Sa oled siin

Toidupoed, kaubanduskeskused, söögikohad

Millised piirangud kehtivad kauplustele?

Kaitsemask

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides (st ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit) tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Näiteks tuleb maske kanda poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Hajutatus

Kaupluste avalikes siseruumides tuleb tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

COVID tõendid

COVID tõendit kaupluses või poes esitama ei pea, välja arvatud samal territooriumil paiknevates kohtades, kus nakkusohutuse kontroll on nõutud (nt kaubanduskeskuses asuvates kinodes, restoranides, spordiklubides, mängutubades jne).

Nõuded töötajatele

Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Alates 25.10.2021:

Kaupluste, poodide ja kaubanduskeskuste avalikes siseruumides tuleb kanda kaitsemaski. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Maski peavad kandma kõik üle 12-aastased ning kauplejal on õigus maskita inimesi oma müügi- või teenindusalale mitte lubada. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab vastunäidustuse kohta esitama tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.

Maski kandmine on üldjuhul iga inimese enda vastutus, kuid kaubanduses, teeninduses ja teistes avalikes kontrollimata siseruumides peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad.

Mis piirangud kehtivad toidukohtades (restoranid, kohvikud, baarid jne)?

Toitlustusettevõtetes kehtivad järgmised reeglid:

COVID-tõend Toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel peavad kõik kliendid või osalejad alates 18. eluaastast esitama COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse. Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVID tõendite kontrollimine - seda ka toitlustuskoha rentimisel nt sünnipäevaks, firmapeoks või muuks eraürituseks.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite ehtsust ja kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Kaitsemask COVID tõendit pole vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks või kullerteenuse osutamiseks, kuid siis tuleb kanda kaitsemaski. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Hajutatus Toidukohtade sisetingimustes tuleb tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Nõuded töötajatele Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Alates 25.10.2021: Kohapeal söömisel-joomisel peavad kõik 18-aastased ja vanemad esitama kehtiva COVID tõendi, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Ainult negatiivsest testitulemusest tõendina ei piisa. Kui inimese ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida, saab ta kohapeal einestada vastava arstitõendi alusel. Alla 18-aastased COVID tõendeid esitama ei pea.

Millised piirangud kehtivad parvlaevadel?

Nii nagu teistes ühiskondlikes transpordivahendites, tuleb ka parvlaevadel kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava tõendi.

Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Lisaks tuleb siseriiklike parvlaevade toitlustuskohtades tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas lennujaamas asuvates toitluskohtades peab COVID tõendit küsima ja jälgima hajutatuse nõuet?

Ka lennujaama toitlustuskohtades kehtivad toitlustusasutustele seatud piirangud. Hajutamist tuleb korraldada mõistlikkuse ja võimaluste piirides.

Kui hotelli konverentsisaalis toimub eraüritus, kas peab COVID tõendit kontrollima?

Jah, peab kontrollima, sest konverentsisaalides kehtib tõendi esitamise kohustus ja see kohustus laieneb ettevõtte tegevuskohas ka eraüritustele.

Kui füüsilise isiku tegevuskoht on seotud kogukonna päevadega, näiteks kogukonna kohvikute päev ja kui füüsiline isik oma pakutava toote või teenuse eest raha ei küsi, siis pea ta ka külastajalt tõendit küsima?

Jah, tõendit ei pea küsima, kui tegemist on piiramata alaga, mis asub avalikus ruumis, näiteks ühe linnaasumi tänavatel.

Kui mõni kaupmees ei pane üles maskikandmise ja distantsi hoidmise kohustuse osas klientide teavitust, kas teda sanktsioneeritakse? Kui jah, siis mis on õiguslik alus ja millised sanktsioonide määrad.

Teavituse ülesannet ei ole õigusaktiga kehtestatud. Seni on see toimunud riigi ja kaupleja ühise koostööna.

Kas hajutatuse nõue on sama mis 2+2 reegel?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Alates 25.10.2021: Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti perekondadele või juhtudel, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Tegevuse eest vastutav isik (s.o. kaupleja, teenusepakkuja, ürituse korraldaja, toitlustusettevõte jne) tagab, et alal või ruumis ei viibiks ebamõistlikult palju inimesi. Täpset vahemaad valitsuse korraldusega kehtestatud ei ole - hajutatuse tagamine tähendab, et isikute grupid (nt perekonnad) või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis.

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Kas COVID tõendit peab kontrollima ka individuaalse teenindusega kauplustes (nt pruudisalong), kus teenindatakse samaaegselt vaid ühte klienti?

Kauplustes tõendit kontrollima ei pea, küll aga tuleb järgida teiste kaubandusasutustele kehtivate meetmete täitmist sõltumata klientide arvust (nt kaitsemaskide kandmine kaupluse külastajatel, hajutatus, desovahendite olemasolu, desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhisele).

