Sa oled siin

Vaktsineerimine Eestis

Kuidas saan end COVID-19 vastu vaktsineerida?

Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:

  • digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
  • telefonil 1247 iga päev kell 8-20
  • apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
  • helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*

Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".

Tallinna piires on vähemalt kümneliikmelisel täiskasvanute grupil võimalik endale tellida vaktsiinikiirabi. Teenuse tellimiseks saada e-kiri ltkhvak[at]keskhaigla[dot]ee. Päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg, vaktsineerimissooviga inimeste arv (minimaalselt 10) ja nende isikukoodid. Vaktsineerimiskiirabi meeskond võtab täpse aja kokkuleppimiseks tellijaga ise ühendust.

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kuidas saan ettevõtjana oma töötajate vaktsineerimisele kaasa aidata?

Läbi Eesti Haigekassa on tööandjatel võimalik saada nii infot vaktsineerituse määra kohta oma asutuses kui ka kutsuda vaktsineerijad või nõustajad kohapeale:

  1. Eesti Haigekassast saab küsida vaktsineeritusega hõlmatuse määra oma töötajate hulgas. Infot väljastatakse organisatsioonidele, kus on vähemalt 30 töötajat. Info saamiseks kirjuta: vaktsineerimine[at]haigekassa[dot]ee.
  2. Tööandja saab vaktsineerijad kutsuda kohapeale, kui on koos vähemalt viis soovijat. Vaktsineerimise kokku leppimiseks kirjuta: vaktsineerimine[at]haigekassa[dot]ee
  3. Ettevõttese saab kutsuda ekspert-lektori (arstid, õed, arstitudengid, kellel on läbitud immunoloogia kursus ja vaktsineerimise valikaine), kes annab ülevaate vaktsiinidest ning vastab küsimustele. Teenuse eest tasub haigekassa. Sooviavaldusest kirjuta vaktsineerimine[at]haigekassa[dot]ee. Lektori kutsumisega tööandjale mingeid kulusid ei kaasne, küll aga peaks kohapeal olema vähemalt viis huvilist.

Mida kujutab endast kohtumine vaktsineerimise ekspert-lektoriga?

Kohtumine ekspert-lektoriga kestab u 30-45 min. Käsitletakse alljärgnevaid teemasid:

  • Keha (immuunsüsteemi) vastus viirusnakkusele
  • Vaktsineerimine vs viirusnakkus, vaktsiinide kõrvaltoimed, vaktsiinidega välditavad haigused
  • COVID vaktsiinide olemus
  • Vaktsineerimisega seotud arvamused ja müüdid
  • COVID vaktsineerimise läbiviimine (kes vaktsineerib, kust leiab infot jne)
  • Kohtumise teises pooles vastab ekspert-lektor osalejate küsimustele.

Veebis on võimalik vaadata ka 27. septembril toimunud COVID-19 vaktsineerimise teemalisi infotunde, kus arstid ja valdkonna tippeksperdid andsid vastuseid enamlevinud küsimustele. Eestikeelne infotund, venekeelne infotund ja eestikeelne infotund ingliskeelse sünkroontõlkega on leitavad sotsiaalministeeriumi Youtube’i kanalis.

Infot vaktsineerimise kohtade, maakondlike vaktsineerimise koordinaatorite, vaktsiinide, nende toimete ning levinuimate müütide kohta saab veebilehelt vaktsineeri.ee.

Kas vaktsineerimata inimesed võivad tööl edasi käia?

Jah, vaktsineerimata inimene võib tööl edasi käia, kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste ennetusmeetmetega nagu näiteks isikukaitsevahendite kasutamine (nt mask, visiir, kaitseklaas), töö ümberkorraldamine (nt hajutatus, kaugtöö) või töötajate regulaarne testimine.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada või tööd ei ole võimalik teisiti ümber korraldada, on tööandjal põhjendatud juhtudel õigus inimest hoiatada, selgitada võimalikke tagajärgi ning viimase lahendusena ka tööleping erakorraliselt üles öelda.

Tööandjal on omalt poolt võimalik aidata töötajate erinevatele vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid leida ning hirme maandada kutsudes ettevõttesse rääkima ekspert-lektorid. Kui piisav arv soovijaid olemas, on võimalik kohapeal korraldada ka vaktsineerimine. Lisainfo: vaktsineeri.ee.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Kuidas on COVID-19 vastane vaktsineerimine Eestis korraldatud? Kes ja kus viivad vaktsineerimist läbi?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on koroonavaktsiini tootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse Terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgimine). Terviseamet korraldab riigisisese COVID-19 vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele (ka neile, kellel pole tervisekindlustust), Eestis õppimis-, elamis- või tööloaga viibivatele isikutele ja siin pikemalt peatuvatele Euroopa Liidu kodanikele. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

Täpsem info, kus ja kuidas end vaktsineerida on leitav veebilehelt vaktsineeri.ee.

