Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks COVID-19 kriisi väljumisstrateegia

27. aprill 2020 - 21:31

Stenbocki maja, 27. aprill 2020 – Valitsus kiitis täna istungil heaks Riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud COVID-19 kriisist väljumise strateegia.

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. "Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana," lausus peaminister.

"Ma olen tänulik kõigile partneritele, kes oma mõtete ja kaastööga strateegiadokumendi valmimisse panustasid. Suurem osa esitatud kommentaare ja ettepanekuid jõudis arutelude tulemusel ka valitsuse kinnitatud väljumisstrateegia lõppversiooni. Nüüd tuleb meil strateegia raamistikust lähtudes hakata kriisist väljumiseks vajalikke samme ja tegevusi ellu viima, vältides uusi ulatuslikke viirusepuhanguid," lausus Ratas.

Peaminister lisas, et valitsuse plaan piirangute leevendamiseks on paindlik. "Otsuseid meie kõigi tervise ja elu kaitseks kehtestatud meetmete leevendamise kohta hakkame tegema igal nädalal. Lisaks varem avatud plaanilisele ravile alustasime juba saartel kehtestatud eriolukorra meetmete ja liikumispiirangute leevendamisega. Alates 2. maist on taas lubatud vabaõhumuuseumide ja muuseumide välialade avamine ning vabas õhus treeningute läbiviimine." Ratas rõhutas siiski, et kõigi leevenduste eelduseks jääb ka edaspidi käitumis- ja hügieenireeglite järgimine, näiteks 2+2 reeglist kinni pidamine, vajadusel maskide kandmine ning kätepesu.

"Väljumisstrateegia loob üldise strateegilise raamistiku, mis võimaldab teha kriisist väljumiseks eelkõige valitsuskomisjonis vajalikud juhtimisotsuseid," ütles riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago. "Strateegia ei kirjuta detailselt lahti erinevate eluvaldkondade kriisist väljumise samme, võimalikke täiendavaid tugimeetmeid, piirangute leevendamisega kaasnevaid täpsustatud käitumisjuhiseid, eritingimusi või muid asjaolusid. Kõik need täpsemad nüansid analüüsitakse läbi edaspidi teistel otsustustasanditel."

22. aprillil koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjoni heaks kiidetud ja avalikustatud väljumisstrateegia kavale laekus üle 100 ettepaneku. Strateegia lõppdokumendis arvestati neist valdavat osa.

Väljumisstrateegia täpsustamiseks koostatakse koos partneritega kolm valdkondlikku alamtegevuskava majanduse, tervishoiu ning piiride avamist puudutavate tegevuste kokkuleppimiseks. Temaatilisi tegevuskavasid pikemaks ajavahemikuks hakkavad ette valmistama vastavad ministeeriumid.
 

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab huvirühmasid kaasates mais 2020 strateegia rakendamiseks majanduse elavdamise tegevuskava ja täpsustab majandusmõõdikuid.
  • Sotsiaalministeerium koostab hiljemalt 2020 mais COVID-19 põhjustava koroonaviiruse uute puhangutega toimetulekuks, sealhulgas varajase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi väljatöötamiseks, tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani.
  • Välisministeerium koostab koostöös partnerriikide ja huvirühmadega kaupade ja inimeste vaba liikumise tegevuskava.


Samuti otsustati strateegias täiendada majandusmõõdikute loetelu ning lisada kõrg- ja kutseharidus haridusvaldkonna piirangute leevendamise käsitlusse. Mitmed ettepanekud puudutasid detailselt ka piirangute leevendamise eritingimusi ja juhiseid – need otsustati edastada asjaomastele ametkondadele, kes piirangute leevendamise eritingimusi analüüsivad ja juhiseid välja töötavad.

Eelmisel nädalal saadeti dokument Riigikogu fraktsioonidele ja partneritele. Avaliku konsultatsiooni käigus saatsid oma ettepanekud väljumisstrateegiale Riigikogu fraktsioonid ning Riigikogu liikmed ja ligi 15 valitsusvälist organisatsiooni: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Pangaliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Tartu Ülikool, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Eesti Taastuvenergia Koda, BLRT Grupp, mitmed eksperdid, COVID-19 teadusnõukoda ning Eesti suuremate haiglate juhid.

Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asume meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saame hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võimalikuks haiguspuhanguks. Kehtestatud piirangud on seatud ajalisse ja prioriteetsuse järjekorda ning seejuures on hinnatud nende mõju nakkuse levikule. Piiranguid hakatakse leevendama sammude kaupa teatud tingimuste täitmisel, kui kokkulepitud mõõdikud seda võimaldavad.
 

Strateegia dokument (seisuga 27.04, dokument uueneb jooksvalt)


Piirangute leevendamise kava ja mõõdikute hetkeseis


Strateegiaprotsessi veebileht