Sa oled siin

Riigipiiri ületamine

Üldised reeglid

Milleks pean olema valmis Eesti-Vene piiri ületades?

Nii Eesti kui ka Venemaa on kehtestanud piiri ületamisele piirangud.

Alates 18. märtsist on Venemaa piir teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta inimestele suletud. Piiri võivad ületada ainult järgmised haigusnähtudeta inimesed:

  • Venemaal resideeruvad diplomaatiliste esinduste töötajad ja nende pereliikmed;
  • veokijuhid rahvusvahelistel vedudel;
  • lennukite ja laevade meeskonnaliikmed;
  • rongitöötajad rahvusvahelistel raudteevedudel;
  • ametlike delegatsioonide liikmed;
  • inimesed, kellele on väljastatud diplomaatiline või teenistusviisa või siis tavaviisa seoses lähisugulase surmaga;
  • inimesed, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis

Alates 30. märtsist kehtima hakanud piirangute kohaselt:

  • saavad välisriikide kodanikud (sh Eesti kodanikud ja elanikud) Venemaalt lahkuda;
  • Eestis elamisloa alusel elavaid Venemaa kodanikke lubatakse Venemaale, kuid nad saavad sealt Eestisse tagasi pöörduda alles pärast Venemaa poolsete piirangute tühistamist;
  • Venemaa kodanikel ja Venemaa elanikel, kelle alaline elukoht on Venemaal, võimaldatakse oma elukohta tagasipöördumine;
  • rahvusvaheliste kaubavedude osas uusi muudatusi ei rakendatud

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab täiendavat teavet Vene Välisministeeriumi infoliinidelt: +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988, +7(499) 244 2847.

Vaata ka välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehelt ja Moskvas asuva Eesti Suursaatkonna kodulehelt.

Erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamise taotlus

Piiri ületamise tõendamiskohustus, kui inimene mahub eranditena kirjeldatud kategooria alla, lasub inimesel endal. Samuti võib taotluse esitada ja asjaolusid tõendada ka ettevõte või tööandja. Seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga seotud inimeste ning töörändega seotud inimeste piiriületuse eelduseks on PPA eelnev teavitamine. Teavitus esitatakse aadressil ppa[at]politsei[dot]ee ning sellele vastatakse esimesel võimalusel. Inimeste osas, kes korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Lisateave inimeste

Piiri ületamiseks võib kuluda tavapärasest rohkem aega.

Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda. Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit

Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Alates selle aasta algusest on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise.

Valitsus on loonud erandid Varssavile, Kopenhaagenile, Frankfurtile, Riiale ja Helsingile.. Nende sihtkohtadega võib Eestist lennuliine avada, olenemata vastavas riigi viimase 14 päeva uutest nakatumise juhtudest.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõunal, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta

Kas väikelaevadele toimub jätkuvalt sadamas piirikontroll?

Piirikontrolli ei toimu liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate inimeste suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel siiski toimub kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus. Eelkõige juhul, kui kolmandate riikide rannajoon asub liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.

Eestisse saabudes tuleb jälgida, millised kohustused kaasnevad riiki sisenemisel ja millisel juhul tuleb jääda eneseisolatsiooni. Vastava info leiab näiteks Välisministeeriumi: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele ja Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord. Eneseisolatsioonikohust vastavalt riigile, kuhu sõidetakse Eestist väljudes, näeb välisriikide saatkondade ja välisministeeriumite kodulehtedelt.

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa[at]politsei[dot]ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Kelle poole peaksin pöörduma, kui soovin muuta liikumisvabaduse piirangu kinnituslehele märgitud kontaktandmeid?

Juhul, kui inimene soovib, et PPA vaataks üle liikumisvabaduse piirangu kehtestamise või soovib muuta kinnituslehele märgitud kontaktandmeid, tuleb ühendust võtta PPA-ga. Selleks tuleb saata aadressile ppa[at]politsei[dot]ee:

  • enda kontaktandmed (ees- ja perekonna nimi, isikukood, telefoni number, aadress)
  • piiriületuse aeg ja koht
  • selgitus (nt erandi alla kuulumise põhjendus)


Kodakondsus, elamisluba või elukoht Eestis

 

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.


Piiripunktis pead vastama küsimustele

 

Eestisse sisenedes pead olema valmis piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.


Eestisse sisenejad peavad püsima kodus 14 päeva

 

Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Riiki sisenejad (va transpordisektori töötajad), peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

 

Liikumisvabaduse piirang, selle kohustuslikkus

Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 10-päevane eneseisolatsioonikohustus?

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Kõikidele isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest on kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Kui mõlema eelnimetatud testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva.

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust või viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Saabujad peavad viibima saabumise järgselt oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Pärast mõlema testi negatiivse tulemuse teada saamist lõppeb eneseisolatsiooni kohustus. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole neil võimalik täita vältimatuid töökohustusi. Samas on neil võimalik ühe negatiivse testitulemuse selgumise järel osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 10 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid, värskes õhus viibimiseks vältides kontakti teiste iniestega. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib viibida õues, minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

Liikumisvabaduse piirangu täitmise kinnitus ehk eneseisolatsiooni kohustus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on:

  • teadlik liikumisvabaduse piirangu täitmise kohustusest
  • kohustub viibima 10 kalendripäeva kodus või majutuskohas

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Kas eneseisolatsioonis tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

Eneseisolatsiooni eesmärk on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Seetõttu võiks eneseisolatsioonis olev lähikontaktne või riskiriigist reisilt tulnud inimene kokkupuuteid pereliikmetega vältida.

Eneseisolatsiooniperioodil:

  1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

  2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud a) tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel b) tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral c) igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks d) teiste inimestega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks.

  3. Järgige terviseohutuse nõudeid: a) peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt; b) vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist; c) tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga); d) köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

  4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, kandke maski.

  5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis a) helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220; b) öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga või tulnud COVID-19 riskiriigist; c) kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2020