Kuidas toimub nende inimeste vaktsineerimine, kes on Eestis ajutiselt (puudub Eesti isikukood ja tervisekindlustus)?

Eestis saavad end tasuta vaktsineerida:

  • välismaalased, kel ei ole Eesti isikukoodi, kuid viibivad siin elamis-, õppimis- või töötamisloaga
  • siin pikemalt peatuvad Euroopa Liidu kodanikud, kel on kehtiv Euroopa Ravikindlustuskaart

Eestis ei saa end vaktsineerida riigis ajutiselt viibivad turistid.

Kas vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik?

Jah, vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama kehtib ka COVID-19 vastase vaktsineerimise puhul.

Samas on koroonavastane immuniseerimine väga soovitatav, sest vaktsineerimine vähendab rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, võimaldab kaitsta ka neid, kes ise end vaktsineerida lasta ei saa, ning on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kas vaktsineerimispassi saab perearstilt, kui minnakse perearsti kaudu vaktsineerima?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Milliseid dokumente on vaja, et saaksin piiri ületades tõestada oma vaktsineeritust COVID-19 vastu?

Vaktsineeritud Eestis

Kui oled vaktsineeritud Eestis, saad patsiendiportaalis digilugu.ee endale luua Euroopa Liidu standarditele vastava COVID digitõendi, mida saad kasutada nii väljaprindituna kui nutiseadmes.

Vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks ning tõend kehtivaks alates immuunsuse maksimaalse kaitse saabumise ajast vastavalt konkreetse tootja juhistele:

  • Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi.

Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse ka inimesed, kes on saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Vaktsineeritud välismaal

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik (sealhulgas ka nt Sputnik V, Sputnik Lite, Sinovac, Sinopharm jne). Vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks ning tõend kehtivaks alates immuunsuse maksimaalse kaitse saabumise ajast vastavalt konkreetse tootja juhistele (nt Sputnik V puhul 21 päeva pärast teist vaktsiinidoosi). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse ka inimesed, kes on saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Vaktsineerimise tõendamiseks sobivad:

  • immuniseerimispass, selle koopia või vastav tõend (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend);
  • teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud;
  • immuniseerimisepass, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal.

Teises riigis teostatud vaktsineerimist tõendav dokument peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sisaldama järgmist informatsiooni:

  • haigus, mille vastu immuniseeriti;
  • immuniseerimise kuupäev;
  • immuunpreparaat, mida kasutati;
  • mitu annust on isikule manustatud;
  • tõendi väljastaja andmed.

Kui olen COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, kas pean lähikontaktsena või piiri ületades jääma eneseisolatsiooni?

Lähikontaktsena ega ka piiriületuse järel ei pea karantiini jääma haigustunnusteta inimesed, kes on

  • vaktsineeritud, st läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta
  • COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva
  • vaktsineerituga võrdustatud, st on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on kahe vaktsiinidoosi vahel (mitte enne, kui kaks nädalat peale esimest süsti) haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Samas peab haiguse läbi põdenud, COVID-19 vastu vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdustatud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.

Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas enne vaktsineerimist peab tegema koroonatesti?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha koroonaviiruse testi. Küll aga tuleb vaktsineerimisele kohale tulla tervena. Kui sul on parajasti palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne, lükka vaktsineerimine ajutiselt edasi.

Kuidas saan muuta või tühistada vaktsineerimise aega?

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui on väga vaja muuta teise doosi aega (haigestumine, lähikontaktsus vsm), tuleb ühendust võtta selle raviasutusega, kes esimese doosi tegi, paluda leida uus aeg. Kui see raviasutus muudel aegadel enam vaktsineerimist ei tee või muul põhjusel uut aega panna ei saa, tuleb eelmine aeg sealsamas tühistada (tel v e-maili teel) ja otse helistades raviasutustesse leida endale teise doosi aeg.

Millised raviasutused milliseid vaktsiine teevad, leiab https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ olevalt kaardilt. Pöörduda võib ka riigiinfo telefoni 1247 poole, läbi mille aidatakse inimesel leida sobiv raviasutus ja selle kontaktid.

Kuidas saavad end vaktsineerida alaealised, alla 18-aastased lapsed ja noored?

Vaktsineerida saavad end kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast.

