Sa oled siin

Majandus, ettevõtlus

Majandussurutis

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Kas Eestis töötavad pangad on omavahel kokku leppinud mingid ühtsed põhimõtted, kuidas praeguses olukorras inimestele ja ettevõtetele vastu tulla?

Kuigi detailides võib esineda erinevusi, võimaldavad kõik pangad Pangaliidu andmetel maksepuhkust nii laenude kui ka liisingute osas. Võimalike makseraskuste korral paluvad pangad aegsasti enne maksetähtaja ületamist panka pöörduda, et vältida võlgnevuste tekkimist.

Millised on pankade leevendused kodulaenumaksete, liisingute ja intressi asjus?

Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul üldjuhul 3-12 kuud, liisingu ja tarbimisfinantseerimise lepingutel 3-6 kuud. Reeglina võimaldatakse maksepuhkust laenu põhiosale ja intressimaksete tasumist tuleb jätkata. Kui sissetulek on täiesti kadunud, on võimalik taotleda maksepuhkust ka intressiosale.

Kuidas ja mis tingimustel antakse maksepuhkust? Kellele?

Ajutist maksepuhkust võimaldatakse klientidele, kelle maksevõime on vähenenud praeguse keerulise olukorra tõttu. Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajadusel pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta. Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või rakendatakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite puhul võimaldatakse kliendipõhiseid erisusi.

Millised on leevendused väikelaenu võtnutele? Millised on leevendused kiirlaenu võtnutele?

Maksepuhkust võimaldatakse klientidele, kelle maksevõime on langenud. Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajadusel pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta. Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või rakendatakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite puhul võimaldatakse kliendipõhiseid erisusi. Tarbimis- ja väikelaenude ning liisingute puhul on maksepuhkuse pikkuseks üldjuhul 3-6 kuud.

Kui palju maksab surutisest väljatulek?

Summadest on praegu veel vara rääkida. Peale lisaeelarve ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise on valitsusel võimalik laenu võtta, et surutisele tugevamini vastu seista.

Lähtume põhimõttest „Laenata tuleb raskel ajal“. Eriolukorra keerulisi asjaolusid arvestades ei pea me tabuks minna riigieelarvega suuremasse miinusesse kui seni.

Oluliste investeeringute tegemiseks tuleks liberaliseerida ka Euroopa Liidu eelarvereegleid, seda eriti Eesti-sugustele riikidele, kelle eelarvedistsipliin on siiani olnud väga hea.

 


Püüa leida võimalusi

 

Eriolukorrast põhjustatud majanduslangus on paljude ettevõtete väljavaadet pärssinud. Ometi on nii mõnigi  kriisi valguses välja tulnud leidlike lahendustega.


Paku end appi, ära oota tasu

 

Eriolukorrast põhjustatud majanduslangus puudutab meid kõiki. Kui näed võimalust aidata, et kiiremini taasta meie ühiskonna igapäevane toimimine, siis paku oma meeskond appi.


Õpi eriolukorrast

 

Iga ettevõte on pidanud sisse viima muudatusi, et toime tulla uue olukorraga. Kui mõni uutest harjumustest on osutunud ettevõttele kasulikuks, võiks mõelda selle rakendamisele ka tulevikus.

 

Eriolukorra aegsed piirangud

Kas juuksuritöökojad, massaažisalongid, ilusalongid on plaanis sulgeda?

  • Kui juuksuritöökoda, massaažisalong, ilusalong asub kaubanduskeskuses, tuleb see sulgeda.
  • Kui loetletud salongid asuvad mujal ja eraldi, võib neis tööd jätkata, eeldusel et pööratakse piisavalt tähelepanu hügieenile, kaitsmaks nii personali kui ka kliente.

NB! Need reeglid käivad Mandri-Eesti kohta.

Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjutab kaubandust?

Kui on vaja ületada riigipiir, peab arvestama varasemast pikemate järjekordadega.

Riiki võivad siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu tegev transport ja elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad, kui neil ei ole haigussümptome.

Kui välismaalasel ei ole viiruse sümptomeid, tohivad nad Eesti riiki siseneda ja siit läbi sõita, et jõuda oma koduriiki. Neile ei rakendu 14-päevane isolatsiooninõue, tingimusel et Eestist sõidetakse läbi peatumata.

 

Millised piirangud on kehtestatud kaubanduskeskustele, söögikohtadele, baaridele, lõbustusasutustele?

