Sa oled siin

Testimine viiruse suhtes

Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

Koroonatest tehakse ennekõike

  • vanemaealistele inimestele,
  • krooniliste haigustega inimestele,
  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mis tahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Juhuvalimi alusel testitakse ka

  • haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid,
  • sotsiaal- ja hoolekandeasutuste töötajaid,
  • Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid,
  • teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele. Inimese riskirühma paigutamine ning otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, mida ei saa ega pea tegema inimene ise.

Testimise põhimõtete järgimine on vajalik selleks, et kasutada säästlikult isikukaitse- ja laborivahendeid ning mitte liigselt koormata tervishoiutöötajaid. Peame hoolitsema, et tervishoiusüsteem saaks toimida ka kaugemas tulevikus. Selleks peame vältima olukorda, kus kõik kaitsemaskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonipersonalile.

Testimise korraldus on praegu muutumas, anname selle kohta infot järk-järgult. Samuti vaadatakse olukorra muutudes üle arstidele antud juhised.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Kas EMO telgis koroonatesti tegemiseks läheb tarvis perearsti suunamist?

Suunamist ei ole vaja, aga EMOsse palun pöördu vaid sel juhul, kui Sinu tervislik seisund tõesti nõuab erakorralist meditsiiniabi.

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonakahtlusega inimese testimine oli mõttekas hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et kõik haigusjuhud võimalikult kiiresti avastada, nakatunud inimesed eraldada ning seeläbi viiruse edasist levikut vältida.

Nüüd, kui nakatunute arv Eestis ja kogu maailmas on hüppeliselt kasvanud, on testimiskomplektide ja vajalike isikukaitsevahendite varud kogu maailmas otsakorral ning hinnad seetõttu kõrged. Niisiis peame tegutsema säästlikult ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning nende ravile.

Ennekõike peame kaitsma suuremas ohus olevaid inimesi. Riskirühma kuuluvatena testitakse ennekõike eakaid, kroonilisi haigeid, nõrga immuunsüsteemiga inimesi ja viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevaid inimesi.

Juhuvalimi alusel testitakse ka haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid ja teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad riskirühmi ohustada.

Laustestimine pole otstarbekas ka seetõttu, et tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde. Veelgi enam, testimise tulemus ei anna inimesele ka vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, kuna praeguseks pole veel välja töötatud ravimit, mis just koroonat raviks. Seega jääks haigel ka positiivse tulemuse korral üle vaid tavapäraste külmetushaiguste sümptomite leevendamine.

Kui oled haigestunud, tuleb Sul helistada oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Testimisvajaduse üle otsustab perearst, võttes aluseks Sinu tervisliku seisundi ning arstidele antud juhised.

Kui Sinul või su lähedasel on tekkinud õhupuudus või hingamisraskused, helista kiirabisse numbril 112.

Pea meeles, et koroona leviku aeglustamiseks on kõige olulisem vältida kehalist kontakti kõikide, eriti haigusnähtudega inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning haigena püsida kodus vähemalt haigusnähtude kadumiseni.


koroonatest.ee

 

Enne kui helistad oma perearstile, testi, kui tõenäoliselt on tervisemure näol tegemist koroonaviirusega. Selleks on loodud digitaalne test veebilehel koroonates.ee


Kui haigestud, helista oma perearstile!

 

Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha.


Vaata oma testi vastust digiloost

 

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

 

Sõidukist testimine

 

Kus asuvad regionaalsed testimiskohad ja kuidas neid ära tunda?

Hetkel saab läbi autoakna tasuta koroonaviiruse testi teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel.

Testi tegemiseks tuleb Sul esmalt helistada oma perearstile. Tema hindab, kas test on vajalik või mitte ja vajaduse korral kirjutab digitaalse saatekirja. Seejärel helistatakse Sulle testimiskeskusest ning lepitakse kokku testimise täpne aeg ja koht. Testimisele tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Testimiseks vajalik ninaneelu proov võetakse Sinult sõidukist väljumata. Testi tulemuse saad teada telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb Sinu digilukku.

Miks pandi Kuressaare testimispunkt vahepeal kinni ja siis jälle avati?

Kuna Kuressaare haigla on üks oluline osa Eesti tervishoiusüsteemist ning abivajaduse teave liigub läbi Häirekeskuse, oleks Kuressaare haigla pidanud Terviseametit testimispunkti avamisest eelnevalt teavitama. Teavitamata jätmine takistas info liikumist Häirekeskuse ja teiste tervishoiusüsteemi osaliste vahel.

Praegusel tervishoiu valmisoleku tasemel on ülioluline tegevuste koordineeritus ja eelteavituse toimimine. Terviseameti esindajad on haiglaga neil teemadel vestelnud ning usuvad, et koostöö ja infovahetus sujub edaspidi ladusalt.

 

Kuidas saab testida?

 

Mida teha testimisele pääsemiseks?

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama!
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi, ilma kaassõitjateta.
  • Oota vastust! Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Mida teha haigestumise korral?

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda dokumendi alusel proovivõtupunktis autost väljumata. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid autosse kaasa.
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast prooviandmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saab kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral Sulle helistatakse. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].

Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Kui ei, siis miks? Ehk olen viiruse enesele teadmata juba läbi põdenud ja olen nüüd nakkusohtlik.

Vabariigi Valitsus on otsustanud, et praegu ei ole võimalik tasulist koroonatesti teha, et vältida testimiskomplektide otsa lõppemist.

llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.

Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nn eesliini töötajatele, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmas olevatele inimestele. Keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Inimene loetakse nakkusohtlikuks 14 päeva alates haigusnähtude ilmnemisest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Kui apteeker on välismaalt tulnud ja tugevate haigussümptomitega, siis kuidas saab töötajat testimisjärjekorda panna, et kaitsta teisi töötajaid ja külastajaid?

Välismaalt tulnud haigusnähtudega inimene peab koju jääma. Tervishoiutöötajate testimise süsteem on hetkel väljatöötamisel.

Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskirühmainimesele koroonatesti tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning tal on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka koroonatunnused?

Jah, testimisvajaduse üle otsustab raviarst.

Kes peab otsustama koroonaproovi tegemise või sellest keeldumise üle?

Koroonaproovi tegemise vajadlikkuse üle otsustab perearst, kellel on selleks piisav pädevus ja konkreetsed tegutsemisjuhised.

Raskes seisus haigestunule tuleb kutsuda kiirabi.

Pea meeles, et arsti on vaja teavitada välismaalt tulekust ja võimalikust kokkupuutest koroonaviirusega nakatunuga.

Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes on sadu töötajaid. Mida teha?

Tööandja ei tohi testimist nõuda. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.

 

Kui kiiresti saab testi vastuse?

 

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks, arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel.

Kuidas mõista testi tulemust?

 

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.

Kas koroonatesti negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

Ei tühista, nõue 14 päeva kodus püsida kehtib edasi.

 

Viimati uuendatud: 6. aprill 2020