Sa oled siin

Vaktsineerimine Eestis

Kuidas vaktsineerimine Eestis korraldatakse? Kes ja kus hakkavad vaktsineerimist läbi viima?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgimine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Kuna esimesel poolaastal on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused piiratud, siis toimub COVID-19 vastane vaktsineerimine järk-järgult.

Esmaspäevast, 17. maist alustavad tööd vaktsineerimiskeskused ja vaktsineerimine COVID-19 vastu avatakse kõigile täisealistele. Koormuse hajutamiseks avaneb digiregistratuuris vaktsineerimiseks aja broneerimine neljapäevast, 13. maist inimestele vanuses 40 ja enam ning esmaspäevast juba kõigile alates 16 eluaastast.

Täpsem info: https://vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimine-eestis/

Kuidas toimub nende inimeste vaktsineerimine, kes Eestis ajutiselt ja kellel pole Eesti isikukoodi ega tervisekindlustust?

Välismaalased ja kindlustamata patsiendid saavad samuti tasuta vaktsineeritud.

Aja broneerimiseks on kaks võimalust:

Kas mittevaktsineerimise eest võidakse tulevikus kohaldada sanktsioone või piiranguid inimesele?

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.

Kas vaktsineerimispassi saab perearstilt, kui minnakse perearsti kaudu vaktsineerima? Kas see on tasuline?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi. Immuniseerimispass antakse tasuta.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Milliseid dokumente on vaja, et saaksin piiri ületades tõestada oma vaktsineeritust COVID-19 suhtes?

Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus vaktsineerimine nõuetekohaselt dokumenteerida ja edastada andmed tervise infosüsteemi. Kui olete Eestis vaktsineeritud, siis on võimalik ise oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida patsiendiportaalis digilugu.ee (immuniseerimisteatis, epikriis). Samuti on võimalik vaktsineeritust tõendada immuniseerimispassiga, mille tervishoiuteenuse osutaja saab välja anda paberkandjal.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku andmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi jm andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Täpsem info EL sertifikaatidest EU Digital COVID certificates (EUDCC).

Kui inimene on COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, kas ta peab siis eneseisolatsioonis olema?

Alates 2. veebruarist ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase 12 kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks.

Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu.

Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.

Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas enne vaktsineerimist peab tegema koroonatesti?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.

Millal lisatakse vaktsineerimisele uusi vabu aegu?

Seni kui püsib suur nõudlus, mis tekitab digiregistratuuri järjekorra ja takistab teiste patsiendiportaali teenuste kasutamist, jätkatakse digiregistratuuri aegade lisamist kord nädalas ja nädalavahetuseti.

Vaktsiinitarned edaspidi suurenevad ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi vaktsiini kätte.

Kuidas saan muuta või tühistada vaktsineerimise aega?

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui on väga vaja muuta teise doosi aega (haigestumine, lähikontaktsus vsm), tuleb ühendust võtta selle raviasutusega, kes esimese doosi tegi, paluda leida uus aeg. Kui see raviasutus muudel aegadel enam vaktsineerimist ei tee või muul põhjusel uut aega panna ei saa, tuleb eelmine aeg sealsamas tühistada (tel v e-maili teel) ja otse helistades raviasutustesse leida endale teise doosi aeg.

Millised raviasutused milliseid vaktsiine teevad, leiab https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ olevalt kaardilt. Pöörduda võib ka riigiinfo telefoni 1247 poole, läbi mille aidatakse inimesel leida sobiv raviasutus ja selle kontaktid.

Kas/kuidas saan vaktsineerida 12-15 aastast last?

Teismelisi praegu vaktsineerima kutsuma ei hakata, aga alates 17. juunist on digiregistratuuris ja telefonil 1247 võimalik registreerida Pfizeri vaktsiinile noori alates 12. eluaastast. Aja peab broneerima lapsevanem või eestkostja.

Kas/kuidas saan teha teise doosi mõne teise vaktsiiniga, kui esimene doos oli Astra Zenecaga?

Vaktsineerimise praeguses etapis ei ole vaktsiini vahetamine kuuri jooksul võimalik ega ka põhjendatud, seepärast esimene soovitus on teha vaktsineerimiskuur lõpuni sama vaktsiiniga. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid aitavad COVID-19 teadaolevate tüvede vastu, sh delta tüve vastu, kuid oluline on, et oleks tehtud kogu vaktsineerimiskuur. Arsti otsusel võib põhjendatud juhtudel Astra Zeneca alustatud vaktsiinikuuri teise doosi teha mRNA vaktsiiniga, kui see on korralduslikult võimalik.

Kas saan ka telefoni teel vaktsineerimiseks aega broneerida?

Alates 18. maist saab COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerida ka riigiinfo telefoni 1247 kaudu.

