meeskonnaüritusel, suvpäevadel või jõulupeol tuleb kontrollida COVID tõendeid?

Sõltub ürituse toimumiskohast.

Kui füüsiline isik korraldab tegevuse oma koduhoovis ja piletiraha ei küsi või tellib ettevõte töötajatele toitlustuse kontorisse, siis on tegemist eraüritusega ning COVID tõendeid kontrollima ei pea.

Kui aga eraürituse jaoks reserveeritakse restoran, meelelahutusasutus (nt teater, kinosaal või ka saun) või mõni muu avalik ruum, tuleb kontrollida COVID tõendeid.

Testidest on lubatud nii kuni 72 h jooksul tehtud PCR test, kuni 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtest kui ka SARS-CoV-2 antigeen-RTD test tegevuse asukohas Terviseameti juhiste kohaselt. Oluline on, et suursündmust ei jääks meenutama negatiivsed mälestused.

Alates 25.10.2021: Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav, vaid kõigil 18-aastastel ja vanematel tuleb esitada kehtiv tõend, et nad on vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Mida peab silmas pidama kiirtestide tegemisel?

Arvestama peab järgnevaga:

Kiirtestid kehtivusega 48h:

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste
  • Viib läbi tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul oma meditsiinikeskustes, eraldi testimispuntides (nt Confido 17 kohta üle-Eesti; Corrigo Ida-Virumaal)
  • Testi tulemused kantakse tervise infosüsteemi
  • Isik saab tõendi negatiivse tulemuse tõendamiseks
  • Teenuse eest tasub isik ise

Kiirtestid kehtivusega vaid konkreetsel sündmusel, teenuse osutamisel kohapeal

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud antigeeni kiirteste
  • Testi viib läbi külastaja ise sündmusele või teenuse tarbimisele saabudes kohapeal
  • Testi tegemist juhendab vaktsineeritud tegevuse eest vastutav isik, võimalus palgata ka tervishoiuteenuse osutaja
  • Ettevõtja võib võtta teenuse eest tasu

Kui testi tulemus on positiivne või ebaselge - peab jääma isolatsiooni ja võtma ühendust oma perearstiga, et kinnitada diagnoos PCR testiga.

Täpsem info Terviseameti juhend kiirtestide tegemiseks.

Alates 25.10.2021: Negatiivne testitulemus ei ole Eestis tõendina piisav kontrollitud avalikes ruumides tegevustest osavõtmiseks. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kas hajutatuse nõue on sama mis 2+2 reegel?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Alates 25.10.2021: Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti perekondadele või juhtudel, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Tegevuse eest vastutav isik (s.o. kaupleja, teenusepakkuja, ürituse korraldaja, toitlustusettevõte jne) tagab, et alal või ruumis ei viibiks ebamõistlikult palju inimesi. Täpset vahemaad valitsuse korraldusega kehtestatud ei ole - hajutatuse tagamine tähendab, et isikute grupid (nt perekonnad) või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis.

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Kui kohalik omavalitsus, tarbijakaitse, politsei piirkondlik patrull vm järelevalveasutus tõlgendab osapoolte kohustusi valesti, siis kuhu peaks ettevõtja või ettevõtjate esindusorganisatsioon olukorra lahendamiseks pöörduma?

Kõigi korrakaitseorganite tegevuse peale saab esitada vaide või vaidlustada kohtus. Alati saab nii ettevõtja kui ka eraisik ennetavalt pöörduda küsimuste või täpsustuste puhul riigiinfo telefonile 1247 või kirjutada kontaktidele covid19[at]mkm[dot]ee.

Millised piirangud kehtivad muuseumidele ja näitusasutustele?

COVID tõend

Muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. COVID tõendit tuleb küsida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks näitusesaali või konverentsiruumi rentimisel eraürituse tarbeks.

Asutustel on kohustus kontrollida COVID tõendite ehtsust ja kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Hajutatus

Avalikes siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite kontrollimisele tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Nõuded muuseumide ja näitusasutuse töötajatele

Töösuhetes on töötajate tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele: sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel.

Alates 25.10.2021: Muuseumis ja näituseasutuses tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada kehtiv COVID tõend, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kaitsemask

Kaitsemaski kandmine on tungivalt soovituslik. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Kas haiguse läbipõdemine on piisav või tuleb ka vaktsineerida, et COVID tõend oleks kehtiv?

