Sa oled siin

Vaktsineerimine Eestis

Kuidas toimub vaktsineerimisele registreerimine?

Vaktsineerimise võimalusest teavitab teid perearst (juhul, kui kuulute riskirühma) või asutus (juhul, kui olete nt tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja). Samuti teavitatakse inimesi vaktsineerimise võimalusest üldiste teavituskanalite kaudu. Kui kuulute riskirühma, keda kutsutakse vaktsineerima läbi avalike teavituskanalite, on teie jaoks avatud võimalus registreerida vaktsineerimisele läbi patsiendiportaali www.digilugu.ee või teavitusinfos edastatud telefoninumbri kaudu.

Kuidas vaktsineerimine Eestis korraldatakse? Kes ja kus hakkavad vaktsineerimist läbi viima?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_1904.pdf).

Kuidas toimub nende inimeste vaktsineerimine, kes Eestis ajutiselt ja kellel lisaks ravikindlustuse puudumisele polegi Eesti isikukoodi?

Välismaalased ja ka kindlustamata patsiendid saavad samuti tasuta vaktsineeritud. Vaktsineerimine toimub samadel alustel kohalike elanikega, st COVID-19 vaktsineerimise plaani alusel. Kui välismaalasel ei ole perearsti, siis tuleb pöörduda viibimiskoha piirkonda teenindava perearsti juurde. Lisaks selgitame, et COVID-19 vaktsiinid saabuvad Eestisse järk- järgult piiratud kogustes. Seetõttu ei ole võimalik koheselt kõigile soovijatele vaktsineerimist võimaldada. Kui vaktsineerimise järjekord on jõudnud inimeseni, kutsub perearst patsiendi vaktsineerimisele.

Kas mittevaktsineerimise eest võidakse tulevikus kohaldada sanktsioone või piiranguid inimesele?

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.

Kuidas aitab vaktsineeritud inimese edasi kantav viirus pandeemiat lõpetada paremini mitte-vaktsineeritud inimese omast?

Andmeid selle kohta, kuidas vaktsineerimine kaitseb asümptomaatilise nakkuse ja viiruse edasikandluse eest laekub järjest enam juurde. Iisraeli andmed näitavad, et kuigi vaktsineeritud inimesed võivad viirust edasi kanda (kuivõrd vaktsiinide efektiivsus ei ole alati 100%), siis sellegipoolest on vaktsineeritud inimestel tõenäosus viirust edasi kanda tunduvalt väiksem kui vaktsineerimata inimestel.

Vt näiteks https://www.sahmri.org/m/uploads/2021/02/24/covid-19-evidence-update-do-more-severe-symptoms-mean-youre-more-highly-infections.pdf. (Petter E et al., Initial real world evidence for lower viral load of individuals who have been vaccinated by BNT162b2 GitHub Feb 7th, 2021 medRxiv preprint)

Kas vaksineerimispassi saab perearstilt, kui minnakse perearsti kaudu vaktsineerima? Kas see on tasuline?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi. Immuniseerimispass antakse tasuta.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Milliseid dokumente on vaja, et saaksin piiri ületades tõestada oma vaktisneeritust COVID-19 suhtes?

Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus vaktsineerimine nõuetekohaselt dokumenteerida ja edastada andmed tervise infosüsteemi. Kui olete Eestis vaktsineeritud, siis on võimalik ise oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida digilugu.ee portaalis (immuniseerimisteatis, epikriis). Samuti on võimalik vaktsineeritust tõendada immuniseerimispassiga, mille tervishoiuteenuse osutaja saab välja anda paberkandjal.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi jm andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Kui inimene on covidi vastu vaksineeritud kaks korda, kas ta peab siis eneseisolatsioonis olema?

Alates 02. veebruarist ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas enne vaktsineerimist peab tegema koroonatesti?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.

Kas inimene saab valida, millise tootja vaktsiiniga end vaktsineerida?

Valikuid saab erinevate tootjate vaktsiinide vahel hakata tegema siis, kui Eestisse on jõudnud piisavas koguses vaktsiine, mille vahel valida.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Kuidas Eesti vaktsiine hangib? Kui paljudele inimestele Eesti vaktsiine tellinud on?

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Täpsem info: https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19

Kui kauaks vaktsineerimine kaitse annab?

Eksperdid on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab vähemalt 6 kuud. Uuringud siiski käivad ning andmeid laekub juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem. Korduvvaktsineerimise vajaduse osas hetkel piisavalt andmeid ei ole, ka selles osas uuringud käivad.

Mind vaktsineeriti Venemaa vaktsiiniga Sputnik V, kas ma saan vaktsineerimise fakti Eestis kusagil registreerida?

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Kui suur osakaal elanikkonnast peab olema vaktsineeritud, et pöörduda tagasi tavalise elukorralduse juurde?

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline iga vaktsineeritud inimene. Karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku protsenti ei osata maailmas üheselt veel öelda, sest paljud vaktsiinikandidaadid on alles müügiloani jõudmas ning uuringud alles käivad.

Samuti pole hetkel teada, kui kauaks vaktsineerimine immuunkaitse annab - ka selles osas on uuringud käimas.

Lisaks kuna näiteks laste seas pole kliinilisi uuringuid tehtud, siis vähendab see samuti protsenti elanikkonnast, keda esialgu oleks võimalik vaktsineerida.

Kuidas broneerida digitaalselt aeg COVID-19 vaktsineerimisele?

Logi sisse üleriigilisse digiregistratuuri (www.digiregistratuur.ee või www.digilugu.ee).

Autendi end kas Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Kui oled hetkel vaktsineeritavate inimeste sihtrühmas, siis ilmub sisse logimisel avalehele sellekohane teavitus.