COVID-19 vaktsineerimisele saab aega broneerida patsiendiportaalis digilugu.ee, lehel vaktsineeriapteegis.ee, riigiinfo telefonil 1247 ning kohalike haiglate ja raviasutuste registratuuris. Digiregistratuuris peab alaealisele aja broneerima lapsevanem või eestkostja.

Koroonaviiruse vastu saab vaktsineerida ka koolides:

  • üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad vaktsineerimist kooliõed, kel on õigus lisaks õpilastele vaktsineerida ka personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
  • kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
  • nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. Täiendav teave: vaktsineeri.ee/vaktsineerimine-koolides.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiate info aadressil vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kas/kuidas saan teha teise doosi mõne teise vaktsiiniga, kui esimene doos oli Astra Zenecaga?

Vaktsineerimise praeguses etapis ei ole vaktsiini vahetamine kuuri jooksul võimalik ega ka põhjendatud, seepärast esimene soovitus on teha vaktsineerimiskuur lõpuni sama vaktsiiniga. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid aitavad COVID-19 teadaolevate tüvede vastu, sh delta tüve vastu, kuid oluline on, et oleks tehtud kogu vaktsineerimiskuur. Arsti otsusel võib põhjendatud juhtudel Astra Zeneca alustatud vaktsiinikuuri teise doosi teha mRNA vaktsiiniga, kui see on korralduslikult võimalik.

Kui olen saanud esimese vaktsiinidoosi välismaal, siis kas on võimalik saada teine doos Eestis?

Jah, on küll. Selleks on vaja võtta esimese vaktsineerimise kohta tõend ning broneerida endale aeg patsiendiportaalis digilugu.ee või riigiinfo telefonil 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Seejuures tuleb silmas pidada erinevate vaktsiinide kahe doosi vahelist intervalli:

  • Pfizer/BioNTech (Comirnaty) vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna (Spikevax) vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • Astra Zeneca (Vaxzevria) vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Kuidas käib vaktsineerimine kaitseväes?

Kaitseväes kehtivad vaktsineerimisele samad põhimõtted nagu ülejäänud Eestis: vaktsineerimist alustati meditsiinitöötajatest ning kaitseväe igapäevase toimimise seisukohast olulistest üksustest. Vaktsiinid on parim võimalus koroonaviiruse seljatamiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks ning Kaitsevägi julgustab oma inimesi ennast kindlasti vaktsineerima. Kaitsevägi peab normaalseks, et lähtuvalt meie tegevuse eesmärgist – hoida riigi kaitsevõimet – on meie töötajad ja teenistujad läbi vaktsineerimise valmis ennast, oma kaaslasi ja oma lähedasi kaitsma.

Vaktsineerimisest keeldumisel tuleb arvestada tavapäraste riigis kehtivate piirangutega. Lisaks võidakse kaitseväe juhataja käskkirjaga rakendada lisapiiranguid teenistuses ning liikumises väeosas ja väeosa territooriumilt välja, et takistada haiguse levikut. Mittevaktsineeritutel tuleb pärast igakordset väeosast lahkumist teha naasmisel COVID-19 kiirtest.

Sain ühe doosi vaktsiini ja pärast seda haigestusin koroonaviirusesse. Mis saab teisest doosist?

Kui oled enne haigestumist juba ühe koroonavaktsiini doosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:

  • kui haigestusid esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
  • kui haigestusid rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.

Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi[at]tehik[dot]ee.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.

Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Kui ettevõttes töötab üle 30 inimese, on tööandjal võimalik teha Eesti Haigekassale päring oma ettevõtte vaktsineerimise hõlmatuse kohta. Selleks tuleb saata taotlus vaktsineerimine[at]haigekassa[dot]ee. Isikukaitse andmete kaitsmiseks väljastab Haigekassa infot piiratud kujul ning vastusena edastatakse üks kolmest võimalikust variandist: 1) alla 50% 2) täpne protsent, kui vaktsineeritus on vahemikus 50-80% 3) üle 80%.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Kust saan COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta infot, kui mul pole perearsti?

Erinevate Eestis kasutavate koroonavaktsiinide ja vaktsineerimise korraldamise kohta leiab infot lehelt vaktsineeri.ee.

Kui teil pole perearsti, aga vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist või on teil küsimusi, saate helistada nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kuidas saan osaleda tegevustes, kus on nõutud COVID tõend, kui mulle on vaktsineerimine meditsiiniliselt vastunäidustatud?

