Sa oled siin

Vaktsiinid

Kas heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid on ohutud?

Vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ja viiruse vastu tõhusamini võitlema.

Ükski ravim ega vaktsiin ei ole 100% ohutu. Küll aga saab täie kindlusega öelda, et oht saada vaktsiinist raskeid kõrvaltoimeid on sadu, kui mitte isegi tuhandeid kordi väiksem kui oht jääda koroonasse ja seda raskelt põdeda.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ajutised ja siiani ei ole tuvastatud pikaajalisi kõrvaltoimeid. Covid-19 põhjustab aga tihti pikaajalisi kahjustusi. Seega on uute vaktsiinide kasutamine kaalutletud risk, mis on väga selgelt vaktsiinide kasuks.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kas kõik heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid sobivad kõigile?

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Vaktsiinide kohta saab lähemalt lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Mis on mRNA ja DNA vaktsiin?

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Kas COVID-19 vaktsiin kaitseb vaktsineeritut, kui viirus muteerub?

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Kuidas seletada seda, et vaktsineerimise järel on saadud positiivne koroonaproov?

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist,. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust.

Seega ei saa kahjuks öelda, kust vaktsineeritud inimene selle haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või ka vaktsineerimise päeval. See võis toimuda haiglas või muus kohas, kuhu inimene sattus (ühissõiduk, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad).

Kahjuks on viis päeva liiga lühike aeg, et vaktsiin annaks juba kaitse. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi.

Milline ajavahe peab olema kahe vaktsiinidoosi vahel?

Vaktsiinidooside manustamise intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.

Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:

  • Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Kas pärast vaktsineerimist võib trenni teha?

Hea enesetunde korral võib trenni teha. Kui esinevad kõrvalmõjud nagu palavik, soovitame trenni mitte minna.

Miks küsitakse enne vaktsineerimist, kas olen viiruse läbi põdenud?

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus. Praeguse soovituse kohaselt vaktsineeritakse ka läbipõdenud inimesi COVID-19 vaktsiini ühe doosiga.

Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme, kui vaid viiruse läbipõdemisega. Seeläbi saame ka pikema immuunsuse.

Piiratud vaktsiinikoguste korral tuleks vaktsineerimise sihtrühma valikul eelistada neid, kes ei ole COVID-19 haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud.

Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning ei tea sellest, siis teda vaktsineeritakse kahe vaktsiinidoosiga, see ei ole organismile ohtlik.

Kas enne vaktsineerimist tohib süüa? Või kas tohib söömata minna?

Enne vaktsineerimist tohib süüa. Soovi korral võib ka söömata minna. Soovitame pigem midagi enne süüa, et söömata olek ei halvendaks üldist enesetunnet.

Kas ja kui kaua olen nakkusohtlik, kui pärast vaktsineerimist haigestun?

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Milline on Eestis kasutavate vaktsiinide tõhusus?

COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.

Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95% ja Moderna vaktsiin 94%.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).

Mida tähendab, et pean ennast kaks korda vaktsineerima? Kas juba ühest korrast on midagi kasu?

Enamik seniseid vaktsiine on kahedoosilised vaktsiinid. Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.

Jansseni COVID-19 vaktsiini manustatakse ühe annusena.

Milliste vaktsiinivalmistajatega on Euroopa Liit tänaseks eelostulepingud sõlminud?

EL ühises vaktsiiniportfellis on 8 vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on praeguseks liitunud 5 vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eestil võimalik ühineda hiljem.

Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

Kas ja millal oleks vaja vaktsineerida COVID-19 läbipõdenuid?

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks, vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

Kui inimene on saanud 1. doosi, jäänud siis koroonasse, mis saab 2. doosiga?

Kui esimese vaktsineerimise ja haigestumise vahele jääb rohkem kui 2 nädalat, siis 2. süsti ei tehta. Kui vähem kui 2 nädalat, siis tehakse 2. süst ca 6 kuu möödumisel.

Kui pikk ajavahe peaks jääma COVID-19 ja puugivaktsiini süstide vahele?

COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidi vastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Kas vaktsiin päästab mind, kui olen juba haige ja raskes seisundis?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Kui suur peaks olema vaktsineeritute kriitiline mass, et riigis kahaneks nakatumine umbes 10 inimeseni 100 000 kohta?

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhul nakkuskordaja R alusel (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu). Kui R on madal, võib ka vaktsineeritute protsent madal olla. Koroona puhul peaks kriitiline mass olema hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (Briti tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis peaks ka vaktsineeritute kriitiline mass olema suurem. Näiteks leetrite puhul on R umbes 15, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

Kuna lapsi niipea ei vaktsineerita, jääb karjaimmuunsuse saavutamisel põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

 

Viimati uuendatud: 4. juuli 2021