Telefoni teel saab aegu broneerida kõikidesse vaktsineerimiskohtadesse üle Eesti. Samal numbril saab vajadusel vastuseid COVID-19 vaktsineerimise kohta tekkivatele küsimustele.

Kõnekeskus töötab seitse päeva nädalas kell 8-20.

Lisaks saab aega broneerida helistades raviasutuse registratuuri. Endale lähima vaktsineerimiskoha leiad kaardirakenduselt: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Kui olen saanud 1. vaktsiinidoosi välismaal, siis kas on võimalik saada 2. doos Eestis?

Jah, on küll. Selleks on vaja võtta esimese vaktsineerimise kohta tõend ning broneerida endale digiregistratuuris või riigiinfo telefonil 1247 2. doosi manustamiseks aeg.

Seejuures tuleb silmas pidada erinevate vaktsiinide 2 doosi vahelist intervalli:

  • Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Kas COVID-19 vastane vaktsineerimine on raseduse ajal ohutu?

Kliinilistest uuringutest on COVID-19 vaktsiinide ohutuse andmeid rasedate kohta veel vähe ning kliinilised uuringud on alles käimas või algamas. Pfizer/BioNTech on juba alustanud oma mRNA põhise vaktsiinidega kliinilisi uuringuid rasedatel. Uuringusse on plaanis kaasata 4000 lapseootel naist ning lisaks hinnatakse seda, kas vaktsiini tekitatud kaitsvad antikehad kaitsevad ka vastsündinuid. Samuti on alustanud oma vaktsiini testimist rasedatel Johnson&Johnsoni tütarfirma Janssen, kelle uuringusse on plaanis kaasata üle 800 raseda. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) eksperdid soovitavad rasedate vaktsineerimist, kuna vaktsiinide toimemehhanismi arvestades ei kujuta COVID-19 vaktsiinid rasedatele spetsiifilist riski1 .

Ka Eestis on rasedate vaktsineerimine soovitatud (sõltumata trimestrist). Hetkel on uuringuandmeid rohkem mRNA vaktsiinide kohta ning seetõttu soovitavad eksperdid kasutada rasedate vaktsineerimiseks mRNA vaktsiine. Eestis kasutusel olevate mRNA vaktsiinide puhul – Pfizer/BioNTechi ja Moderna COVID-19 vaktsiinid – ei ole seniste uuringute põhjal leitud, et nad kujutaksid ohtu enne rasestumist või raseduse ajal. mRNA vaktsiinid ei sisalda COVID-19 haigust põhjustavat elusviirust ning vaktsineerimine seega COVID-19 haigust ei põhjusta. mRNA ei sisene rakutuuma, kus sisaldub inimese DNA, ning seetõttu ei põhjusta mRNA vaktsiinid ka muutuseid DNAs või teisi geneetilisi muutuseid.

Vaktsineerimise kasu ja riskide hindamisel tuleb igal üksikul juhul kaaluda, kui tõenäoline on kokkupuude COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viirusega, milline on COVID-19 haiguse risk rasedale ja lootele või vastsündinule ning millised andmed on juba teada vaktsiini kohta (kui hästi vaktsiin kaitseb, millised on teadaolevad kõrvaltoimed, millised piiratud ohutusandmed rasedatele on vaktsiini kohta juba olemas). Enne vaktsineerimist on soovitav arstiga nõu pidada.

Kuidas käib vaktsineerimine kaitseväes?

Kaitseväes kehtivad vaktsineerimisele samad põhimõtted nagu ülejäänud Eestis: vaktsineerimist alustati meditsiinitöötajatest ning kaitseväe igapäevase toimimise seisukohast olulistest üksustest. Vaktsiinid on parim võimalus koroonaviiruse seljatamiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks ning Kaitsevägi julgustab oma inimesi ennast kindlasti vaktsineerima. Kaitsevägi peab normaalseks, et lähtuvalt meie tegevuse eesmärgist – hoida riigi kaitsevõimet – on meie töötajad ja teenistujad läbi vaktsineerimise valmis ennast, oma kaaslasi ja oma lähedasi kaitsma.

Vaktsineerimisest keeldumisel tuleb arvestada tavapäraste riigis kehtivate piirangutega. Lisaks võidakse kaitseväe juhataja käskkirjaga rakendada lisapiiranguid teenistuses ning liikumises väeosas ja väeosa territooriumilt välja, et takistada haiguse levikut. Mittevaktsineeritutel tuleb pärast igakordset väeosast lahkumist teha naasmisel COVID-19 kiirtest.

Kui mitu päeva peab olema vahe puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise ja koroonavaktsiini saamise vahel?

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise ja koroonavaktsiini saamise vahel peab olema 14 päeva.

Kuidas broneerida aeg COVID-19 vaktsineerimisele?

Aega saab broneerida:

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga – kõik võivad broneerida aja endale sobivasse piirkonda üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks tegutsevad vaktsineerimiskabinetid haiglate ning eratervishoiuteenuse osutajate juures. Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.

Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Kust saab infot enda vaktsineerimise kohta? Kust saan infot, kui pole perearsti?

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop[at]terviseamet[dot]ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov[at]terviseamet[dot]ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine

Mul ei ole veel olnud võimalust COVID-19 vastu vaktsineerida või COVID-19 vaktsiin on mulle vastunäidustatud, kas ma nüüd enam ei saagi väliriikidesse minna?

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt.

Kui on saadud vaktsiini esimene doos ning vaktsiinitarnetega esineb raskusi, kas siis võib jääda teine süst saamata? Kas teise vaktsineerimise peab tegema sama tootja vaktsiiniga?

Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid. Hetkel ei ole piisavalt teavet uuringutest selle kohta, kas teist doosi võiks manustada mõne teise tootja vaktsiiniga ning seetõttu tuleks manustada teine doos ikka sama tootja vaktsiiniga. Kuna tootmis- või tarneraskuseid võib ette tulla, siis hoitakse Terviseameti laos vajalikku 2. doosi varu, et tagada vaktsineerimine teise doosiga varem kokkulepitud ajal.

Kas inimene saab valida, millise tootja vaktsiiniga end vaktsineerida?

Jah - digiregistratuuris COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerides tuleb teha valik Jansseni, Pfizeri ja Moderna vaktsiinide vahel, AstraZeneca vaktsiini alla 50-aastastele ei pakuta.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Mind vaktsineeriti Venemaa vaktsiiniga Sputnik V, kas ma saan vaktsineerimise fakti Eestis kusagil registreerida?

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Kas COVID-19 vastane vaktsineerimine on raseduse ajal ohutu?

Kliinilistest uuringutest on COVID-19 vaktsiinide ohutuse andmeid rasedate kohta veel vähe ning kliinilised uuringud on alles käimas või algamas. Pfizer/BioNTech on juba alustanud oma mRNA põhise vaktsiinidega kliinilisi uuringuid rasedatel. Uuringusse on plaanis kaasata 4000 lapseootel naist ning lisaks hinnatakse seda, kas vaktsiini tekitatud kaitsvad antikehad kaitsevad ka vastsündinuid. Samuti on alustanud oma vaktsiini testimist rasedatel Johnson&Johnsoni tütarfirma Janssen, kelle uuringusse on plaanis kaasata üle 800 raseda. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) eksperdid soovitavad rasedate vaktsineerimist, kuna vaktsiinide toimemehhanismi arvestades ei kujuta COVID-19 vaktsiinid rasedatele spetsiifilist riski1 .

Ka Eestis on rasedate vaktsineerimine soovitatud (sõltumata trimestrist). Hetkel on uuringuandmeid rohkem mRNA vaktsiinide kohta ning seetõttu soovitavad eksperdid kasutada rasedate vaktsineerimiseks mRNA vaktsiine. Eestis kasutusel olevate mRNA vaktsiinide puhul – Pfizer/BioNTechi ja Moderna COVID-19 vaktsiinid – ei ole seniste uuringute põhjal leitud, et nad kujutaksid ohtu enne rasestumist või raseduse ajal. mRNA vaktsiinid ei sisalda COVID-19 haigust põhjustavat elusviirust ning vaktsineerimine seega COVID-19 haigust ei põhjusta. mRNA ei sisene rakutuuma, kus sisaldub inimese DNA, ning seetõttu ei põhjusta mRNA vaktsiinid ka muutuseid DNAs või teisi geneetilisi muutuseid.

Vaktsineerimise kasu ja riskide hindamisel tuleb igal üksikul juhul kaaluda, kui tõenäoline on kokkupuude COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viirusega, milline on COVID-19 haiguse risk rasedale ja lootele või vastsündinule ning millised andmed on juba teada vaktsiini kohta (kui hästi vaktsiin kaitseb, millised on teadaolevad kõrvaltoimed, millised piiratud ohutusandmed rasedatele on vaktsiini kohta juba olemas). Enne vaktsineerimist on soovitav arstiga nõu pidada.

Sain oma COVID-19 vaktsiini välisriigis/tegin COVID-19 PCR testi välisriigis, kas ka mina saan patsiendiportaalist digitaalse tõendi?

Ei saa. Digitaalsed COVID-19 tervisetõendid kinnitavad Eesti tervise infosüsteemis oleva info tõesust, välisriigis tehtud vaktsineerimisi ega testitulemusi Eesti tervise infosüsteem tõendada ei saa ning vastava tõendi kohta info saamiseks tasub pöörduda asutuse poole, kus vaktsineerimine või test tehti.

Kas võin Astra Zeneca teise vaktsiinidoosi süstimise lükata edasi esialgselt planeeritud 8 nädala asemel 12 nädala pärast?

Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

 

Viimati uuendatud: 4. august 2021