Sa oled siin

Avaleht Testimine viiruse suhtes

Testimine viiruse suhtes

  • Karantiin

    Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi ka edaspidi alates diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.
     

  • Piirangud haigega koos elavatele isikutele

    Haigega koos elavad lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt.  Kohustus järgida Terviseameti suuniseid kehtib kõikidele lähikontaktsetele, ka nendele, kes ei ela püsivalt haigega koos! 
     

  • Kodust lahkumine korralduse või hädajuhtumi korral

    Samuti tohib inimene lahkuda kodust, kui ta on saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse või tema elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral.
     

  • Isolatsiooni- või karantiininõude kestvus

    Need, kelle suhtes kehtib eriolukorra ajal kehtestatud isolatsiooni/karantiini nõue, peavad seda täitma kuni määratud tähtaja möödumiseni. 
     

 

Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

Koroonatest tehakse ennekõike

  • vanemaealistele inimestele,
  • krooniliste haigustega inimestele,
  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mis tahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Juhuvalimi alusel testitakse ka

  • haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid,
  • sotsiaal- ja hoolekandeasutuste töötajaid,
  • Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid,
  • teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele. Inimese riskirühma paigutamine ning otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, mida ei saa ega pea tegema inimene ise.

Testimise põhimõtete järgimine on vajalik selleks, et kasutada säästlikult isikukaitse- ja laborivahendeid ning mitte liigselt koormata tervishoiutöötajaid. Peame hoolitsema, et tervishoiusüsteem saaks toimida ka kaugemas tulevikus.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Kas EMO telgis koroonatesti tegemiseks läheb tarvis perearsti suunamist?

Suunamist ei ole vaja, aga EMO-sse pöördu vaid sel juhul, kui Su terviseseisund nõuab tõesti erakorralist arstiabi. Kui Su tervis võimaldab, võta ühendust hoopis perearstiga.

Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta midagi kindlat öelda.

Seniste viiruste ja ka teiste koroonaviiruste põhjal võib aga oletada, et inimestes võiksid tekkida kaitsvad antikehad.

Milliseid teste praegu koroonaviirusega nakatumise varaseks tuvastamiseks kasutatakse?

Kuna koroonaviiruse puhul on tegemist RNA-viirusega, soovitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kasutada molekulaarseid uuringuid, mis tuvastavad praegu leviva koroonaviiruse tüübi RNA-d (viiruse geneetilist teavet kandev ribonukleiinhape). Sellisteks uuringuteks on vaja korraliku varustusega laboreid, oskuslikke spetsialiste ja mitmeid reagente. Paraku on aga testisoovijaid rohkem kui teste teha suudetakse.

Välja on töötatud mitmeid kiirteste, mille tulemuse saamiseks kulub vaid 10–30 minutit. Et tagada testitulemuste usaldusväärsus, tuleb kiirtestide tulemuste paikapidavust aga kliiniliselt kontrollida. Seda tehakse mitmete Euroopa Komisjoni liikmesriikide haiglalaborites ning uuringuid rahastavad Euroopa Komisjon ja selle liikmesriigid. WHO koroonatestide võrdluslabor kontrollib praegu kauplustes müümiseks mõeldud uuringukomplekte.

Lisaks WHO-le, Euroopa Komisjonile ja selle liikmesriikide ametkondadele teeb ECDC kiirtestide valideerimisel tihedat koostööd ka laboridiagnostikat arendava mittetulundusliku asutusega FIND ([https://www.finddx.org]).

Testimist puudutavate uuringute tulemuste avaldamine teadusartiklites peaks üsna pea tooma selgust, kuidas koroonat määravad kiirtestid toimivad, millised on nende piirangud ning millised testid on kasutamiseks piisavalt ohutud ja usaldusväärsed. Kohe pärast tulemuste selgumist antakse neist ka liikmesriikidele teada.

Kelle seas ja kuidas viiakse läbi rahvastikupõhine viiruse antikehasid määrav uuring?

Vabariigi Valitsus toetas 16. aprillil kahe sero-epidemioloogilise (s.t viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis.

Esimene sero-epidemioloogiline uuring korraldatakse ajavahemikus 1. mai kuni 31. juuli 2020 ja uuritakse kahe kogukonna – Saaremaa ja Õismäe – elanikke. Mõlema kogukonna esinduslikud juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritakse 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Uuringut koordineerib Tartu Ülikool.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Lisaks korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm koroona seiresüsteemi teadusprojekti raames kogu Eestit hõlmava uuringu, mille käigus intervjueeritakse ja testitakse juhuvalimisse sattunud inimesi. Nädalas testitakse 2000 inimest – nii haigusnähtudega kui ka ilma –, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ja rahvastikurühmades. Koroona seireprogrammi projekti juhib Tartu Ülikool. Seire tulemustest teavitatakse valitsuskomisjoni igal nädalal.

