Sa oled siin

Riigipiiri ületamine

Kontroll riigipiiril

 

Keda lubatakse üle piiri Eestisse?

Eestisse on lubatud tulla inimesel:

  • kellel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või
  • kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse või viisaga inimene saab piiri ületada üksnes juhul, kui tal ei esine haigusnähte ja ta on:

  • Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige,
  • rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane,
  • inimene, kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga,
  • inimene, kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid.

Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada Eestisse siseneda välismaalasel:

  • kellel ei esine haigusnähte ning kelle lapsel, vanemal või abikaasal on Eesti kodakondsus või Eesti elamisluba või elamisõigus. Arvesse ei lähe muud seotud inimesed, näiteks vanaema, tädi või elukaaslane,
  • kellel ei esine haigusnähte ning kelle riiki lubamine on põhjendatud eritaotluse alusel, näiteks inimesed, kes teenindavad reisirühmi ja on vahetult seotud reisijateveo teenuse osutamisega,
  • kes läbib Eestit, et jõuda koduriiki.

Vaata lähemalt Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020 korraldusest nr 78: https://www.riigiteataja.ee/akt/315032020001?leiaKehtiv.

Kas piiriületust kontrollitakse?

Jah. Eesti-Vene piiri ületajaid kontrollitakse sama moodi nagu varemgi. Eriolukorra tõttu on taastatud piirikontroll ka Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahelisel maismaa-, õhu- ja merepiiril.

Eestisse tulija kinnitab piiril, et püsib 14 päeva kodus või majutuskohas, ning annab Politsei- ja Piirivalveametile oma aadressi. Selle muutumisest liikumispiirangu kehtivuse ajal tuleb teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Milleks pean olema valmis piiri ületades?

Pead arvestama, et piirikontroll on ajutiselt taastatud ja piiriületusele kehtivad piirangud.

Kui sisened Eestisse:

  • kontrollitakse piiripunktis Sinu reisidokumente,
  • küsitakse reisiteekonna kohta,
  • küsitakse Sinu kontaktandmed (e-post, telefon ja aadress),
  • pead allkirjaga kinnitama, et oled teadlik viiruse tõkestamiseks kehtestatud tingimustest, sh kohustusest püsida 14 päeva kodus.

Kui elad Eestis ja töötad Lätis (või vastupidi), tohid eriloa alusel piiri ületada ilma, et Sul tekiks kohustus seejärel 14 päeva kodus püsida.

Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

Jah, võta kaasa:

  • reisidokument, näiteks Eesti kodaniku pass, kui soovid minna Venemaale;
  • isikut tõendav dokument, näiteks pass või isikutunnistus (ID-kaart), kui soovid minna Euroopa Liidu riiki.

Milliseid andmeid Eestisse sisenejalt piiril küsitakse?

Piiripunktis

  • tuvastatakse piiriületaja isik,
  • kontrollitakse tema reisidokumente,
  • küsitakse haigusnähtude kohta.

Lisaks peab välismaalt tulija allkirjaga kinnitama, et on teadlik liikumispiirangust ja kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas. Liikumispiirangu kinnituse peab allkirjastama iga inimene, kes ei kuulu erandite hulka.

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane liikumispiirang?

Välismaalt Eestisse tulnud inimene peab püsima 14 päeva kodus või majutuskohas. Sealt võib ta lahkuda

  • tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel või
  • tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Erandina ei kehti liikumispiirang Eestisse sisenejale, kellel ei ole haigusnähte ja kes

  • on Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige,
  • on rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane,
  • on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga,
  • on vahetult seotud reisijateveoga, sh rahvusvahelisi sõite tegeva ühissõiduki meeskonnaliikmed,
  • teenindab reisirühmi ja on vahetult seotud reisijateveo teenuse osutamisega,
  • on tervishoiutöötaja või muude hädaolukorra lahendamiseks vajalike teenuste osutaja,
  • läbib Eestit, et jõuda oma koduriiki,
  • liigub Eestist Lätti tööle ja koju või vastupidi,
  • on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

Kui oled Eesti kodanik või elanik, siis ei saadeta Sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit.

Kõik välismaalt tulijad peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

Mis saab siis, kui inimene pääseb riiki piirikontrolli läbimata ja tal esinevad haigusnähud?

Piirikontrolli taastamine tähendab, et Eesti-Läti piiri ei tohi ületada väljaspool ajutisi piiripunkte.

Ebaseaduslikult piiri ületanud inimesele saab määrata karistuse, välismaalane saadetakse ka riigist välja.

Karistust ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.

Kas Eesti-Läti piiri tohib ületada igal pool?

Ei tohi. Eriolukorra tõttu on piirikontroll taastatud ning Eesti ja Läti vahel tohib liikuda ainult ajutiste piiripunktide kaudu. Mujal, näiteks läbi metsa, on keelatud piiri ületada. Piiripunktide loetelu leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Kas mõni Eesti-Vene piiripunkt võidakse ajutiselt sulgeda?

Praegu ei ole sellist otsust langetatud, kuid vajaduse korral võidakse kas mõni piiripunkt sulgeda või piiriületust piirata. Sellisest otsusest teavitatakse kindlasti avalikkust.

Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda (v.a juhul, kui oled hiljuti Eestisse saabunud ja Sulle kehtib 14-päevane liikumispiirang). Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et minimeerida nakatumisohtu nii töötajate kui ka laste hulgas?

Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud lasteadadele järgmised juhised.

