Sa oled siin

Trennid, huviringid ja huvikeskused

  • Sportimine vabas õhus

     

    Kuni mai lõpuni on lubatud vabas õhus spordi- ja liikumisüritused, kui: a) ühes rühmas on kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt; b) järgitakse 2 + 2 reeglit. Suure intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms); c) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

     

  • Alates 18. maist on lubatud ka kõigi spordialade võistkondadel treenida vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust. Piirang ei kehti meistriliiga ja Eesti koondise treeningutele. Alates 18. maist on lubatud korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui seal ei ole pealtvaatajaid ning osaleb korraga kuni 100 inimest (võistlejad koos personaliga). Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

     

  • Alates 1. juunist on lubatud vabas õhus sportida, treenida, korraldada spordi- ja liikumisüritusi, kui: a) järgitakse 2 + 2 reeglit; b) osaleb kuni 100 inimest (võistlejad koos personaliga); c) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

     

  • Alates 1. juulist on vabas õhus lubatud pealtvaatajatega spordivõistlusedkui võistluse korraldaja tagab: a) 2+2 reegli täitmise pealtvaatajatele; b) desinfitseerimisvahendid; c) maksimaalse osalejate arvu 1000 inimest (osalejad ja pealtvaatajad kokku).

     

  • Sportimine siseruumides


    Alates 18. maist on lubatud korraldada sporditreeninguid siseruumides ja avada selleks spordiklubid, jõusaalid ja ujulad. Korraldaja peab tagama, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a)järgitakse 2 + 2 reeglit; b) siseruumides on maksimaalselt 50% täitumus, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas (piirang ei kehti spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul); c) tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu.
     

  • Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Rühma suurus piiratud ei ole. Korraldaja peab tagama, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a) järgitakse 2 + 2 reeglit; b) tagatud on desinfitseerimisvahendid; c) siseruumides on maksimaalselt 50% täitumus (piirang ei kehti spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul).
     

  • Alates 1. juulist on sisetingimustes lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused kui võistluse korraldaja tagab: a) 2 + 2 reegli täitmise pealtvaatajatele; desinfitseerimisvahendid; c) maksimaalselt 50% täitumuse, kuid mitte rohkem kui 500 inimest (võistlejad ja personal kokku, ka siis, kui ruumi 50% mahutavus on suurem). 
     

  • Lastelaagrid ja õpilasmalevad

     

    Alates 12. juunist on lubatud lastelaagrid ja õpilasmalevad. Korraldaja peab tagama, et järgitakse: a) kuni 300 osaleja piirangut; b) rühmapiirangut kuni 20 inimest; c) desinfitseerimisnõudeid, lähtudes Terviseameti juhistest.
     

 

Sportimise piirangute leevendamine 

Sportimisvõimaluste piiranguid on leevendatud 2. maist. Mida täpselt spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse ning millised on uued reeglid?

Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus toimuvat treenimist.

Ühes rühmas võib üldjuhul olla kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt, ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).

NB! Järk-järgult on kehtestatud ka erandeid!

Alates 5. maist on lubatud Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatult täiskasvanute koondistesse kuuluvatele tippsportlastele ka sporditreeningud siseruumides eesmärgiga tagada nende sportlik tase ning treeningute järjepidevus. Selline erisus ei kehti harrastussportlastele, vaid ainult tippsportlastele. Juhend täpsete suunistega on Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/tippsportlaste_treeningute_korraldamine_siseruumides.pdf.

Valitsuse 7. mai otsusega tehti erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes, arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku. Võistkondlike sportmängude alad on jalgpall, korvpall, käsipall, võrkpall, saalihoki, jäähoki, ragbi, kriket. Nendest mängitakse enam kui 10-liikmeliste võistkondadega jalgpalli, ragbit ja kriketit. Selliste võistkondade treeningutel ei kohaldata 2 + 2 reeglit.

Alates 18. maist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides. Selleks tuleb täita eritingimusi. Korraldaja peab tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas.

Alates 18. maist on lubatud ka korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni 100 inimest.

Alates 18. maist tohivad ka kõigi spordialade võistkonnad treenida vabas õhus vastavalt spordiala rahvusvahelisele võistlusmäärustikule.

Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%;
  • õues ei ole rohkem kui 100 inimest.

Alates 1. juulist on lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused nii sise- kui välitingimustes teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et:

  • järgitakse 2+2 reeglit;
  • siseruumide täituvus on maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 500 inimest (osalejad ja pealtvaatajad kokku);
  • õues ei ole rohkem kui 1000 inimest (osalejad ja pealtvaatajad kokku).

Kas treeneritoetuse maksmine eriolukorras jätkub?