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.

Kas töötajaid tuleks enne tööle asumist COVID-19 osas testida?

COVID-19 ehk koroona on äge hingamisteede nakkushaigus, mis teadaolevalt krooniliseks ei muutu. Seetõttu ei ole otstarbekas testida töötajat enne tööle asumist koroona suhtes ega ka töötaja, tööandja või ettevõtja tervisekontrolli käigus (vt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13), nagu ei kontrollita ka muude ägedate hingamisteede haiguste (nt gripi, adenoviiruste või RS-viiruse) esinemist.

Ägeda hingamisteede nakkuse korral peab kehtima põhimõte, et haigustunnustega inimene ei lähe tööle enne, kui on haigusest paranenud. Kui keegi töökollektiivist on koroonasse haigestunud, selgitab terviseamet välja inimesed, kes on haigega kokku puutunud, ning kui vaja, annab neile korralduse või soovituse nakkuse peiteaja jooksul töölt eemal püsida. Lähtuda tuleb järgmistest põhimõtetest.

  • Tervenemise otsuse teeb arst;
  • Arst arvestab otsuse tegemisel parimatest teadaolevatest tõenduspõhistest alustest;
  • Tööandjal ei ole õigust otsustada töötaja tervenemise või tervenemise eritingimuste üle;
  • Tööandjal on õigus teada, kas arst on tervenemise otsuse teinud;
  • Arsti otsusega terveks tunnistatud inimese tööle mittelubamine ei ole põhjendatud ja on õigusvastane.

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonakahtlusega inimese testimine oli mõttekas hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et kõik haigusjuhud võimalikult kiiresti avastada, nakatunud inimesed eraldada ning seeläbi viiruse edasist levikut vältida.

Nüüd, kui nakatunute arv Eestis ja kogu maailmas on hüppeliselt kasvanud, on testimiskomplektide ja vajalike isikukaitsevahendite varud kogu maailmas otsakorral ning hinnad seetõttu kõrged. Niisiis peame tegutsema säästlikult ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning nende ravile.

Ennekõike peame kaitsma suuremas ohus olevaid inimesi. Riskirühma kuuluvatena testitakse ennekõike eakaid, kroonilisi haigeid, nõrga immuunsüsteemiga inimesi ja viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevaid inimesi.

Juhuvalimi alusel testitakse ka haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid ja teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad riskirühmi ohustada.

Laustestimine pole otstarbekas ka seetõttu, et tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde. Veelgi enam, testimise tulemus ei anna inimesele ka vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, kuna praeguseks pole veel välja töötatud ravimit, mis just koroonat raviks. Seega jääks haigel ka positiivse tulemuse korral üle vaid tavapäraste külmetushaiguste sümptomite leevendamine.

Kui oled haigestunud, tuleb Sul helistada oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Testimisvajaduse üle otsustab perearst, võttes aluseks Sinu tervisliku seisundi ning arstidele antud juhised.

Kui Sinul või su lähedasel on tekkinud õhupuudus või hingamisraskused, helista kiirabisse numbril 112.

Pea meeles, et koroona leviku aeglustamiseks on kõige olulisem vältida kehalist kontakti kõikide, eriti haigusnähtudega inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning haigena püsida kodus vähemalt haigusnähtude kadumiseni.

Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.

Mida kavandatav sero-epidemioloogiline uuring näitab?

Sero-epidemioloogilised uuringud võimaldavad määrata verest viiruse antikehi.

Kui viirus on organismi pääsenud ja inimesel on tekkinud haigusnähud, siis umbes 5–10 päeva pärast nähtude ilmnemist hakkab organism viirusega võitlemiseks tootma antikehi. Seetõttu ei ole mõtet teha antikehade testi haiguse varajases staadiumis. Samal põhjusel ei saa antikehade testi tulemusi võtta aluseks, et otsustada kodus püsimise vajaduse üle.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul võib aga antikehade määramine olla vajalik selleks, et hinnata elanikkonna immuunsust (vastupanuvõimet viirus(t)e suhtes) hilisemate sero-epidemioloogiliste uuringute käigus.