Liigud automaatselt edasi vabade aegade otsinguvaatesse, kui tervishoiuteenuse osutaja on oma ajad avalikuks teinud.

Pärast endale sobiva vaba aja leidmist, saad selle läbi üleriigilise digiregistratuuri broneerida.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Millal ja kas on plaanis soodustused vaktsineeritutele ja/või viiruse läbipõdenutele? Nt reisipiirangute tühistamine, maskivabastus jms.

Täna kehtib vaktsineerimiskuuri läbinutele ja viiruse läbipõdenutele eneseisolatsiooni vabastus COVID-19 positiivse juhuga kokkupuutel ehk lähikontaktsena, küll aga tuleb lähikontaktsuse perioodi jooksul kanda maski. Samuti ei pea läbipõdenud ega vaktsineerimiskuuri läbinud tegema riigipiiri ületades teste ega teise riiki sisenedes või koju tagasi tulles jääma karantiini.

Vaktsineeritud isik võib ka olla ka viirusekandja. Miks ei pea siis vaktsineeritud lähikontaktne olema isolatsioonis vaid võib ringi käia ja viirust levitada?

Hetkel on andmed selle kohta, kas vaktsineerimine ka viiruse edasikandlust takistab, veel piiratud. Samas on teada, et vaktsineeritud inimesed kannavad viirust edasi tunduvalt vähem kui vaktsineerimata inimesed.

Vt lisaks viimased artiklid sel teemal:

https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(20)32623-4/fulltext https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.02.08.21251329v1?ref=theprepping-com

Vaktsineeritud lähikontaktne ei pea küll isolatsiooni jääma, kuid peab kandma maski lähikontaktsuse perioodi jooksul ning järgima teisi nakkusohutuse meetmeid.

Kas ja kui kaua olen nakkusohtlik, kui pärast vaktsineerimist haigestun?

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Kas vaktsineeritu peab kandma maski? Kui jah, siis miks?

Vaktsineeritud inimene peab kandma maski alljärgnevatel põhjustel:

  1. Ükski kasutavatest COVID-19 vaktsiinidest ei ole sada protsenti efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse ennetamisel. Ka vaktsineeritud inimene võib nakatuda ja viirust edasi kanda, kuigi vähemal määral kui vaktsineerimata inimene.
  2. Vaktsiinid ei taga kohest kaitset. Ka teise süsti saamise järel kulub veel teatud aeg maksimaalse kaitse väljakujunemiseni.
  3. Inimestel, kel mõne haiguse tõttu on immuunsus alla viidud, võib vaktsiini tõhusus olla lubatust väiksem ja mask on oluline täiendav kaitseviis.
  4. Viirus muutub pidevalt. Mida rohkem inimesi haigust põeb, seda kiiremini see ka areneb. Väljatöötatud vaktsiinid ei pruugi ära hoida uute muteerunud viirusetüvede laastavat mõju. Senised uuringud on küll näidanud, et vaktsiinid töötavad praeguseks tuvastatud enam nakkavate variantide puhul, kuid maskid kaitsevad koroonaviiruse mistahes tüve eest, samuti ka teiste õhu kaudu levivate haiguste eest.
  5. Eestis on hetkel väga kõrge COVID-19 haigestumise tase ja järelikult ka väga suur viirusesse nakatumise risk.

Kui COVID-19 läbi põdenud inimesel on antikehad, siis miks ta peab kandma maski?

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei kindlusta nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse eest. Ka COVID-19 läbipõdenud inimene võib korduvalt nakatuda ja viirust edasi kanda. Maskikandmine, sotsiaalne distantseerumine jm nakkusohutuse meetmed peavad jätkuma ka lähitulevikus, niikaua kui COVID-19 haiguse epideemia saab kuulutatud lõppenuks.

Lisaks käesolevale COVID-19 haiguse epideemiale peame vaatama ka kaugemale tulevikku. Selleks, et olla ka edaspidi valmis epidemioloogilisteks väljakutseteks, peavad nakkushaiguste levikut ennetavad käitumismustrid (sh maskide kandmine, käte- ja respiratoorne hügieen jm) muutuma ühiskonnas pigem iseenesest mõistetavaks heaks tavaks kui ajutiseks ebamugavuseks, millest ihkame esimesel võimalusel vabaneda.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)? Kas ma pean tööandjale tõendama oma vaktsineerimist?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Kust saab infot enda vaktsineerimise kohta? Kust saan infot, kui pole perearsti?

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop[at]terviseamet[dot]ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov[at]terviseamet[dot]ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Kas võin Astra Zeneca teise vaktsiinidoosi süstimise lükata edasi esialgselt planeeritud 8 nädala asemel 12 nädala pärast?

Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Kuidas seletada seda, et vaktsineerimise järel on saadud positiivne koroonaproov?

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist,. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust.

Seega ei saa kahjuks öelda, kust vaktsineeritud inimene selle haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või ka vaktsineerimise päeval. See võis toimuda haiglas või muus kohas, kuhu inimene sattus (ühissõiduk, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad).

Kahjuks on viis päeva liiga lühike aeg, et vaktsiin annaks juba kaitse. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi.

Kui suur peaks olema vaktsineeritute kriitiline mass, et riigis kahaneks nakatumine umbes 10 inimeseni 100 000 kohta?

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhul nakkuskordaja R alusel (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu). Kui R on madal, võib ka vaktsineeritute protsent madal olla. Koroona puhul peaks kriitiline mass olema hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (Briti tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis see protsent tõuseb. Leetrite puhul on R umbes 15, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

Kuna lapsi niipea ei vaktsineerita, jääb karjaimmuunsuse saavutamisel põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

 

Viimati uuendatud: 7. aprill 2021