Sa oled siin

Majanduskriis ja ettevõtete toetamine

Majandussurutis

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Kas eriolukorra tõttu suletud ettevõtted võivad riigilt nõuda kahju hüvitamist?

Üldine põhimõte on, et riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge. Eriolukorras vastutavad solidaarselt nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid. Millised eeldused peavad kahju hüvitamise nõudmiseks täidetud olema ning mis aja jooksul peaks ettevõtja tegutsema, loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Kui palju maksab kriisist väljatulek?

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks võtab riigikassa laene ja emiteerib võlakirju ligikaudu 3,5 miljardi euro mahus. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks prognoosi järgi ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Ülevaadet jooksvatest majandusnäitajatest saab jälgida aadressil fin.ee/koroonakriis

Kuidas riik kriisist mõjutatud ehitusettevõtteid toetab?

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Maanteeametile 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.


Püüa leida võimalusi

 

Eriolukorrast põhjustatud majanduslangus on paljude ettevõtete väljavaadet pärssinud. Ometi on nii mõnigi  kriisi valguses välja tulnud leidlike lahendustega.


Paku end appi, ära oota tasu

 

Eriolukorrast põhjustatud majanduslangus puudutab meid kõiki. Kui näed võimalust aidata, et kiiremini taasta meie ühiskonna igapäevane toimimine, siis paku oma meeskond appi.


Õpi eriolukorrast

 

Iga ettevõte on pidanud sisse viima muudatusi, et toime tulla uue olukorraga. Kui mõni uutest harjumustest on osutunud ettevõttele kasulikuks, võiks mõelda selle rakendamisele ka tulevikus.

 

Pangandus

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.

Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.

Millised on suurettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

Suurettevõtjatega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Lisaks kavandab KredEx abimeetmeid, mis võimaldavad kasutada olemasolevate laenude proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast).

Maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja 2019. aasta kahekordne palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on vaid 100 miljonit eurot, ilmselt on vaja seda suurendada.

Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.

Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

 

Maksud

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient[at]emta[dot]ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo[at]emta[dot]ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks[at]emta[dot]ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient[at]emta[dot]ee ja telefonil 880 0811.

Mida peaks silmas pidama FIE?

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

 

Riiklikud toetused

Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kahele tingimusele kolmest:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole tööd anda vähemalt 30% töötajatest;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

  1. mail 2020 otsustas Töötukassa nõukogu pikendada töötasu hüvitamise meedet ka juuniks, muutes selle tingimusi. Vabariigi Valitsus kinnitas selle 28. mail. Töötasu hüvitist makstakse nüüd 50% palgast.

Hüvitist makstakse, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra;

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% võrra või alampalgani.

  • Tööandja peab olema töötajate tööaega või töötasu vähendanud kogu juunikuu ulatuses.

  • Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

  • Juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud.

  • Tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, kelle töösuhe algas hiljemalt 1. märtsil 2020 ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.

  • Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

  • Hüvitise suurus on 50% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 800 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

  • Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

  • Juuni eest saavad juulikuus tööandjad taotleda töötasu hüvitist ka neile töötajatele, kellele taotleti hüvitist märtsi, aprilli või mai eest. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.

  • Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.

Milliseid lisateenuseid pakub KredEx kriisist mõjutatud ettevõtetele?

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi pakub KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.

Riik toetab ettevõtteid lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.

 

Erinevate valdkondade toetamine

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.

 

 

Turismisektori toetamine

 

Viimati uuendatud: 6. juuli 2020