    1. märtsist 2020 suleti eriolukorra juhi korraldusel kaubanduskeskused. Neis jäid avatuks toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel.
  • Kaubanduskeskustes asuvatest söögikohtadest on lubatud toitu üksnes kaasa müüa.
  • Teistes poodides liigutakse kas üksi või kahekesi, pidades kinni 2 + 2 reeglist, mis tähendab, et teise inimesega tuleb hoida 2 meetrit vahemaad.
  • Poed peavad tagama, et poe sisse- ja väljapääsu(de) juures on desovahendid.
  • Söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused tuleb kell 22 külastajatele sulgeda. Pärast seda kellaaega on lubatud vaid toidu kaasamüük ja kojuvedu.
  • Suletud on ka meelelahutuskohad ja lõbustuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).
  • 4. aprillist 2020 kehtib kord, mille kohaselt peavad kaupmehed müügi- või teenindussaali pindala järgi välja arvutama, kui palju kliente tohib nende poes korraga olla, et 2 + 2 reegel oleks täidetud. Poed, postkontorid, apteegid ja teenindusettevõtted peavad tagama, et ka ukse taga ootavad inimesed järgiksid 2 + 2 reeglit ega tekiks järjekordi, kus inimesed tihedamalt koos seisavad.

NB! 2 + 2 reegli kohaselt tuleb kauplustes käia eelistatult üksi või siis kahekesi, hoides teistest klientidest vähemalt 2-meetrist vahemaad.

 

Ettevõtete abistamine

Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis kolmapäeval, 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõtte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmele tingimusele:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole vähemalt 30% töötajatest tööd anda;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Taotlusi saab esitada tööandja, kuid märtsis taotlusi veel vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.

Eeldatavasti jõustub muudatus 1. maist 2020.

Milliseid täiendavaid teenuseid hakkab KredEx kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need ettevõtetele kättesaadavaks muutuvad?

KredExi meetmete paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Vastavalt valitsuse otsusele hakkab KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames pakkuma järgmisi uusi teenuseid vastavas järjekorras:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. Siin saab KredEx sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot laenukäenduste andmiseks.
  • Käibelaen - 500 miljonit eurot ettevõtetele käibelaenu andmiseks koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen - 50 miljonit eurot ettevõtetele investeerimislaenu andmiseks ületamaks koroonapuhangust tingitud raskusi.

Need KredExi teenused hakkavad ettevõtetele avanema järk-järgult. KredEx hakkab käibelaene, investeerimislaene ja suuremates summades laenukäendusi andma pärast seda, kui lisaeelarvega on eraldatud KredExile selleks vajalik kapital ning Riigikogu on muutnud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Otselaenude taotlusi hakkab KredEx vastu võtma 3. aprillist, ent väljamakseid ei tehta enne seadusemuudatuste jõustumist. Väiksemas summas laenukäenduste andmisega on juba alustatud.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Millised on laenuleevendused väikeettevõtjatele, keskmistele ja suurettevõtjatele?

Väikesed ettevõtted saavad maksepuhkust reeglina taotleda sarnaselt eraisikutele lihtsustatud korras. Keskmise suurusega ettevõtetele lähenetakse vastavalt ettevõtte olukorrale ning vajadustele.

Millised on laenuleevendused suurettevõtjatele?

Suuremate ettevõtetega tegeletakse juhtumipõhiselt ning lisaks sellele on oodatud ka KredExi meetmete avanemist. KredExiga koostöös on võimalik kasutada olemasolevatele laenudele proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast), maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja kahekordne 2019. aasta palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on aga vaid 100 miljonit eurot. Ilmselt on vajalik selle mahu suurendamine.

 

Maksud

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

• Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 1. maini.

• Alates 1. maist vähendatakse intressimäära tähtajatult seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võidakse maksuvõlgade ajatamise korral intressimäära vähendada kuni 100 protsenti. Praegu on intressi võimalik vähendada kõige rohkem 50 protsenti.

• Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

• MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik ja soovitab ettevõtjatel probleemide korral MTA e-keskkonna kaudu alustada maksuvõla ajatamist või anda maksuhaldurile muu kanali vahendusel oma raskustest teada.

Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

Kõik MTA teenindussaalid on eriolukorra tõttu praegu suletud.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient[at]emta[dot]ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo[at]emta[dot]ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks[at]emta[dot]ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient[at]emta[dot]ee ja telefonil 880 0811.

Mida teha, kui ettevõtjal on raskusi maksude tasumisega?

Tasub teada, et eriolukorra ajal, 1. märtsist 1. maini 2020 ei arvesta Maksu- ja Tolliamet maksuvõlalt intressi.

  • Kui maksukohustus on võimalik tasuda kuu jooksul, ei ole vaja MTA poole pöörduda ja võlga ajatada. MTA ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei hakka kohe pangakontot arestima).
  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada.
  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.
  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas ettevõtja võib maksud lihtsalt maksmata jätta?

Ei või. Kui maksuvõlalt intressi arvestamine peatatakse, ei tähenda see üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et erikolukord on toonud raske aja kõigile. Et tagada riigi toimimine, on aga väga tähtis, et kõik, kel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem!

Kuidas peaks käituma FIE?

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

 

Viimati uuendatud: 7. aprill 2020