Treeneritoetuse taotlemine ja eraldamine ning töötasu maksmine jätkub senises korras. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus ei korralda olukorra normaliseerumiseni paikvaatlusi.

Millised nõuded kehtivad välijõusaalidele alates 2. maist?

Välijõusaalide all mõeldakse õues asuvaid treeninguseadmeid ja -vahendeid.

Välijõusaalis võib alates laupäevast, 2. maist treenida juhul, kui selle

  1. omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise pärast igat kasutuskorda, kuid mitte harvem kui iga 24 tunni järel;
  2. kasutaja peab kinni 2 + 2 reeglist.

2 + 2 reegli järgi võib jõusaalis olla üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. See ei kehti koos treenivate perekondade kohta.

Nõuetest kinnipidamise järelevalvet teevad kohalikud omavalitsused.

Endiselt on keelatud viibida siseruumides olevates jõusaalides, sest siseruumides on nakkuse leviku oht suur.

NB! Välijõusaalide puhul võivad kohalikud omavalitsused kehtestada nende avamiseks omad reeglid ehk sõltuvalt kohalikest oludest võivad reeglid omavalitsuseti erineda.

Millised on reeglid spordivaldkonnas pärast eriolukorra lõppu?

Välijõusaalis ehk õues asuvate treeninguseadmete ja -vahenditega võib treenida, kui selle omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise mitte harvem kui iga 24 tunni järel. 2 + 2 reegel ei kehti koos treenivate perekondade kohta. Nõuetest kinnipidamise järelevalvet teevad omavalitsused. Välijõusaalide puhul võivad omavalitsused kehtestada nende avamiseks oma reeglid ehk sõltuvalt kohalikest oludest võivad reeglid omavalitsuseti erineda.

Kuni maini lõpuni on lubatud vabas õhus spordi- ja liikumisüritused eritingimustel, kus ühes rühmas on üldjuhul kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt. Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vmt).

Alates 18. maist on lubatud korraldada sporditreeninguid siseruumides ja avada selleks spordiklubid, jõusaalid ja ujulad. Selleks tuleb täita eritingimusi. Korraldaja peab muuhulgas tagama, et

  • järgitakse 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet),
  • siseruumides on täituvus maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas.

Lubatud on korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui

  • need on pealtvaatajateta,
  • osaleb korraga kuni 100 inimest. Lubatud on ka kõigi spordialade võistkondadel treenida vabas õhus tulenevalt spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud vabas õhus sportida, treenida, korraldada spordi- ja liikumisüritusi eritingimustel, kui

  • järgitakse 2 + 2 reeglit (s.t rühmas tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet).,
  • kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms),
  • osalejaid võib olla kuni 100 inimest.

Lubatud on ka spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Rühma suurus piiratud ei ole. Korraldaja peab tagama, et lisaks 2 + 2 nõudele täidetakse siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.

Alates 1. juulist on lubatud sise- ja välitingimustes spordivõistlused pealtvaatajatega. Korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reegli nõuet,
  • siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse reeglit (kuid mitte rohkem kui 500 inimest) ning õues mitte rohkem kui 1000 inimest.

Millal taasavatakse spordiklubid, jõusaalid ja ujulad?

18. mail on lubatud avada spordiklubid (sealhulgas jõusaalid ja ujulad) treeninguteks siseruumides.

Korraldaja peab tagama eritingimuste täitmise:

  • järgitakse 2 + 2 reeglit;
  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid rühmas ei tohi olla üle 10 inimese.

Alates 18. maist on lubatud ka

  • korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ja neil osaleb kuni 100 inimest;
  • treenida kõigi spordialade võistkondadel vabas õhus, lähtudes spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Korraldaja peab tagama, et järgitakse

  • 2 + 2 reegli nõuet;
  • siseruumides on kuni 50% täituvus;
  • õues on kuni 100 inimest.

 

Trennid ja huviringid

Kas trennid ja muu huvitegevus võivad toimuda?

Alates 15. maist on lubatud individuaalne või kuni 10 õpilasega rühmades toimuv tegevus. Õpetaja või muu koolitöötaja on ruumis lisaks kuni kümnele õpilasele. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult, võimalusel järgides 2+2 reeglit.

Kontaktõpe on lubatud vaid siis, kui see on turvaline ja tervisele ohutu nii töötajatele kui õppijatele.

Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele.

Täpsemat infot töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.

Kui individuaalõppe õpilane soovib tunniga jätkata enda ruumides ning ka õpetaja on sellega nõus, siis kas nii tohib tundi anda?

Kui tegemist on näiteks pilliõppega muusikakoolis, peaks õppetegevuse korraldama distantsõppe vormis, mitte huvikooli ruumides.

Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt eriolukorras tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida. Kui koduõpet läbi viia ei saa ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa vanemalt selle eest ka tasu nõuda. Julgustame huvikoole leidma koostöös vanematega head lahendust, et eriolukorra lõppemisel oleks võimalik huvikoolis jätkata tavapärase õppega.

Olen ettevõtja, pakun huviharidust. Kas keegi kompenseerib mulle saamata jääva tulu?

Võimalusel jätkake huvihariduse pakkumist, kasutades selleks koduõppe võimalusi.

Võite ka suhelda vanematega ja otsida mõistlikku kompromissi osalustasu jätkuvaks maksmiseks kas või mingis ulatuses. Kui jätkate tegevust, andke sellest teada kohalikule omavalitsusele, seda eriti juhul, kui saate neilt toetust.

Täpsema info ettevõtjatele suunatud tööturumeetmetest leiab Töötukassa veebilehelt.

Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

Alates 15. maist on lubatud kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna koduõppele, osaline kontaktõpe

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • võimalikult hajutatult, võimaluse korral järgides 2 + 2 reeglit.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Lisaks on alates 15. maist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • järgides 2 + 2 reeglit.

Seejärel on alates 1. juunist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus järgmistel eritingimustel:

  • täidetakse 2 + 2 reeglit,
  • siseruumides on täituvus kuni 50%,
  • õues on kuni 100 inimest.

 

Noortekeskused

Kuidas toimub avatud noortekeskuste tegevus?

  1. maist võib noortekeskused taas avada, ent järgida tuleb kõiki Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusi.

Noortekeskuse noortega töö korraldamisel tuleb silmas pidada, et ühes rühmas võib olla 10 noort ja noorsootöötaja. Igal ajahetkel peab olema ülevaade noortekeskuses viibijatest.

Soovitatav on

  • vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist,
  • minimeerida lähikontaktsete arvu,
  • hoida kontaktsete ringi võimalikult muutumatuna.

Liikumine noortekeskuses peab toimuma samuti hajutatult ja 2+2 reegleid järgides. Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.

Välitingimustes peab jälgima samu juhiseid nagu sisetingimustes, välja arvatud nõuded ruumi tuulutamise, märgkoristuse ja temperatuuri reguleerimise kohta. Väljas kasutatavaid vahendeid ja üldkasutatavaid pindu peab vastavalt nõuetele puhastama.

Kas tänavu suvel tohib üldse korraldada lastelaagreid ja õpilasmalevaid?

Jah, tohib. Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse neid reegleid:

  • kuni 300 inimese piirang,
  • rühmas tohib olla kuni 20 inimest,
  • kehtivad Terviseameti kehtestatud desinfitseerimisnõuded.

 

Toetused

Millise toetussüsteemiga saab huvikooli pidaja arvestada seoses oma töötajatele tasu maksmisega?

Riik korraldab eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused on üleval nende veebilehel.

Kas me saame arvestada toetussüsteemiga, kui me ei saa teenust pakkuda või kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumast?

Juhul, kui eriolukord ei võimalda tööd teha, korraldab riik vähenenud töötasu hüvitamise Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused leiab Eesti Töötukassa veebilehelt.

Kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumast, võiks kaaluda lepingute ülevaatamist ning kompromissi leidmist. Iseenesest ei muutnud eriolukorra puhul vastu võetud valitsuse korraldus nr 77 õppetasu lepinguid, ent teisalt ei ole põhjust maksta teenuse eest, mida ei osutata.

Haridusvaldkonna eraettevõtjad saavat taotleda kriisi leevenduseks Haridus- ja Teadusministeeriumist toetust möödapääsmatute kulude katmiseks. Rohkem infot https://www.hm.ee/et/uudised/haridusvaldkonna-eraettevotjad-saavad-taotleda-kriisi-leevenduseks-toetust

Kas erahuvikoolide õpetajad, kes on tööl töölepinguga (ja enamik võlaõigusliku lepinguga), saavad sulgemise tõttu kasutada haiguslehte? Kuidas tagada, et inimesel oleks sissetulek, kui huviringid koolides ja lasteaedades suletakse?

Huvikoolide ruumid on eriolukorras küll suletud, aga soovitame leida sobivaid lahendusi koduõppeks – see tagab töö jätkumise ning sissetuleku.

Riik maksab eriolukorraga seotud töötasu hüvitisi Eesti Töötukassa kaudu. Toetuse täpsemad tingimused leiab Eesti Töötukassa veebilehel.

Kui esinevad põhjused haiguslehe võtmiseks, on see perearstiga kokkuleppel võimalik. Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.

 

 

Viimati uuendatud: 27. mai 2020