Sa oled siin

Kultuur, sport ja üritused

Kultuuriasutuste sulgemine

 

Kas jätkuvad keeleõppe kursused eesti keele majades?

Eesti keele majade ruumides Tallinnas ja Narvas on kursused peatatud. Õpe jätkub e-kanalite vahendusel. Eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele pakub Integratsiooni Sihtasutus (INSA) vabatahtlike mentorite abi. Soovitusi iseseisvaks keeleõppeks saab jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehelt. Täpsem info ja kontaktid: www.integratsioon.ee.

Millised kultuuriasutused on suletud?

Valitsuse kriisikomisjoni otsuse kohaselt on kõik kultuuriasutused kinni 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Uksed peavad sulgema muuseumid, galeriid, kinod ja muud kultuuriasutused, ära jäävad kõik teatrietendused, aga ka konverentsid, seminarid ja kõik rahvakogunemised. Kinni on sportimispaigad, erand kehtib ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja nende abilise suhtes, kes osalevad olümpiaettevalmistuses. Piirangud laienevad kõigile, ka kultuuriüritusteks ruume rentivatele asutustele. Vähesed erisused võivad puudutada raamatukogusid (vt allpool).

Kas sulgemine tähendab, et tööl ei viibi ka asutuste personal?

Otsuse, kas või mil moel jätkub asutustes igapäevatöö, langetavad juhid ise. Kuna asutuste töö on erinev, ei saa kehtestada kõigile ühtset reeglit. Võimalusel tohivad jätkuda näiteks lavastuste proovid, näituste ettevalmistustöö, kontoritöö - asutused saavad kasutada e-kanaleid. Asutused on kindlasti suletud rahvale. Kultuuriministeeriumis on ühel ajal kontoris viibivate töötajate arv viidud miinimumini. Ka ministeeriumis on keelatud üritused ja kogunemised.

Kas uksed sulgevad ka kõik lõbustusasutused, restoranid, laevade meelelahutusasutused, ööklubid?

Valitsuse kehtestatud piirangute mõte on vältida inimeste kogunemisi. Alates reedest, 27. märtsist tuleb kell 22 sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused. Toidu kaasamüük ja kojuvedu on lubatud. Ka on reedest, 27. märtsist suletud meelelahutuskohad. Kinni on ööklubid ja muud rahva kogunemispaigad (näiteks keegel ja bowling, piljardisaalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jne).

Tallink Grupp peatas inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks alates pühapäevast, 15. märtsist ajutiselt laevaliikluse Tallinna-Stockholmi liinil. Huvikoolid ei tööta, suletud on spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad. Jõusaalid, ujulad, saunad ja spad tuleb sulgeda ka hotellidel ja kõigil teistel majutusteenuste pakkujatel.

Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

Piirangud kehtivad praeguse teadmise juures 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Otsused tehakse olukorra muutumist hinnates ning valitsus koos ministeeriumide ja ametitega hoiab avalikkust ja asutusi nendega kursis.

Mida tähendab see, et raamatukogud on avatud piirangutega?

Raamatukogude pakutavad teenused on väga erinevad, mistõttu on võimalus, et osa raamatukogusid saab vähemalt mingis ulatuses oma teenuseid edasi pakkuda. Infot olukorra kohta annavad kohalikud omavalitsused. Kultuuriministeeriumi üldine soovitus on, et avatuks võivad jääda teenused, kus pole otsest pidevat inimestevahelist kokkupuudet. Külastajate teenindamisel, ka piiratud ulatuses, tuleb kindlasti järgida Terviseameti juhendmaterjale. Kindlasti ei toimu raamatukogudes mingeid kogunemisi ega üritusi.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik tagada. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Vajadusel ja võimalusel saab jätkuda raamatukogus sisetöö, näiteks inventuurid, päringutele vastamine, raamatute hankimine ja arvelevõtmine. Kuna vanemal elanikkonnal pole soovitav raamatukokku minna, tuleks äärmisel vajadusel ja ajutiselt laiendada pigem kontaktita koduteeninduse pakkumist. Tagastatud väljaannete puhastamisel palume järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

 

Ärajäänud sündmused

 

Kas sündmused, näiteks teatrietendused ja kontserdid, jäävad kindlasti ära või on ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.

Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

Ürituse korraldaja saab lisaks raha tagasimaksmisele pakkuda muid ürituse toimumisaegu või kinkekaarte. Juhul kui tarbijale need valikud ei sobi, on tal õigus saada raha tagasi. Kuna ära jäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb varuda kannatust asjaajamisel. Paari kuu jooksul ärajäävatele või edasi lükatud sündmustele on ette müüdud üle 100 000 pääsme.

Kui suur on koroonaviiruse tekitatud rahaline kahju kultuurivaldkonnas?

Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuste ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Paari kuu jooksul ärajäävatele või edasi lükatud sündmustele on ette müüdud üle 100 000 pääsme.

Kas ka eraõiguslikud kultuurikorraldajad võivad arvestada riigi toega, kui sündmus jääb ära või piletid tuuakse tagasi?