Valitsus otsustas 16. aprillil 2020 toetada Eestis kahe sero-epidemioloogilise uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus riigis.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada. Rahvastikupõhine sero-epidemioloogiline (st viiruse antikehasid määrav) uuring ei tähenda kindlasti kogu elanikkonna testimist, vaid testimiseks moodustatakse esinduslik valim. Plaanitavas uuringus osalemine on vabatahtlik.

Esimene uuring toimub COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti raames ja selle korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm. Testitakse juhuvalimis olevaid inimesi üle kogu Eesti. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii haigustunnustega kui ka ilma, et hinnata nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Seire tulemustest antakse iga nädal valitsuskomisjonile teada.

Teise, sero-epidemioloogilise uuringu katseprojekt viiakse läbi Saaremaal ja Õismäel. Uuringu eesmärk on määrata, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa. Uuritavate arv kokku on 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on koroona läbi põdenud. Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist organiseerivad perearstid. Uuring kestab 1. maist 31. juulini 2020. Ka seda uuringut koordineerib Tartu Ülikool.


koroonatest.ee

 

Enne kui helistad oma perearstile, testi, kui tõenäoliselt on tervisemure näol tegemist koroonaviirusega. Selleks on loodud digitaalne test veebilehel koroonates.ee


Kui haigestud, helista oma perearstile!

 

Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha.


Vaata oma testi vastust digiloost

 

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

 

Kuidas saab testida?

Mida teha testimisele pääsemiseks?

  • Eduka testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  • Kui sul on avaldunud sümptomid, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse (saatekiri on näha digilugu.ee) ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama! Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi, ilma kaassõitjateta.
  • Oota vastust! Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Mida teha haigestumise korral?

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda dokumendi alusel proovivõtupunktis autost väljumata. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid autosse kaasa.
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast prooviandmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saab kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral Sulle helistatakse. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].

Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes on sadu töötajaid. Mida teha?

Tööandja ei tohi testimist nõuda. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.

Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Kui ei, siis miks? Ehk olen viiruse enesele teadmata juba läbi põdenud ja olen nüüd nakkusohtlik.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kes vajaduse korral suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud konkreetsed käitumisjuhised, mida nad rakendavad, tundes oma nimistu patsiente ning võttes arvesse nende haigusnähte, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haigusi. Arst hindab iga üksikut juhtumit eraldi.

Juhuvalimi testimist rakendatakse nn eesliini töötajatele, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmas olevatele inimestele. Keskendutakse tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Lisaks toetab valitsus kahe sero-epidemioloogilise (st viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei. Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemused aitavad hinnata, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskirühmainimesele koroonatesti tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning tal on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka koroonatunnused?

Jah, testimisvajaduse üle otsustab raviarst.

Kes peab otsustama koroonaproovi tegemise või sellest keeldumise üle?

Koroonaproovi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellel on selleks piisav pädevus ja konkreetsed tegutsemisjuhised.

Raskes seisus haigestunule tuleb kutsuda kiirabi.

Pea meeles, et arsti on vaja teavitada välismaalt tulekust ja võimalikust kokkupuutest koroonaviirusega nakatunuga.

Milline on läbisõidu-testpunkti töökorraldus? Kas ma võin sinna minna ka jalgsi, rattaga või taksoga?

Ajutisse proovivõtukohta (drive-in) tuleb patsiendil saabuda üksnes autoga, et tagada maksimaalne ohutus. Autos olevalt inimeselt proovi võtmine vähendab nakatumisriski nii meedikutele kui ka eelnevale ja järgnevatele testitavatele. Ühtlasi aitab autoga tulek vältida viirusekahtlusega inimese sattumist avalikku ruumi ja ühistransporti, kus ta puutuks kokku teiste inimestega. Nii on võimalus viiruse levikuks väiksem.

Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa isikut tõendav dokument. Proovi saab anda vaid saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal dokumendi alusel. Ilma eelneva kokkuleppe ning saatekirja ja dokumendita ei ole otstarbekas kohale tulla, testitakse vaid eelregistreeritud inimesi.

Erivajadusega või autota inimestele saab korraldada koroonaviiruse proovi võtmise testitava kodus. Ka selleks lepitakse eelnevalt aeg kokku.

 

Kui kiiresti saab testi vastuse?

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel. Digilukku jõudmise aeg sõltub arstide töökoormusest, kuid üldjuhul püütakse vastused sisestada paari tööpäeva jooksul.

Kuidas mõista testi tulemust?

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.

Kas koroonatesti negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

Ei tühista, nõue 14 päeva kodus püsida kehtib edasi.

 

Viimati uuendatud: 22. mai 2020