  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada negatiivse testitulemuse tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse dokumenteerib pere- või raviv eriarst selleks ettenähtud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga ning see on aluseks tasuta testimiseks perearsti või perearsti nõuandeliini (1220 või +372 634 6630) kaudu saatekirja alusel tervishoiuteenuse osutaja juures. Kui testimine on korraldatud muul viisil kui tervishoiuteenuse osutaja juures, siis on testimine tasuline.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel ei testida ega vaktsineerida, saab pere- või raviv eriarst väljastada paberil tõendi, mis on aluseks tegevustes osalemiseks. Tuleb tähele panna, et tõend on kehtiv siseriiklikult ning välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Reisimisel peavad isikud, kel esineb väga haruldane (ja arsti poolt tõendatud) kombineeritud vastunäidustus nii testimisele kui vaktsineerimisele, jääma riskiriigist Eestisse saabudes kümneks päevaks eneseisolatsiooni. Tungivalt on neil soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks ka isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel testida (nt tal on spetsiifiline näotrauma), siis on võimalik vaktsineerida ning tegevustes osaleda COVID immuniseerimistõendiga (kas paberil immuniseerimispass või digitõend).

Alates 25. oktoober 2021:

  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada arsti tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse tuvastab arst ja dokumenteerib rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga, mille alusel saab ta väljastada paberil tõendi.

Tuleb tähele panna, et mainitud arstitõend alusel saab kontrollitud tegevustes osaleda vaid siseriiklikult, välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Tungivalt on inimestel, kes ei saa end meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks ka isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Ma ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud, kas ma enam ei saagi väliriikidesse minna?

Kehtiv vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon).

Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel, eneseisolatsoonikohustuse tingimustega ning kohapeal kehtivate piirangutega. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt.

Kas inimene saab valida, millise tootja vaktsiiniga end vaktsineerida?

Jah - digiregistratuuris COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerides tuleb teha valik Jansseni, Pfizeri ja Moderna vaktsiinide vahel, AstraZeneca vaktsiini alla 50-aastastele ei pakuta.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Mind vaktsineeriti Venemaa vaktsiiniga Sputnik V, kas ma saan vaktsineerimise fakti Eestis kusagil registreerida?

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Kas last soovivad, rasedad või imetavad naised tohivad end COVID-19 vastu vaktsineerida?

Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:

  • kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Sain oma COVID-19 vaktsiini välisriigis/tegin COVID-19 PCR testi välisriigis, kas ka mina saan patsiendiportaalist digitaalse tõendi?

Ei saa. Digitaalsed COVID-19 tervisetõendid kinnitavad Eesti tervise infosüsteemis oleva info tõesust, välisriigis tehtud vaktsineerimisi ega testitulemusi Eesti tervise infosüsteem tõendada ei saa ning vastava tõendi kohta info saamiseks tasub pöörduda asutuse poole, kus vaktsineerimine või test tehti.

Kas võin Astra Zeneca teise vaktsiinidoosi süstimise lükata edasi esialgselt planeeritud 8 nädala asemel 12 nädala pärast?

Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Kuidas saan vaktsineerimistõendi, kui mul ei ole internetiühendust ja/või arvutit ja printerit ega ka nutitelefoni?

Eestlased ja Eesti isikukoodi omavad välismaalased, kel ei ole võimalik tehnilistel põhjustel patsiendiportaali siseneda või kes ei saa endale ise patsiendiportaalis EL COVID tõendeid luua, saavad selleks avalduse esitada kõigis Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktides.

Sotsiaalkindlustusametisse pöörduvatel inimestel peab tõendi loomiseks olema:

  • Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument
  • vaktsiin peab olema tehtud Eestis

Kõik tõendi soovijad saavad juba eelnevalt täita avalduse (DOCX) ja selle välja printida. Eelnevalt või kohapeal täidetud avaldus tuleb esitada sobivasse Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkti ning seejärel saadetakse EL COVID tõend kolme tööpäeva jooksul inimese e-posti aadressile. Kuigi vaktsineerimistõendi saab luua ka juba peale üht vaktsineerimist, siis selleks, et osaleda Eestis erinevatel üritustel ja tegevustes, peab vaktsineerimiskuur olema lõpetatud. Teenus on kõigile tasuta. Täpsem info Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kui inimesel puudub tõendi välja printimise või nutiltelefonis kuvamise võimalus, saab pöörduda näiteks ka kohalikku raamatukogusse. See eeldab aga toimiva ID-kaardi ja paroolide olemasolu. Vajadusel saab inimest aidata ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Kui ID-kaardi paroolid on aegunud või kadunud, saab Politsei- ja Piirivalveameti esindusest taotleda uue kasutajatunnuse ja salasõna. Teenus maksab 5 eurot.