Kui kliendid peavad kandma kaitsemaski, siis kas samad nõuded kehtivad ka töötajatele? Kas töötaja tohib kanda visiiri?

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile.

Kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste isikukaitsevahendite kasutamisega nagu näiteks visiir või kaitseklaas, ei pea töötaja kandma kaitsemaski.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik kanda kaitsemaski, on töötajal kohutus kanda maski.

Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks, võib tööandja ennetusmeetmetena lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele riskianalüüsis ette näha näiteks ka töötajate vaktsineerimise, regulaarse testimise, töö ümberkorraldamise jne.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Kas tööandja võib riskianalüüsis ette näha, et ei nõua maski vaktsineeritud teenindajalt? Nt võib kassapidaja olla pleksiklaasi taga maskita, müügisaalis maskiga?

Jah, võib. Tööandjal on töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs, hinnata bioloogilisest ohutegurist tulenevaid riske töötajate tervisele ning kavandada vastavad meetmed riskide maandamiseks. Tööandja võib tulenevalt töökeskkonnas läbiviidud analüüsi tulemusest kehtestada riskianalüüsis, et teatud ametikohal töötamiseks on kohustuslik vaktsineerida, esitada tõend COVID-19 läbipõdemise kohta, teha COVID-19 test või kasutada erinevaid isikukaitsevahendeid (mask, kaitseklaas jne). Neid meetmeid võib rakendada alternatiivsena või korraga (nt vaktsineerimine/ mask).

Meie kõigi huvides on, et ühiskond jääks võimalikult avatuks, seetõttu on vajalik kasutusele võtta kõik võimalikud abinõud, et see saaks ka edaspidi nii jääda.

Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

Jah, tõepoolest võiks maksta

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Kas vaktsineerituse tõendamiseks sobib ka paberkandjal kollane immuniseerimispass?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Kas hotelli või hosteli üldalal (raamatulugemise ala, puhkeala vms) peab COVID tõendit kontrollima?

Majutusteenuse osutamisel COVID tõendit kontrollima ei pea. Küll aga tuleb isikute nakkusohutust kontrollida avalikes ruumides, mis korralduses nimetatud, nt hotelli või hosteli restoranis (sh hommikusöögi pakkumisel), spaas, veekeskuses, spordiklubis või muus meelelahutuskohas.

Samuti, kui hotell või puhkekeskus pakub ruume erinevate ürituste korraldamiseks (sh konverentsid, seminarid, meelelahutus), tuleb kontrollida, et kõikidel 18-aastastel ja vanematel osalejatel on olemas kehtiv COVID-19 tõend. Alla 18-aastastel tõendeid kontrollima ei pea. Kui inimene ei saa end tervislikel põhjustel vaktsineerida, saab ta tegevustest osa võtta vastava arstitõendiga.

Avalikes siseruumides, kus COVID tõendeid ei kontrollita, tuleb kanda kaitsemaski.

Nõuded töötajatele Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVID tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Kui kliendi sõnul ei saa ta maski tervislikel põhjustel kanda, siis kuidas peab kaupleja või teenusepakkuja toimima?

Inimesed ei pea tõendama meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, muu hulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda, eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse isikute ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele. Maski mittekandmist peab põhjendama klient ning vajadusel hindab keerulisemates olukordades Terviseamet, kaasates Politsei- ja Piirivalveameti.

Alates 25.10.2021: Inimesed, kellele maski kandmine on tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad asjaolu kohta esitama tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.

Maski kandmine on üldjuhul iga inimese enda vastutus, kuid kaubanduses, teeninduses ja teistes avalikes kontrollimata siseruumides peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad. See tähendab, et ilma maskita inimesi kaupleja oma müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Kaitsemaski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.

Lisaks tuleb silmas pidada, et maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. See on vajalik selleks, et tõhusamalt saavutada maskikandmise eesmärk, milleks on koroonaviiruse leviku tõkestamine ning seeläbi inimeste elu ja tervise kaitsmine.

Valitsuse korraldus ei reguleeri kaupluse või teensuepakkuja töötajatele maskikandmiskohustust: töösuhetes on tööl käimise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõuete (sh maskikandmine) aluseks töökeskkonna riskianalüüsis kehtestatud ennetusmeetmed.

Kas kauplus peaks maskikandmise vajadusest teavitamiseks kasutama kevadisi riiklikke materjale ja raadioreklaame või toodetakse uued? Kui jah siis millal?

Uued visuaalid on 26.08.2021 seisuga koostamisel ja peatselt saadaval.

Kas kauplejad peavad oma territooriumil tagama klientide maskikandmise ja hajutatuse?

Maski kandmine või suu ja nina katmine on kliendi kohustus. Ettevõtjal on kohustus rakendada tegevusi, mis on suunatud korralduse täitmise tagamiseks (et oleks tagatud hajutatus ja kaupluses on olemas desovahendid).