  • Mistahes haigusnähtudega inimest hoonesse ei lubata.
  • Lapsevanemad ja võõrad hoonesse ei sisene. Laps antakse üle väljaspool hoonet.
  • Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust.
  • Hoones olevate inimeste kontaktide hulk hoitakse võimalikult väike.
  • Rühmade vahel ei liiguta ja sealsete inimestega ei suhelda. Lasteaias asuvad spordiruumid, saalid, ujulad jms ei ole ühiskasutuses.
  • Jälgitakse kõigi lasteaias viibijate tervist, et ennetada ja märgata haigusnähte. Haigestumise vältimiseks rakendatakse meetmeid (näiteks kätepesu, desovahendite kasutamine).
  • Lasteaia tööd ümber korraldades arvestatakse Terviseameti soovitusi suure riskiga töötajate (kõrge vanus, kroonilised immuunsust vähendavad haigused jmt) kohta.
  • Kui lasteaias tuvastatakse haigusnähtudega inimene, isoleeritakse ta viivitamatult. Olukord lahendatakse nii, et nakkuse levik on takistatud ja Terviseameti suuniseid on arvestatud.

Lasteaia direktoril on õigus koostöös kohaliku omavalitsusega oma tööd ümber korraldades leida optimaalne lahendus, sealhulgas kaugõpe vanematele vanuserühmadele. Eriolukorra ajaks on lasteaia direktoril õigus täpsustada, kas lapsevanem vajab lasteaiateenust.

 

 

Liikumisvabaduse piirang, selle kohustuslikkus

 

Mis on liikumispiirangu kinnitus?

Liikumispiirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumispiirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa[at]politsei[dot]ee.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

Eeldame, et Eesti elanikud käituvad seaduskuulekalt ja vastutustundlikult ning täidavad valitsuse korraldusi. Politsei kontrollib piirangute järgimist pisteliselt.

Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et majast või korterist ei tohi üldse välja minna?

Kui Sul on kohustus kodus püsida, võid teha ainult neid käike, mis on tõesti vältimatud. Näiteks võid kodust lahkuda, kui Sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid või käima koeraga väljas.

Sul tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi Sa käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võid minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

NB! Kui Sul tekivad haigusnähud, siis tuleb kodus püsida täieliku tervenemiseni.

Kas 14-päevast kodus püsimise kohustust täites tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

Selle liikumispiirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest või korterikaaslastest.

Kui kaua eriolukorra piirangud kestavad?

Kui valitsus ei otsusta teisiti, kehtib eriolukord 1. maini 2020. Piirangute kestus sõltub olukorrast: kui viiruse levik saadakse kontrolli alla, võidakse piirangud lõpetada. Piirangute lõpetamisest teavitatakse.

Kas Läti laeva meeskond tohib siseneda Eestisse, et minna laevale, mis on näiteks Paldiski sadamas?

Jah, selle Läti laeva meeskonna liikmed tohivad Eestisse siseneda juhul, kui neil puuduvad haigusnähud.

Piiri ületades tuleb neil esitada pass, meremehetunnistus ja munsterroll.

Eestisse võivad siseneda haigusnähtudeta inimesed, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, näiteks rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene.

 

Andsin piiril allkirja liikumispiirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Kuidas kodus püsimise kohustusest pääseda?

Palun saada aadressile ppa[at]politsei[dot]ee kiri, milles nimetad

  • enda ees- ja perekonnanime, isikukoodi, aadressi ja telefoninumbri ning
  • põhjuse, miks Sinu puhul liikumispiirang ei kehti.

Kuidas takistada teismelist liikumispiirangute ajal kodust lahkumast?

Lapsevanem või hooldaja peaks lapsele selgitama, miks on praegusel ajal tähtis kodus püsida isegi siis, kui keegi pereliikmetest ei ole haige.

Kui laps on terve, siis tohib ta koeraga jalutama või metsa alla jooksma ikka minna, kuid vanaema külastada või suure hulga sõpradega koguneda pole lubatud. Me ei soovi, et haigus laialt levima hakkaks. Saame seda ära hoida ainult siis, kui me kõik vastutustundlikult käitume.

Käitumisjuhiseid ja stressiga toimetuleku nõuandeid leiad veebilehelt http://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Kui lapsega on midagi juhtunud või ta on kadunud, tuleb teavitada politseid.

Miks on vaja kodus püsida?

Kodus püsimise kohustus on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.

Kodus tuleb püsida 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigusnähud avalduma. Kui jääd haigeks, ravi end kodus täieliku tervenemiseni. Tervise halvenemise korral kutsu endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt. See ohustab eriti vanemaealisi ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kellel võib kujuneda välja raske kopsupõletik. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kui kaua kestab Eestisse sisenejatele liikumispiirangu kehtestamine?

14-päevane kodus püsimise nõue kehtestatakse Eestisse sisenejatele kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni. Piirangu määramise vajalikkust hinnatakse aeg-ajalt.

Kui inimese elukoht on Lätis, kuid tal on Eestis suvila, siis kas ja millistel tingimustel ta saab Eestisse tulla?

Eestisse lubatakse inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus, sealhulgas välismaalase passi ehk halli passi omanikud.

Kui välismaalane on Euroopa Liidu kodanikuna registreerinud enda Eestis oleva elukoha Eesti rahvastikuregistris ja tal on Eesti ID-kaart, ei teki tal Eestisse tulemisega probleeme. Siiski on tal kohustus Eestis 14 päeva kodus püsida.

Inimene, kellel ei ole Eesti rahvastikuregistris elukohamärget, ei saa kahjuks Eestisse suvilasse tulla.

Inimesel, kelle elukoht on Eestis, kuid kellel on Lätis suvila, tuleb uurida Läti eriolukorra reeglite kohta. Seda teavet annab Läti riik.

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2020