Sa oled siin

Riigipiiri ületamine

Üldised reeglid

Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda. Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit

Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Lennuliinide avamise piirang kehtib hetkel selle aasta lõpuni, millega on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise.

Valitsus on loonud erandid Varssavile, Kopenhaagenile, Frankfurtile, Riiale, Helsingile ja Londonile. Nende sihtkohtadega võib Eestist lennuliine avada, olenemata vastavas riigi viimase 14 päeva uutest nakatumise juhtudest.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõunal, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta

Millega tuleb arvestada sadamates tehtava piirikontrolli puhul?

Kuna Euroopa Liidu sisepiiril on taastatud ajutine piirikontroll, kehtib ka väikelaevadele piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad mõne liikmesriigi sadamas silduda.

Lõbusõidulaeva juht peab laeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima kõige lähema sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust, vähemalt üks tund enne laeva sadamasse saabumist või sealt väljumist.

Politsei teeb piirikontrolli väljakutse alusel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti. Piiripunktide loetelu leiab Riigi Teatajast.

Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid, et tagada piirirežiimist kinnipidamine ja eriolukorra nõuete täitmine. Kõik, kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast), kuuluvad piirirežiimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitatav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab Sinul oma riiki siseneda (üldjuhul on kõikjal riiki sisenemine keelatud, see on võimalik vaid erandkorras).

Neid, kellele ei laiene liikumispiirangu erandid, Eestisse ei lubata (näiteks soomlast, kes soovib tulla hooldama oma väikealust).

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning pikaajalist viisat omaval isikul, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Läti Vabariigi või Leedu Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Läti Vabariigis või Leedu Vabariigis ja ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Soome Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soome Vabariigis ja kellel ei esine haigusnähte, kui:
  • Eestisse saabumise eesmärk on töötamine või muude lepinguliste kohustuste täitmine,
  • õpib Eestis registreeritud õppeasutuses,
  • saabub Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad ja haigusjuhtumid.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (14 päeva) Eestisse saabumisest
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 14.päeval
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 14. päeva jooksul alates Eestisse saabumist
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 15. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Kelle poole peaksin pöörduma, kui soovin muuta liikumisvabaduse piirangu kinnituslehele märgitud kontaktandmeid?

Juhul, kui inimene soovib, et PPA vaataks üle liikumisvabaduse piirangu kehtestamise või soovib muuta kinnituslehele märgitud kontaktandmeid, tuleb ühendust võtta PPA-ga. Selleks tuleb saata aadressile ppa[at]politsei[dot]ee:

  • enda kontaktandmed (ees- ja perekonna nimi, isikukood, telefoni number, aadress)
  • piiriületuse aeg ja koht
  • selgitus (nt erandi alla kuulumise põhjendus)


Kodakondsus, elamisluba või elukoht Eestis

 

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.


Piiripunktis pead vastama küsimustele

 

Eestisse sisenedes pead olema valmis piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.


Eestisse sisenejad peavad püsima kodus 14 päeva

 

Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Riiki sisenejad (va transpordisektori töötajad), peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

 

Liikumisvabaduse piirang, selle kohustuslikkus

Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane eneseisolatsioonikohustus?

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

Liikumisvabaduse piirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumisvabaduse piirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Kas liikumisvabaduse piirangu kehtimisel tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

Liikumisvabaduse piirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest.

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2020