Kui korraldaja otsusel ärajääv või edasilükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palume korraldajal sellest ministeeriumi kohe teavitada. Küsimused, mis seonduvad toimumata jäänud või edasilükatud sündmuse ja riigilt saadud toetusega, lahendatakse iga juhtumi asjaolusid arvestades. Toetusi lausaliselt tagasi küsima ei hakata.

Kuidas eriolukord mõjutab Kultuuriministeeriumi saabuvaid ja käimasolevaid taotlusvoore?

Sündmustele keskenduvad taotlusvoorud on ajutiselt peatatud või taotluste esitamise tähtpäeva edasi lükatud. Palun lugege üldist informatsiooni ministeeriumi kodulehelt! Jätkuvad aga taotlusvoorud 2020. aasta teise poolaasta muusikafestivalide ja suursündmuste, taluarhitektuuri arendamise ja partnerorganisatsioonide toetamiseks. Täpsem info on väljas iga vooru juures eraldi samuti ministeeriumi kodulehel.

Kuidas korvab riik kahju, mida kannavad kriisi tõttu korraldajad, asutused?

Kultuurivaldkonda tabanud kriisi tagajärgedega tegeletakse, uut infot lisandub.

  • Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot, millega Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust. Lisaeelarvega püütakse katta nende möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 mln eurot) ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot). Lähem info on Kultuuriministeeriumi kodulehel.
  • Kultuurkapital kehtestas eriolukorra ajaks meetme, millega on sihtkapitalidel ja maakondlikel ekspedirühmade õigus eraldada ka toetuste jagamise vahelisel ajal eristipendiume loomingulise või sportliku tegevuse säilitamiseks. Vt kulka.ee.
  • Valitsuse vastuvõetud abipaketi kohaselt jääb ära füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse, s.t FIE esimese kvartali ettemakse tühistatakse.
  • Maksu- ja Tolliamet peatas 1. märtsist kuni eriolukorra lõpuni intresside võtmise maksuvõlgadelt. Pärast eriolukorra lõppu langeb intress maksuvõlgnevuselt poole võrra (0,06 protsendilt 0,03-le).
  • Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma Töötukassa summas 250 miljonit eurot - vaata selle kohta lähemalt siit.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtjate jaoks avatud e-maili aadress on covid19[at]mkm[dot]ee.
  • Vabakutselistele loovisikutele võib olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Loe selle kohta lähemalt siit. Kultuuriministeerium töötab selle nimel, et loometoetuste eelarve suureneks, kuna kriisi mõju võib vabakutselisi loojaid tabada iseäranis teravalt.
  • Valitsus planeerib osaliselt kompenseerida eriolukorra tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otsesed kulud ja saamata jäänud tulu. Selle meetme puhul peetakse esmajoones silmas Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigiasutusi, riigi osalusega sihtasutusi, avalik-õiguslikke ja Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali kaudu riigieelarvest toetust saavad isikud. Meetme esialgne maht on 3 miljonit eurot ja selle täpsed kriteeriumid töötab välja Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.

Kas eriolukorra kehtimise perioodil on üldse võimalik kultuuri ja sporti nautida?

Kultuuriministeerium kogub oma kodulehele võimalusi kultuurist osasaamiseks koduseinte vahel, tutvuge! Õpilased saavad iseseisvalt treenida kaugjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel. Kutsume üles lugema raamatuid, vaatama filme, lugema lastele ette.

Värskes õhus viibides on koroonaviiruse levik küll vähem tõenäoline, kui siingi peab täitma reegleid. Mõisate ümbrused, pargid, loodusrajad, muud kultuuriloolised paigad – neid saab samuti külastada, kui peetakse kinni piirangutest.

 

Sportimine

 

Millised tegevused on vabas õhus ja välisrajatistel lubatud?

Juurdepääs vabas õhus asuvatele spordirajatistele võib olla piiratud. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest (see piirang ei kehti peredele) ja teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Need nõuded puudutavad ka spordirajatisi. Kui need nõuded on täidetud, on rajatise kasutamine lubatud. Rajatise omanikud peavad tegema kõik selleks, et oleks võimalik järgida kõiki kehtestatud nõudeid ega mindaks vastuollu piirangutega.

Juhul kui vabas õhus asuva spordirajatise kasutamine on tasuline, tuleb tasumine lahendada viisil, mis ei lähe kehtivate piirangutega vastuollu (siseruumid jäävad suletuks, täiendavaid teenuseid ei pakuta jne).

Samuti tuleb arvestada, et keelatud on nii avalikud kogunemised kui ka spordivõistlused. See tähendab, et ka vabas õhus asuvates spordirajatistes (või mujal vabas õhus) ei ole lubatud korraldada selliseid treeninguid või muid ühistegevusi, mida nt spordiklubi, treener või juhendaja keskselt koordineerib.

Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Ühistreeninguid ei või läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida, kui treener neid kaugõppe kaudu juhendada saab.

Kas treeneritoetuse maksmine eriolukorras jätkub?

Treeneritoetuse taotlemine ja eraldamine ning töötasu maksmine jätkub senises korras. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus ei korralda olukorra normaliseerumiseni paikvaatlusi.

 

 

Viimati uuendatud: 28. märts 2020