Haiguse läbipõdemine on nakkusohutuse tõestamiseks piisav, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva. See tähendab, et COVID-19 läbipõdemistõend kehtib kuus kuud.

Kui läbipõdemistõend hakkab aeguma, tasub end vaktsineerida: neil, kes on on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Koroonahaiguse läbipõdenuid soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel saab vaktsineerimiskuuri lugeda lõpetatuks ning maksimaalse kaitse saavutamisel hakkab kehtima vaktsineerimistõend. Maksimaalse kaitse saavutamine on vaktsiiniti erinev: Pfizer-BioNTech Comirnaty 7 päeva peale teist doosi, Spikevax (Moderna) 14 päeva peale teist doosi, Vaxzevria (AstraZeneca) 15 päeva peale teist doosi ja Janssen (Johnson & Johnson) 14 päeva peale ühte doosi.

Tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on patsiendiportaali digilugu.ee sisestanud uue info. Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi[at]tehik[dot]ee.

Kui mul ei ole nutitelefoni, kust oma digitõendit näidata, siis kuidas ma üritusele pääsen?

Digitõenditega on võrdsustatud selle väljatrükk, nn kollane vaktsineerimispass ja ka välismaal väljastatud tõendid.

Mida laps peab tegema, et üritusele pääseda?

Lapselt ei nõuta COVID tõendit: oma nakkusohutust ehk vaktsineeritust või COVID-19 haiguse läbipõdemist ei pea kontrollitud tegevustes osalemiseks (sh üritused, meelelahutus, huviharidus) tõendama alla 18-aastased inimesed.

Sarnaselt täiskasvanutega on üle 12-aastastel lastel tungivalt soovitatav kanda kaitsemaski ka kohtades, kus COVID tõendeid kontrollitakse. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab tõhusalt koroonaviiruse delta tüve edasikandumist.

Üritusele tuleb minna tervena, haigena (või ka lihtsustatud karantiinis olles) peab jääma koju.

Kas 18-aastased üritusele tulijad peavad esitama vaktsineerimisetõendi või negatiivset testi? Kas peab olema PCR test või võib olla mingi muu lubatud test? Kas ürituse korraldaja võib omaalgatusel läbi viia testimise?

Oma nakkusohutust ehk vaktsineerimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust ei pea esialgu tõendama alla 18-aastased inimesed.

Ürituse korraldaja ei pea võimaldama antigeeni kiirtesti kohapeal, aga võib endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi loa omaja juures ise korraldama.

Testidest on lubatud nii kuni 72 h jooksul tehtud PCR test kui ka kuni 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtest.

Millise lahendusega ja kuidas saab ürituste korraldaja lugeda digitaalset COVID tõendit?

Digitaalseid EL COVID tõendeid saab kontrollida veebilehel kontroll.digilugu.ee.

Veebileht võimaldab kontrollida tõendi ehtsust ning vastavust hetkel Eestis kehtivatele nõuetele. Kontrollijale kuvatakse kolme värvi: roheline (tõend kehtib), oranž (tõendil olev info ei vasta Eestis kehtivatele vaktsineerimis- või läbipõdemistingimustele) ja punane (tõendi tehniline viga, tõend ei kehti).

Kontrollirakendus näitab, kas:

  • vaktsineerimiskuur on lõpetatud (1/1st, 2/2st jne)
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas vähemalt 14 päeva, Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 päeva
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas kuni üks aasta
  • negatiivse tulemusega PCR testiproov on võetud viimase 72 tunni sees
  • negatiivse tulemusega kiirtesti proov on võetud viimase 48 tunni sees
  • positiivse tulemusega PCR testiproovi võtmise kuupäevast on möödas üle 11 päeva ja mitte rohkem kui 180 päeva (ehk kas isik on COVID-19 viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud)

Detailse juhise tõendi kontrollimiseks leiab veebilehelt tehik.ee.

Alates 25.10.2021: Kontrollitud tegevustes ja ruumides tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada kehtiv COVID tõend, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kes peab kontrollima COVID tõendit?

Ürituse korraldaja või tegevuse eest vastutaja võib ise otsustada, kes tõendit kontrollib, nt turvafirma, piletimüüjad, valvurid vms.