Alates 25.10.2025: jah, kauplejad peavad oma territooriumil tagama klientide maskikandmise ja hajutatuse, lisaks ka desovahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt Terviseameti juhistele.

Maski kandmine on üldjuhul iga inimese enda vastutus, kuid kaubanduses, teeninduses ja teistes avalikes kontrollimata siseruumides peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad. See tähendab, et ilma maskita inimesi kaupleja oma müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi.

Mida maskide kandmise puhul silmas pidada?

  • Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks.
  • Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.
  • Inimesed, kellele maski kandmine on tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad asjaolu kohta esitama tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.
  • Valitsuse korraldus ei reguleeri töötajatele maskikandmiskohustust: töösuhetes on tööl käimise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõuete (sh maskikandmine) aluseks töökeskkonna riskianalüüs. Kui maski kandmine on analüüsis ette nähtud, tuleb kanda maski; kui viiruse leviku riskid on maandatud teiste ohutusmeetemetega, tuleb järgida neid.

Viiruse leviku tõkestamiseks peab kaupleja või teenusepakkuja oma territooriumi avalikes siseruumides tagama inimeste hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuvatele perekondadele või juhul, kui hajutatust ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Kui kohalik omavalitsus, tarbijakaitse, politsei piirkondlik patrull vm järelevalveasutus tõlgendab osapoolte kohustusi valesti, siis kuhu peaks ettevõtja või ettevõtjate esindusorganisatsioon olukorra lahendamiseks pöörduma?

Kõigi korrakaitseorganite tegevuse peale saab esitada vaide või vaidlustada kohtus. Alati saab nii ettevõtja kui ka eraisik ennetavalt pöörduda küsimuste või täpsustuste puhul riigiinfo telefonile 1247 või kirjutada kontaktidele covid19[at]mkm[dot]ee.

Pood-kohvikuna tegutsevad ettevõtted, kas nad võivad end ise määratleda, kas on pood või kohvik?

Ei saa, tegemist on samal ajal nii poe kui kohvikuga. See tähendab, et toidu kaasaostmisel ja kullerteenuse osutamisel on kohustuslik maski kandmine, kohapeal toitlustamisel tuleb aga kontrollida kliendi nakkusohutust (COVID tõendit).

Milline regulatsioon on maskikandmise nõudes ülimuslik? Kas antud korraldus või määrus, mis sätestab, et töötajate ohumaandamise meetmed sätestab tööandja oma riskihinnangus?

Töötajate maskikandmise nõude puhul on aluseks töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon. Töösuhetes põhinevad tööl käimise ja isikukaitsevahendite (nt maski) kasutamise nõuded töökeskkonna riskianalüüsil.

Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks.

Ennetusmeetmetena võib tööandja riskianalüüsis ette näha näiteks töötajate vaktsineerimise, kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks. Võimalik on kasutada ka teisi asjakohaseid meetmeid, näiteks kohustus kasutada isikukaitsevahendeid (sh mask, kaitseklaas), testimine, töö ümberkorraldamine jne.

Kui mõni kaupmehe töötaja eirab maski kandmise riiklikku kohustust, siis kas kaupmehele ehk tema tööandjale tekib sanktsiooni risk? Kui jah, siis milline? Ja milline sanktsiooni risk tekib töötajale?

NETS § 24 p 2 kohaselt peab tööandja tagama nakkusohutusnõuete täitmise töökohal ja TTOS § 13 lg 1 p 11 kohaselt andma töötajale isikukaitsevahendid ning p 12 kohaselt kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Seega tuleb tööandjal tagada enda töötajatele ka mask, kui tööandja riskianalüüs seda ette näeb.

Kui töötaja ei täida parasjagu tööülesandeid, vaid kliendina osaleb Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud tegevuses, on tema kui kliendi kohustus kanda maski.

Lisaks näeb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 1 p 4 ette, et töötaja kohustus on kasutada nõuetekohaselt väljastatud isikukaitsevahendeid ja kui ta seda kohustust rikub, siis ta vastutab tööandja ees. Tööandja võib talle teha hoiatuse töökohustuste rikkumise eest. Töölepingus võib tööandja töötajaga kokku leppida TTOS nõuete rikkumise eest leppetrahvi (TTOS § 14.1).

Kas maskikandmise kohustus laieneb ka erinevatele teenusepakkujatele, kes liiguvad kaubanduse tagaruumides, mis ei ole avalik ruum (nt elektrikud, tehnikud, logistikud jne, kes ei tule müügisaali)?

Kui tegemist ei ole avaliku ruumiga, siis maskikandmise kohustus kaubanduse tagaruumidesse ei laiene. Maski kandmise kohustus laieneb ka teenusepakkujatele, kui nende tööandja riskianalüüsis on vastav kohustus ette nähtud.

 

Viimati uuendatud: 27. august 2021