Kas tohin teha COVID-19 ja puukentsefaliidi- või gripivastase vaktsiini korraga?

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):

  • COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin:

  • COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

Kuidas saan kolmanda vaktsiinidoosi ehk tõhustusdoosi? Kas täiendava doosi saanud inimestele kehtivad samad õigused nagu vaktsineerimiskuuri läbinutele?

COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos ehk kolmas kaitsesüst on vajalik üle 65-aastastele, hoolekandeasutuste täiskasvanud elanikele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele, kui vaktsineerimiskuurist on möödas vähemalt pool aastat (kuus kuud). Tõhustusdoose tehakse Pfizer/BioNTech vaktsiiniga Comirnaty sõltumata sellest, mis vaktsiiniga inimene on varasemalt vaktsineeritud.

Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad erandid mis hetkel täisvaktsineeritud inimestele. See tähendab, et kui täiendavast doosist ei ole möödas rohkem kui aasta, ei pea tõhustus- või lisadoosi saanud haigussümptomiteta inimene näiteks jääma lähikontaktsena või Eestisse sisenedes eneseisolatsiooni, saab COVID tõendiga osaleda üritustel ja tegevustes, süüa kohapeal restoranides jne.

Kes ja kuidas saavad tõhustusdoosi?

Kui vastad eelpoolnimetatud tingimustele ja su viimasest süstist on möödas vähemalt kuus kuud:

Vanus 65+

  • Võta ühendust oma perearstiga. Tõhustusdoosiga vaktsineerimine toimub eeskätt just perearsti juures. Kui on plaanis perearsti juures teha ka tasuta gripivaktsiin, võib mõlemad vaktsiinid teha samal päeval, aga soovitatavalt erinevatesse käevartesse.
  • Vajadusel saad end lasta vaktsineerida ka teistes lähedalasuvates vaktsineerimiskohtades. Palun broneeri aeg lähima vaktsineerija juurde telefoni või raviasutuse enda digiregistratuuri kaudu - üleriigilises digiregistratuuris praegu veel kolmandale doosile aega panna ei saa.
  • Oluline! COVID-19 läbipõdemine on kõrgemas eas väga ohtlik ning tõhustusdoos maandab riske oluliselt: Iisraeli andmeil väheneb 70+ vanusegrupis kaks nädalat pärast kolmandat vaktsiinidoosi nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja raske haigestumine peaaegu 20 korda.

Täiskasvanud hooldekodude elanik ja töötaja:

  • Vaktsineerimist korraldab üldjuhul hooldekodu õendusteenuse osutaja.

Haridusvaldkonna töötaja:

  • Koolitöötajate vaktsineerimist korraldab kooliõde, kes vaktsineerib ise või suunab lähima vaktsineerija juurde. Vaktsineerimiseks võta ühendust oma kooliõega, kes annab edasised juhtnöörid. NB! Kui kooliõde suunab lähima vaktsineerija juurde, tuleb aeg broneerida telefoni teel või raviasutuse digiregistratuuris. Üleriigilises digiregistratuuris praegu veel kolmandale doosile aega panna ei saa.
  • Lasteaedade, huvikoolide, kõrgkoolide töötajad saavad vaktsineerimiseks pöörduda oma maakonna vaktsineerija poole.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötaja:

  • Tervishoiuasutused vaktsineerivad oma personali üldjuhul ise või suunavad vaktsineerima oma maakonna vaktsineerija juurde
  • Sotsiaalvaldkonna töötajad saabad vaktsineerimiseks pöörduda oma maakonna vaktsineerija poole

Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti, mida tasub teha, kui COVID-19 vaktsiini lisa- ehk kolmandast doosist on möödas vähemalt pool aastat - tõhustudoosi vjalikkuse osas pea eelnevalt nõu oma arstiga.

COVID-19 läbipõdenud ja ühe või kahe doosiga vaktsineeritutele või korduvnakatunutele pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Soovi korral tehakse tõhustusdoose ka teistele täisealistele (alates 18. eluaastast), aga mitte varem kui kaheksa kuu möödumisel esmase vaktsiinimiskuuri lõpetamisest. Tõhustusdoosi saab teha lähimas vaktsineerimispunktis (vaata: vaktsineeri.ee).

Mis on tõhustusdoosi ehk kolmanda kaitsesüsti levinuimad kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased teise doosi kõrvalmõjudega: kliinilises uuringus tekkis enim süstekoha valu ja väsimust, harvem peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid.

 

Viimati uuendatud: 22. oktoober 2021