Sa oled siin

Riigipiiri ületamine

Üldised reeglid

Kas piiriületust kontrollitakse?

Jah. Eesti-Vene piiri ületajaid kontrollitakse sama moodi nagu varemgi. Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.

Eestisse võivad reisida:**

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga inimesed ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • inimesed sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama, kui neil ei ole haigustunnuseid.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda ilma isolatsiooni jäämise kohustuseta järgmistel haigustunnusteta inimestel:

  • Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • välismaalane Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks tingimusel
  • välismaalane, kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel
  • Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ning kelle otsejoones alaneja (lapsed ja nende järglased) või üleneja (vanemad ja nende eellased) sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene.

Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda (v.a juhul, kui oled hiljuti Eestisse saabunud ja Sulle kehtib 14-päevane liikumispiirang). Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Milliseid andmeid Eestisse sisenejalt piiril küsitakse?

Piiripunktis pead arvestama Eestisse sisenemisel piiri ületamise piirangutega. Piiril:

  • tuvastatakse piiriületaja isik
  • kontrollitakse tema reisidokumente
  • küsitakse haigusnähtude kohta

Lisaks peab välismaalt tulija allkirjaga kinnitama, et on teadlik liikumispiirangust ja kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas. Liikumispiirangu kinnituse peab allkirjastama iga inimene, kes ei kuulu erandite hulka.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit

Mis saab siis, kui inimene pääseb riiki piirikontrolli läbimata ja tal esinevad haigusnähud?

Ebaseaduslikult piiri ületanud inimesele saab määrata karistuse, välismaalane saadetakse ka riigist välja.

Karistust ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.

Millistest Euroopa riikidest tulles kehtib mulle liikumisvabaduse piirang ja millistest mitte?

Teave riikide ja liikumisvabaduse piirangu kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele. Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast.

Eestisse võivad reisida:

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga isikud ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • elanikud, pikaajalist viisat omaval isikul sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • Kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega isikutel. Haigustunnusteta isikute eneseisolatsiooni kohustus sõltub riigist, kust nad teekonda alustasid või mida nad läbisid. Kui riigist, kust isikud tulevad või mida nad läbisid, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16, peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

Eestisse võivad reisida:

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga inimesed ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • inimesed sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama, kui neil ei ole haigustunnuseid.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda ilma isolatsiooni jäämise kohustuseta järgmistel haigustunnusteta inimestel:

  • Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • välismaalane Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks tingimusel
  • välismaalane, kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel
  • Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ning kelle otsejoones alaneja (lapsed ja nende järglased) või üleneja (vanemad ja nende eellased) sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene.

Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

Jah, alati!

Isikut tõendavate dokumentide seadus DOKUMENDIKOHUSTUS § 7. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus (1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti. (2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul, kui tema nimi, sünniaeg ja foto või näokujutis on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase kolmanda riigi kodaniku foto või näokujutis ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti. (3) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul peab olema kehtiv kodakondsusjärgse riigi reisidokument või isikutunnistus.

Keda teavitada, kui piiril antud aadress muutub 14-päevase liikumisvabaduse piirangu ajal?

Viibimiskohta saab muuta vaid põhjendatud vajadusel. Kui liikumispiirangu ajal tekib vajadus aadressi muuta, tuleb sellest teavitada Politsei- ja Piirivalveametit. Selleks tuleb saata enda kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, aadress) ning liikumispiirangu määramise kuupäev aadressile ppa[at]politsei[dot]ee.

Andsin piiril allkirja liikumisvabaduse piirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Mida teha?

Palun saada aadressile ppa[at]politsei[dot]ee kiri, milles nimetad:

  • enda ees- ja perekonnanime,
  • isikukoodi,
  • aadressi,
  • telefoninumbri ning
  • põhjuse, miks Sinu puhul liikumispiirang ei kehti.

Millega tuleb arvestada sadamates tehtava piirikontrolli puhul?

Kuna Euroopa Liidu sisepiiril on taastatud ajutine piirikontroll, kehtib ka väikelaevadele piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad mõne liikmesriigi sadamas silduda.

Lõbusõidulaeva juht peab laeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima kõige lähema sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust, vähemalt üks tund enne laeva sadamasse saabumist või sealt väljumist.

Politsei teeb piirikontrolli väljakutse alusel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti. Piiripunktide loetelu leiab Riigi Teatajast.

Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid, et tagada piirirežiimist kinnipidamine ja eriolukorra nõuete täitmine. Kõik, kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast), kuuluvad piirirežiimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitatav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab Sinul oma riiki siseneda (üldjuhul on kõikjal riiki sisenemine keelatud, see on võimalik vaid erandkorras).

Neid, kellele ei laiene liikumispiirangu erandid, Eestisse ei lubata (näiteks soomlast, kes soovib tulla hooldama oma väikealust).


Kodakondsus, elamisluba või elukoht Eestis

 

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.


Piiripunktis pead vastama küsimustele

 

Eestisse sisenedes pead olema valmis piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.


Eestisse sisenejad peavad püsima kodus 14 päeva

 

Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Riiki sisenejad (va transpordisektori töötajad), peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

 

Liikumisvabaduse piirang, selle kohustuslikkus

Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane eneseisolatsioonikohustus?

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

Liikumisvabaduse piirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumisvabaduse piirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

Kui eriolukorra ajal kontrollis 2+2 reeglist kinnipidamist politsei, siis eriolukorra lõppemisel määras valitsus oma korraldusega selle ülesande Terviseametile. Viirus ei ole kuskile kadunud. Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Miks on vaja kodus püsida?

Kodus püsimise kohustus on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.

Kodus tuleb püsida 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigusnähud avalduma. Kui jääd haigeks, ravi end kodus täieliku tervenemiseni. Tervise halvenemise korral kutsu endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt. See ohustab eriti vanemaealisi ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kellel võib kujuneda välja raske kopsupõletik. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kuhu pannakse välismaalt tulev Eesti inimene isolatsiooni, kui ta ei saa oma koju minna, kuna samal pinnal elab ka riskirühma kuuluv vanavanem? Kas on kohti, mis on eraldatud sellistele inimestele isolatsioonis püsimiseks (nt selleks kohandatud hotell)?

Kindlasti ei tohiks välismaalt tulev inimene minna riskirühma kuuluva vanavanema juurde. Ta peab leidma võimaluse enda majutamiseks mõnes majutusasutuses või Eestis elavate sõprade või sugulaste juures. Erasektori majutusasutustega, kes oleksid nõus võtma endale (mingi tasu eest või tasuta) majutamiseks isolatsioonis viibima sunnitud inimesi, ei ole praegu tehtud.

Kas liikumisvabaduse piirangu kehtimisel tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

Liikumisvabaduse piirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest või korterikaaslastest.

Andsin piiril allkirja liikumispiirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Kuidas kodus püsimise kohustusest pääseda?

Liikumisvabaduse piiranguga seotud küsimused, näiteks piirangu mitte kohaldamine või piirangust vabastamine, tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile. Selleks tuleb saata enda kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, aadress), erandi alla kuulumise põhjendus ning liikumisvabaduse piirangu määramise kuupäev aadressile ppa[at]politsei[dot]ee.

 

Viimati uuendatud: 30. juuni 2020