Kas vaktsineerituse tõendamiseks sobib ka paberkandjal kollane immuniseerimispass?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Kas ja kellel on uute, rangemate koroonapiirangute tõttu õigus piletiraha tagasi saada?

18-aastane ja vanem osaleja peab ise tõendama enda nakkusohutust, esitades tõendi vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta üritusest osa võtta asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Kui korraldaja leiab, et tõendite kontrollimine on liiga keerukas või kulukas ja otsustab seetõttu ürituse ära jätta, peab ta pileti ostnutele raha tagasi maksma.

Kui üritus toimub, aga osaleja ei soovi või ei suuda asjakohaselt nakkusohutust tõendada, ei ole tal üldjuhul õigust raha tagasi saada.

Kui saun renditakse välja eraürituseks, kas sellisel juhul tuleb ka tõendit kontrollida?

Jah, kui saun renditakse välja eraürituseks, laieneb ka sellele COVID tõendite kontrollimise kohustus.

Saunadele, spaadele, veekeskustele ja ujulatele laieneb isiku nakkusohtuse kontrollimise kohustus, mis kehtib ettevõtte tegevuskohas ka eraüritustele.

Milliste erivajadustega inimesed ei pea esitama COVID tõendit?

  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada negatiivse testitulemuse tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse dokumenteerib pere- või raviv eriarst selleks ettenähtud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga ning see on aluseks tasuta testimiseks perearsti või perearsti nõuandeliini (1220 või +372 634 6630) kaudu saatekirja alusel tervishoiuteenuse osutaja juures. Kui testimine on korraldatud muul viisil kui tervishoiuteenuse osutaja juures, siis on testimine tasuline.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel ei testida ega vaktsineerida, saab pere- või raviv eriarst väljastada paberil tõendi, mis on aluseks tegevustes osalemiseks. Tuleb tähele panna, et tõend on kehtiv siseriiklikult ning välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Isikutel, kel esineb väga haruldane (ja arsti poolt tõendatud) kombineeritud vastunäidustus nii testimisele kui vaktsineerimisele, on tungivalt soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel testida (nt tal on spetsiifiline näotrauma), siis on võimalik vaktsineerida ning tegevustes osaleda COVID immuniseerimistõendiga (kas paberil immuniseerimispass või digitõend).

Alates 25.10.2021:

  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada arsti tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse tuvastab arst ja dokumenteerib rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga, mille alusel saab ta väljastada paberil tõendi.

Tuleb tähele panna, et mainitud arstitõend alusel saab kontrollitud tegevustes osaleda vaid siseriiklikult, välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Tungivalt on inimestel, kes ei saa end meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks ka isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Puuetega inimeste tegevustel ei ole kontrollinõuet ja seetõttu kehtib maski kandmise kohustus. Kui inimene vabatahtlikult näitab COVID tõendit või on testitud, siis kas ta on vabastatud maski kandmise kohustusest teenust kasutades?

Puuetega isikute erandid on kehtestatud sportimisel, treenimisel, huvihariduses- ja tegevuses ning täiendõppes või täienduskoolitusel. Samuti spordivõistlustel- ja üritustel osalemisel.

Kui tegevuse eest vastutav isik näiteks koolitab puuetega isikuid, siis on tal valida, kas ta kontrollib kõikide isikute tõendeid (sealhulgas puuetega isikud) ning seejärel on osalejad maskikandmisest vabastatud.

Teine võimalus on üksnes puuetega isikute grupi puhul tõendeid mitte kontrollida ning seejärel on maski kandmine kohustuslik isegi juhul, kui kümnest isikust viiel on tõend olemas. Igal juhul tuleks enne teenuse osutamist otsustada, millist lähenemist kasutada.

Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele ja inimestele, kellel maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu) või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, näiteks erivajaduse või puude tõttu. Samas peaks isik kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu mõne sobiva alternatiiviga.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt kui psüühikahäire või füüsilise kõrvalekalde tõttu ei ole inimesel võimalik nõuetekohaselt maski kanda või endale ise maski ette panna ja eest ära võtta. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine seda raskendab.

Kui puudega ülalkirjeldatud tervislikke kaebusi ei esine, siis peaks ta tegevuses osalemiseks maski kandma.

 

Viimati uuendatud: 27. august 2021